Ettevõtlik hoiak seob õpilast kogukonnaga ja aitab elus hakkama saada

Saverna kooli kiigeprojekt oli „Ettevõtliku kooli“ 15 parima loo hulgas. Foto: Saverna kool

Aina rohkemates koolides nähakse ettevõtlusõpet ja ettevõtlikkuse arendamist kui olulist võtit nii noorte kui ka kogukonna tuleviku heaoluks. Ettevõtlikkuse arendamiseks ja ettevõtlusõppeks on koolidel mitmeid võimalusi. Millist süsteemi eelistada ja kuidas seda järjepidevalt arendada ning miks koolid seda üldse oluliseks peavad? Oma kogemusi jagavad Paide gümnaasium, Saverna põhikool ja Suure-Jaani kool.

Miks oma koolis ettevõtlusõpet õpetate ja ettevõtlikkust arendate? Kuidas on süsteem üles ehitatud?

Urmo Reitav, Paide gümnaasiumi direktor: Meile on oluline, et kooli lõpetav noor saab elus hakkama ning oskab toime tulla erinevates olukordades. Lisaks koolis omandatavatele teadmistele on samaväärse tähtsusega oskused ja hoiakud, ettevõtlikkus ja lahendustele orienteeritus. Ettevõtlik hoiak/elustiil on elus hakkama saamise ning ettevõtlusõppe sisend.

Paide gümnaasium on alustav ja noor kool, õppetöö läks lahti alles septembris 2018 ning teeme viimaseid ettevalmistusi süsteemse ettevõtlusõppe käivitamiseks. Ettevõtliku hoiaku kujundamise oleme lõiminud kõige koolis toimuvaga, sh õppetöö ja noorsootööga. Õppeprotsess ja noorsootöö koolis on suuresti üles ehitatud õpilaste omaalgatusele ja vastutusele. Meie ülesanne on olla nende jaoks olemas, anda nõu, innustada, aidata analüüsida, toetada ressurssidega. See kõik on arengu osa, mille käigus kujundada hoiakut ja omandada kasulikke kogemusi. Oleme liitunud mitmesuguste algatuste ja programmidega, sh „Ettevõtlik kool“, „Edu ja tegu“, Junior Achievementi õpilasfirmade programm. Need kõik võimaldavad õpilaste ettevõtlikku hoiakut kujundada eelkõige õppekavalise tegevuse kaudu. 10. klassi õpilastel on kohustuslik aine finantskirjaoskus, mille eesmärk on kujundada oskused, mis on vajalikud rahaasjades mõistlike otsuste tegemiseks ja majandusliku heaolu tagamiseks (nt põhitõed investeerimisest, eelarve koostamine jm). Kursuse järel on õpilastel võimalik valikkursuste hulgast ettevõtlusõppega seotuid valida. Nende hulgas on disainmõtlemine, õpilasfirma loomise alused, ettevõtluse alused, raamatupidamise algõpe jne. Samal ajal saavad õpilased käivitada oma õpilasfirma ja tegelda sellega kogu stuudiumi jooksul.

Hoiaku kujunemist toetab kogukonnapraktika. Meie koolis peab iga õpilane andma oma panuse kogukonda tagasi. Vabaühenduste liidu algatatud kogukonnapraktikaga on juba üsna palju koole liitunud. Meie jaoks on see õpingute väärtuslik osa. Kodanikena oleme harjunud saama ja nõudma igasuguseid hüvesid, teenuseid, tegevusi ning tihtipeale üsna kriitiliselt suhtuma. Aga kui paljud meist oma kogukonnas panustavad, teevad midagi paikkonna heaks või annavad midagi kodukohale tagasi? Kogukonnapraktika käigus lähevadki meie õpilased praktikale vabaühendustesse kodukohas, rakendavad oma tugevusi ja oskuseid ning saavad töökogemuse. Neil on võimalik selle kaudu midagi algatada või osaleda tegevuses. Ka see on tegevus, mis julgustab õpilasi midagi tegema ning seob neid kogukonnaga.

