Võõrkeeleõpetajate liidu konverentsilt lahkutakse särasilmil
Ingrid Prees.
Eesti võõrkeeleõpetajate liit tähistab tänavu kümnendat aastapäeva. Tegevusaastaisse mahub palju konverentse.
Keeleõpetajad on alati olnud aktiivsed osalejad üritustel nii kodus kui ka võõrsil. Nii tekkis kolmel aineorganisatsiooni esindajal, Leena Pungal, Malle Lingil ja Ene Petersonil, pärast Vilniuses 2008. aastal rahvusvahelisel konverentsil „Language as a Pathway to a Multilingual Europe“ („Keele kaudu mitmekeelsesse Euroopasse“) osalemist idee kutsuda kokku Eestis tegutsevad võõrkeeleõpetajate organisatsioonid. Konverentsi korraldas Eesti keele kui teise keele õpetajate liit. Koosviibimise peamine eesmärk oli alustada võõrkeeleõpetajate aineliitude/-seltside koostööd, et jõuda katusorganisatsiooni loomiseni. Seeme Eesti võõrkeeleõpetajate liidu (EVÕL-i) loomisele oli pandud idanema. 5. detsembril 2009 toimus asutamiskoosolek. Tänavu tähistab liit 10. aastapäeva. Kümne aasta sisse mahub aktiivsete liikmete eestvedamisel palju konverentse.
Esimest sünnipäeva tähistati Tallinna ülikoolis konverentsiga „Võõrkeeleõpetaja ja -õpetus muutuste tuules“, kuhu tuli sadakond huvilist. Eesmärk oli tutvustada võõrkeeleõpetuse sõlmküsimusi, heita pilk tulevikku, tutvustada parimaid kogemusi ning toetada seeläbi keeleõpetaja professionaalset arengut. Sai uudistada ja osta võõrkeelset kirjandust Allecto kirjastuselt. Lapsekingades olevat katuseorganisatsiooni võeti tõsiselt: kõnelejate seas olid HTM-i keeleosakonna nõunik Tõnu Tender, riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse keeleosakonna juhataja Kersti Sõstar, RÕK 2010 võõrkeelte valdkonna juht Piret Kanne, HTM-i üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, TÜ inglise filoloogia osakonna lektor Ülle Türk, TÜ saksa keele didaktika dotsent Merle Jung, Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpetaja Signe Abel, vabakutseline Mare Kitsnik ning Eesti kunstiakadeemia saksa keele õpetaja, võõrkeeleõppe koordinaator Eve Teder. Lisaks jagasid oma kogemusi üldhariduskoolide võõrkeeleõpetajad.
2016. aastal korraldati Tallinnas rahvusvaheline konverents „The Language Teacher and Teaching at Crossroads“. Osales 130 võõrkeeleõpetajat ja keeleteadlast 20 riigist.
Ühtsustunne sügiskonverentsilt
Sügiskonverentsidega tehti algust 2015. aastal, kui Tartus toimus esimene konverents teemal „Digiajastu võõrkeeleõpetus ja -õpetaja“. Digiajastu seadis ka võõrkeeleõpetajatele uusi väljakutseid ja tõi kaasa muutusi. Kuidas need enda kasuks tööle panna ning milliseid võimalusi pakuvad need võõrkeeleõppes, sai kuulda Piret Kärtneri ja Margus Pedaste ettekandeist.
Teine, 2016. aastal Tartus toimunud konverents „Digiajastu õppija iseärasused, väljakutsed ja võimalused“ oli suunatud sellele, kuidas õppijad on valmis digiajastuga kaasa minema, millist toetust nad vajavad. Plenaarettekandega esines Eesti õpilasesinduste liidu nimel Mikk Tarros, kes tegi ülevaate digiõppe tulemuslikkusest õppetöös õpilaste silmade läbi.
Digi oli kõneaineks ka kolmandal, 2017. aastal Kohtla-Järvel peetud kahepäevasel sügiskonverentsil, mille teema oli „Digiajastu kooli väljakutsed ja võimalused: õppimine, õpetamine ja hindamine“. Kui kahe eelmise konverentsi töökeel oli eesti keel, siis kolmanda eripäraks võib pidada eesti, inglise ja vene keele kasutamist töökeelena. Konverentsil osales kolm välisesinejat: Les Kirkham Suurbritanniast, Katarzyna Ścibor ja Allision Pickering USA-st. Anti üle 2017. aasta Euroopa keeleõppe tunnuskirjad. Oli võimalus tutvuda Kukruse polaarmõisa ekspositsiooniga ning nautida Kiviõli kunstide kooli kandlemängijate mängu.
