GLM – gümnaasiumi laia matemaatika õpikute komplekt 10.–12. klassile
Gümnaasiumi laia matemaatika õpikute komplektist (GLM) leiavad ka kitsa matemaatika õppijad selle, mis vastab nende õppekavale. Kitsa matemaatika õppijate seas leidub alati õpilasi, kes lahendavad meelsasti keerukamaid ülesandeid, ja vastupidi, laia matemaatika õppijate seas on neid, kes jõuavad tulemuseni teistest kiiremini.
Õppimise eesmärk pole pelgalt õppekavas ettenähtu selgeks saada, vaid rakendada teadmisi-oskusi üha kasvavat keerukusastet silmas pidades. Õppimise eeldus on selline teadmiste tase, mis õpilasel parasjagu on. Õpikut koostades on lähtutud matemaatika õpetamise traditsioonidest, aga on võimalik kasutada alternatiivseid meetodeid. Õpik sobib ka iseseisvalt õppijale, olgu selleks siis õpilane või noor alustav õpetaja.
Õpikus on teooriaosa koos selgituste ja eripalgeliste näidetega ning rohkesti ülesandeid. Teooriaosa sisaldab kahesugust materjali: osa järgib õppekava ning teine laiendab seda. Siin on meetodeid, mida pole varem eesti õpikutes olnud (näiteks segamisülesannete graafiline lahendusmeetod, diagonaalide kaudu nelinurga pindala arvutamine), ja need võiksid huvilisi innustada. Samas ei juhtu midagi, kui need vahele jätta. Teooriaosas on näited, mis lihtsustavad õppimis- ja harjutusülesannete lahendamist ja milleni juhatavad viited.
Igale teooriaosale järgnevad teemakohased õppimisülesanded. Need on nn õppimiselementide järgi kolme kaupa komplekteeritud ning iga kolmik kinnistab ühte võtet. Õppimisülesanded ei ole liiga keerulised ning kiire taibuga õpilane võib need soovi korral ja õpetaja heakskiidul vahele jätta ning asuda harjutusülesandeid tegema. Matemaatika on juba kord selline distsipliin, kus ainult ülesandeid lahendades saab kinnistada seda, millest on aru saadud. Harjutusülesanded on vähemalt paari kaupa omavahel sarnased, et lahendaja saaks enesekindlust.
Kolmas ülesannete grupp sisaldab originaalseid ja keerulisemaid ülesandeid. Kui õpilane pole veel valmis selliseid lahendama või aega napib, võib osast neist loobuda. Küll aga sobivad need iseseisvaks tööks neile, kes soovivad end matemaatikas proovile panna. Isegi kui klassis on vaid mõni selline õpilane, tasub neid nende ülesannete juurde suunata. Õpilaste omavahelised arutlused ja eri lahenduskäikude läbivaatamine aitavad ahhaa-efekti tekkimisele tublisti kaasa. Kui seda kõike soosida, jääb õpetajal rohkem aega pöörata tähelepanu nendele, kes seda vajavad.
Õpikus on kasutatud rohkelt illustratiivset materjali graafikute, skeemide ja tabelitena, et hõlbustada tänapäeval pildile orienteeritud noore õpinguid ranget loogikat nõudval alal. Keerukamate ülesannete juurde on lisatud ääremärkusi ja viiteid näidetele, mõne vastuse juures on vihje lahendamiseks. Kõik see on abiks nii õpetajale kui ka õpilasele.
Head õppimist ja õpetamist!