Merike Tamm, Saverna põhikooli õpetaja: Oleme valinud ettevõtlusõppe, et anda õpilastele parem start tulevikuks. Nii saame neid võimalikult hästi ette valmistada kõigeks, mis neid elus ees ootab.

Ettevõtlusõpe on 6. ja 9. klassi ühiskonnaõpetuse programmis eraldi teema. Meie kool kuulub ettevõtlike koolide hulka. Eelmiseks aastaks suutsime kõik kriteeriumid täita ja Paide haridusfestivalil saime kätte auga välja teenitud kvaliteedimärgi – lipu. Viimasel edulugude konkursil oli meie kooli kiigeprojekt Eesti 15 parima loo hulgas.

Kiigeprojekti pidime tegema konkreetse olukorra lahendamiseks: vanad kiiged ei pidanud vastu ja kuigi koolimaja ümber on meil imeilus park – seegi 50 aastat tagasi ühiselt loodud –, jäi mänguvõimalusi väheseks. Õpilased panid seljad kokku ja korraldasid tuluõhtu, mille eesmärk oli koguda raha uute kiikede hankimiseks. Tegutsesid kõik õpilased suurtest väikesteni. Ka Kanepi vallavalitsus, MTÜ Saverna KesKus ja paljud lastevanemad tõttasid kooliperele appi. Koolimaja juures on õhtuni laste kilkeid ja kevadel laiendame kiigeplatsi veelgi.

Epp Välba, Suure-Jaani kooli direktor: „Ettevõtliku kooli“ programm ja ettevõtlusõpe pole päris sama.

„Ettevõtlik kool“ on haridusprogramm, mis on suunatud ettevõtliku hoiaku kujundamisele. Teadmiskeskne õpe ei valmista tänapäeva lapsi päriseluks ette. Jälginud „Ettevõtliku kooli“ liikumise arengut Eesti koolides, usume, et see on õige tee. Peame lastele õpetama oskusi oma mõtteid tegudeni viia, siduma õppe päriseluga. Soovime, et meie lapsed oleksid julged algatajad, otsiksid lahendusi, tegutseksid koos ja nende õpimotivatsioon oleks kõrge.

Ettevõtlikkuse arendamise ja kujundamise aluseks oleme võtnud „Ettevõtliku kooli“ standardi, mille järgi toimetamine aitab meil süsteemselt ettevõtlikku õpet rakendada, seda arendada nii, et usaldus meie kooli ja siin tehtava vastu kasvaks. Oma töö vilju näeme ju alles aastate pärast, kui meie lapsed tööturule jõuavad ja seal loodetavasti edukalt püsivad. Mustripõhine lähenemine ei valmista lapsi ette tuleviku tööturuks. Haridus peab andma võime muutuda, kohaneda.

Laste ettevõtlikkuse arendamiseks on palju võimalusi. Näiteks on meil loodud ettevõtlike tegevuste fond, mida toetavad rahaga kohalikud ettevõtjad, kes muuseas samuti loodavad, et koolidest tulevad tegutsejad. Kõik õpilased saavad taotleda sellest fondist raha klassi ettevõtmiste läbiviimiseks. Nad koostavad koos tegevuskava, eelarve ning esitavad taotluse toetuse saamiseks, loomulikult peavad nad hiljem esitama aruande – nii nagu päriselus.

Meie õpilased käivad kaks korda kooliaja jooksul töövarjuks – esimesel korral oma vanema, teisel korral huvi korral kasvõi ministri juures. Nii töövarju leidmine, kokkulepete tegemine varjutatavaga kui ka hilisem ettekanne kaasõpilastele on õppetöö osa. Kolmandas kooliastmes kuulub nende õpiülesannete hulka töö vabatahtlikuna mõnel kohalikul üritusel.

Meil toimuvad õpilaslaadad, kus klassid omavalmistatud tooteid müües kas heategevaid projekte toetavad või klassi ettevõtmisteks raha koguvad. Mis peamine – sellega kaasneb rehkendamine toorainete, tööjõu, omahinna ja kasumi teemal.

