Julius Seljamaa on tagasi oma koolimaja ees

Mälestussammast on valmis avama diplomaat Jüri Trei, 1. klassi õpilane Sten Eric Hansen ja gümnaasiumi lõpetav Chätlyn Parts ning Tori vallavanem Lauri Luur. Fotod: Annika Poldre

Mälestusmärk Eesti riigi vundamendi ühele rajajale, kuulsale sintlasele Julius Seljamaale sai alguse rahva­algatusest.

Tartu rahu aastapäeval avati Sindi gümnaasiumi ees mälestusmärk kooli kuulsaimale vilistlasele, riigimehele Julius Friedrich Seljamaale.

Sindis sündinud, kasvanud ja õppinud Julius Seljamaa on üks neist riigimeestest, kes osales Eesti-Vene rahuläbirääkimistel ja kelle allkiri on Eesti-Vene rahulepingul.

Kodanikualgatusena tekkinud mõte püstitada kuulsale sintlasele mälestusmärk käidi välja juba kümme aasta tagasi ning 2015. aastal hakati selleks raha korjama. „Polnud eskiisi ega maketti, raha hakati koguma n-ö tühjale kohale,“ meenutas ettevõtmise algust mälestusmärgi mõtte algataja, sintlane ja ajakirjanik Urmas Saard. Esialgu oli plaanis paigutada suurmehe mälestuseks graniitrahn pronksbareljeefi ja allkirjaga, kuid eestvedajate unistuses oli ka suurejoonelisem mõte büstist lihvitud graniitalusel.

Raha kogunes esialgu aeglaselt, ent linna haridus- ja kultuurinõuniku aktiivse tegutsemise ja Tori vallavalitsuse toel sai ettevõtmine mõne aja möödudes uut hoogu. Kaks kopsakat toetussummat Tori vallalt ja Rohelise Jõemaa koostöökogult andsid võimaluse tellida projekt, pronksivalu, hankida graniiti Soomest ja tellida büst, mille autorid on Pärnumaal elav kujur Ülo Kirt ja arhitekt Kristjan Kullerkan. Tulemuseks on kahe meetri kõrgusele graniittahukale toetuv meetrikõrgune ja sada kilo kaaluv Julius Seljamaa büst, kelle allkiri kaunistab kuju jalamit.

Sindi gümnaasium tegutses 1887–1917 ministeeriumikoolina ning just sel ajal, aastatel 1890–1897 õppis seal Julius Seljamaa. Seetõttu oli sobivaim koht mälestusmärgile kooliesine väljak.

Mälestussamba avamine algas aktusega Sindi gümnaasiumi aulas, kus kooli õpilasteater tutvustas Julius Seljamaa elu ja tegevust. Vallavanem tänas aukirjadega mälestusmärgi püstitamise aktiivseid eestvedajaid ja selle loojaid. Ajaloolane, Eesti muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste meenutas rahulepingu sõlmimist ja selle tähtsust ning tsiteeris Jaan Poska Tartus 2. veebruaril 1920 öeldut: „See päev on kõige tähtsam eesti rahvale tema viimase 700 aasta jooksul, sest sel päeval oleme me saanud peremeesrahvaks omal maal, me oleme muutunud riigi rahvaks.“

Velliste meelest pole juhus, et rahulepingu sõlmimist jäädvustanud fotol istub Seljamaa Jaan Poska kõrval. Seljamaa oli enne vabadussõja puhkemist elanud Petrogradis, toimetanud kohalike eestlaste ajalehte Pealinna Teataja ja tundis hästi Venemaa olusid.

Kui pärast aktust saalitäis rahvast kooliõue samba juurde suundus, seisid seal õpilased lippudega rivis. Mälestusmärgilt eemaldasid katte 1. klassi õpilane Sten Eric Hansen ja gümnaasiumi lõpetav Chätlyn Parts, Tori vallavanem Lauri Luur ja diplomaat Jüri Trei, kes on praegu ilmuva Peterburi Teataja toimetaja ning selles tegevuses Seljamaa mantlipärija.

Mälestusmärgi õnnistas sisse Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja ja Pärnu praost Tõnu Taremaa. Kohal olid ka Julius Seljamaa lapselaps Jüri ja lapselapselaps Kristjan Seljamaa.

Trei rõhutas Seljamaa kui Eesti riigi vundamendi rajaja tähtsust: Jüri Vilms, Julius Seljamaa ja Jaan Poska olid need mehed, kes välisdelegatsioonina läksid Euroopasse otsima Eesti riigile de facto tunnustust ajal, kui Eesti kohta puudus välismaal igasugune info. Tänu Pealinna Teatajale saadi Lääne-Euroopas aru, et Eesti vajab relva- ja toiduabi.

Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho andis korraldajatele üle sündmust väärtustava metallplaadi, millel on EV 100 logo, kuupäev 02.02.2019 ja kohanimi Sindi.  Riigi juubeli sündmuse tähistamisele aitasid kaasa nii kohalik ajalooklubi ja muuseum kui ka gümnaasium.

Julius Friedrich Seljamaa

• 8. aprill 1883 Sindi – 17. juuni 1936 Tallinn
• Eesti ajakirjanik, riigitegelane ja diplomaat.
• Diplomaatilist karjääri alustas Seljamaa veebruaris 1918 Eesti Vabariigi esimese välisdelegatsiooni liikmena, esindades koos Johan Laidoneriga Eestit Nõukogude Venemaal. Seljamaa osales Eesti-Vene rahuläbirääkimistel, tema allkiri on ajaloolisel Tartu rahulepingul.
• Julius Seljamaa oli saadik Lätis, Leedus, Nõukogude Liidus. Ta oli 1933–1936 välisminister, 1934. a ka peaministri asetäitja. 1936 nimetati ta saadikuks Rooma, kuid suri enne ametisse asumist.
• Julius Seljamaad on tunnustatud Vabadusristi III liigi 2. järguga, Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärgiga, Kotkaristi I klassi teenetemärgiga.