Kolme esimese sügiskonverentsi eesmärk oli tõsta keeleõpetajate teadlikkust digipädevuse ja digitaaltehnoloogiat kasutavate õpetamismeetodite vallas. Digi võib ju olla hea ja aidata keelt efektiivselt õppida, aga kui seda on liiga palju, muutub see paraku tüütavaks. Nii saigi 2018. aastal Tallinnas peetud kahepäevane sügiskonverents teemaks „Keel ja meel – loovalt ja teisiti“, mille eesmärk oli anda ideid õppijate kaasahaaramiseks, koosõppimiseks, loovuse, kriitilise mõtlemise ning iseseisva õppija arendamiseks. Konverentsil osalesid rahvusvaheliste eksamite keskuste (TLÜ, Prantsuse Instituut, Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus, Goethe instituut) ja omanäoliste koolide (Gaia kool, Avatud Kool, Aruküla vaba Waldorf-kool) esindajad. Töötube juhendasid praktikud, kes inspireerisid osalejaid haaravate ülesannetega, lõid meeldiva ja sõbraliku õhkkonna ning tekitasid tunde, mida saab kogeda ainult siis, kui ise kohal oled ja kõike kaasa teed. Osalejaid oli 130, kusjuures 30 esineja hulgas oli palju noori keeleõpetajaid. Sai osta õppekirjandust ja külastada rahvusvaheliste eksamikeskuste infolauda.
Keeleõpet lõimiti ajaloo- ja õuduslugude jalutuskäiguga Tallinna vanalinnas Jaak Juskega. Väljakuulutatud kultuuriprogramm osutus nii populaarseks, et kohad täitusid lausa paari päevaga. Nii kuulsaks on saanud EVÕL-i mitmepäevased sügiskonverentsid õhtuse kultuuriüritusega. Tõsi, kui konverentsile minna, tuleb sellest maksimum võtta.
Sügiskonverentsid kui tõmbenumber
EVÕL-i loomise algusaegadel on juhatuse esimees Ene Peterson öelnud: „Iga algus on raske. Kui veel mõned kuud tagasi tundusid paljud asjad võimatuna, siis üha rohkem süveneb teadmine, et üheskoos oleme tugevamad, üheskoos on rohkem võimalusi.“ Kindlasti oli esimese konverentsi korraldamine proovikivi ning tekitas kõhklusi, kas ikka saadakse hakkama. Saadi ja juba esimese korraga. Ükski konverents ei möödu tagasisidelehtede täitmiseta. Neid analüüsitakse, tehakse järeldused, et järgmine kord oleks eelmisest veelgi parem. Konverentse peetakse kordaläinuks: korraldus on alati suurepärane, esinejad oskuslikult valitud, töötoad ja ettekanded inspireerivad ja kaasahaaravad. Kuid mis kõige tähtsam: iga osaleja tunneb, et on konverentsile oodatud Lisaks on võimalus suhelda kolleegidega eri õppeasutustest, jagada kogemusi, leida mõttekaaslaseid.
Korraldajatele annab uue hingamise rahulolev osaleja, kes tuleb suurte silmadega, et ammutada uusi teadmisi, istub ammuli suuga, saades teada midagi uut ja põnevat, on töötubades aktiivne kaasalööja ja lahkub kahjutundega, sest kaks päeva on möödunud märkamatult. Samas seab see uue väljakutse: loorberitele ei ole aega puhkama jääda. Juba eelmise aasta lõpul hakati mõtlema viiendale sügiskonverentsile, et taas kohtuda vanade ja uute kolleegidega. Meil on, mida üksteiselt õppida.
ESF-i projekt „Rahvusvaheline keeleeksam“
nr 2014-2020.1.05.17-0228.
Projekti algus ja lõpp: 01.10.2017–30.09.2020
Eesti võõrkeeleõpetajate liit (EVÕL) kutsub võõrkeeleõpetajaid osalema projektis ja sooritama rahvusvahelist keeleeksamit.
Projekti sihtrühm: võõrkeeleõpetajaks õppivad üliõpilased ning töötavad võõrkeeleõpetajad.
Projekti eesmärk on rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sooritanud õpetajate toetamine, mille tulemusena suureneb sajani nende üldhariduse riiklikus õppekavas loetletud keelte (inglise, vene, saksa ja prantsuse) rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sertifikaadi omandanud võõrkeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste ja tegevõpetajate arv, kellel on B2-, C1- või C2-tasemele vastav keeleoskustase.
Eksamitasu väljamaksete teostamine
Projekt loob nii võõrkeeleõpetajaks õppivatele üliõpilastele kui ka tegevõpetajatele võimaluse sooritada rahvusvaheline keeleeksam, mille kulud hüvitatakse. Väljamakseid teostatakse pärast 1. oktoobrit 2017 sooritatud eksamite eest.
INFOSEMINARID
Infoseminarid toimuvad märtsis Tallinnas (inglise, saksa, vene ja prantsuse keele õpetajatele), Tartus (inglise ja vene keele õpetajatele) ja Kohtla-Järvel (inglise ja vene keele õpetajatele).
Osalemine infopäevadel on TASUTA.
Infoseminaridel tutvustatakse väljamaksete teostamise korda ja tingimusi, rahvusvaheliste eksamite formaati ja näidisülesandeid, samuti antakse soovitusi eksamiteks ettevalmistuseks.
Täpsem info EVÕL-i kodulehel http://www.voorkeelteliit.eu/programmidprojektid.
Lisainfo Ene Peterson (projektijuht), e-post info@voorkeelteliit.eu, tel 5347 3836.
[…] sai alguse 2015. aastal. Sügiskonverentsid on kui tõmbenumber. Sügiskonverentsidelt lahkutakse särasilmil. Võõrkeeleõpetajad said kokku Kohtla-Järvel liidu sügiskonverentsil 2017. […]