Ettevõtliku hoiaku kujundamise ühe osana on meie kooli valikaine ettevõtlusõpe, mille käigus õpilased vanemas kooliastmes õpilasfirma loovad, sellega tegutsevad ning firma korrektselt ka lõpetavad.

Kool on õppimise koht ja õppimise juurde kuulub vaieldamatult vigade tegemine, nendest õppimine. Oleme kool, kus kõik ei toimi nagu õlitatud kellavärk. Laseme lastel korraldada, otsustada, läbi viia, kaasa mõelda. Täiskasvanutena tuleb meile kasuks üht-teist ka lastelt õppida. Olukord, kus õpetaja teab ja oma teadmisi õpilastele edasi annab ning seda kõike hinnetega mõõdab, ei õpeta lapsi küsima õigustatud küsimusi: „Miks? Kas teisiti saaks ka? Miks on läinud nii, nagu on läinud?“ Kui me ei loo olukorda, kus nii küsida, laseme midagi olulist kaotsi minna.

Väärtustame ka õpetajate ettevõtlikkust. Möödunud poolaastal korraldasime koos töövarjupäeva Eesti koolidesse, praegu valmistume ülekooliliseks projektinädalaks.

Mida annab süsteemne lähenemine – õpilastele, õpetajaile, juhtkonnale? Kuidas olete leidnud ettevõtlusõppeks inimesi, aega ja raha?

Urmo Reitav: Meie jaoks on süsteemsus kõige alus – et õpilastel tekiks tervikpilt teemast ja looksime võimalused tulevikuks. Seetõttu on hoiakutel ja väärtustel olulisim roll kogu ettevõtlusõppe korraldamisel. Samuti usume eeskujuks olemisse – kui meie õpetajad ja töötajad on ettevõtlikud, on seda ka meie õpilased. Kui meie õpilased on tegusad, siis motiveerivad ja innustavad nad sellega ka õpetajaid. Ei ole ju võimalik, et räägime koolis üht, aga päriselus teeme midagi muud.

Ressurssi leidub nii meie olemasolevas meeskonnas kui ka kogukonnas ja koostööpartnerite näol. Panustame meeskonnana ettevõtlikkusse ning ettevõtlusõppesse oleme kaasanud kohalikke ettevõtjaid ja Järvamaa arenduskeskuse. Oluline roll on kohalikul omavalitsusel, kellega koos soovime valdkonda arendada. Usume, et ressurss pole kuhugi kadunud, küsimus on vaid selles, kus see on või mis see on ning kuidas neid protsesse mõtestame.

Merike Tamm: Ettevõtlusõpe on väga hea võimalus juhtkond, õpetajad ja õpilased ühiselt tegutsema panna. Viimased aastad on näidanud, et ühistel üritustel saavutatud koostöötahe jätkub õppetundides. Loomulikult tuleb vaeva näha, alati jääb keegi kõrvalseisjaks. Loodame tulevikus veel paremat koostööd.

Ideest tulemuseni kulub hulk aega, vahepeal võivad muutuda nii võimalused kui ka vahendid. Oluline on mitte seisma jääda, vaid otsida lahendusi. Kuna meil on väike kool, oleme kogu kooliperega projektides osalised. Mida vajalikum on õpilase jaoks lõpptulemus, seda aktiivsemalt on ta valmis kaasa lööma. Oluline on, et projekt valmiks veel sel ajal, mil õpilane oma kodukoolis käib. Seda, mille valmimisel on õpilane käed külge löönud, hoitakse paremini. Väga uhke on vanematele ja külalistele öelda: „See on meie tehtud!“

Õpilastel on juba uued plaanid, mis me kevadel ära teeme.

Valminud ettevõtlusõppe moodulid ja muud materjalid kõigile haridustasemetele ja -liikidele, uudiskirjad ja muu info on kättesaadav kodulehel www.ettevõtlusõpe.ee.

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.