Kas sa maavarade plusse ja miinuseid tead?
Näitus „Hirmus kallis maapõu“ räägib maapõues peituvate kivimite ja mineraalide vastuolulisusest.
Foto: Andres Tennus
Tartu ülikooli loodusmuuseumi uus näitus „Hirmus kallis maapõu“ räägib maapõues peituvate kivimite ja mineraalide vastuolulisusest. Näitusel saab teadmisi nii maavarade kasulikkuse kui ka võimaliku terviseohtlikkuse kohta. Tuuakse esile, mida peaks iga inimene vastuolulistest mineraalidest ja kivimitest teadma, et hoida keskkonda ja oma tervist.
Elu maavaradeta ei ole tänapäeval mõeldav. Maapõuest kaevandatavaid maake ja mineraale kasutatakse kõikjal: tööstuses, põllumajanduses, meditsiinis, infotehnoloogias ja mujal.
Näituse idee autor ning peaekspert oli Tartu ülikooli arendusprorektor ja keskkonnateadlane Erik Puura, kelle sõnul kaasnevad maavarade kaevandamisega alati keskkonnamõjud, mida oleme Eesti põlevkivitööstuse puhul juba aastakümneid näinud. Puura kinnitusel on inimene tänapäeval siiski saanud targemaks: osatakse paremini mõjusid ja ohte ette näha ning mineviku kogemuste põhjal tulevikus ka tegutseda.
Näituse koostajate kinnitusel võivad mõned ained olla tervisele ohtlikud ka looduslikult maapõues peitunult. „Ei vasta tõele, et kõik tehislik on alati halb ja kõik looduslik hea. Üheks selliseks on Eestiski piirkonniti maapõuest immitsev radioaktiivne gaas radoon, mis hoonete siseruumidesse kogunedes on tervisele väga ohtlik. Kuid on ka aineid, näiteks fluor, mida inimese organism vajab teatavas koguses ning mille ohtlikkus ilmneb alles pärast teatava piirnormi ületamist. Ka siin võib kõrge looduslik fluorisisaldus põhjavees olla tervisele ohtlik,“ selgitas Puura.
Tartu ülikooli loodusmuuseumil aitasid näitust koostada Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakond ning maapõueressursside arenduskeskus MAREK koos mitme ettevõtte ja infotehnoloogiaspetsialistiga. Näituse koostajad on kuraator Kairi Põldsaar, näituse idee autor ja näituse peaekspert on keskkonnateadlane ja Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura, näituse kujunduse autor on Jüri Lõun loovagentuurist Pult, multimeedia lahendused tegi BOP Animation ja RehaRake. Näituse projektijuht on Reet Mägi.
TÜ loodusmuuseum ootab õpetajaid näitust külastama koos õpilastega. Näitus sobib väga hästi õppetööd ilmestama: lisaks koolis õpitule näeb oma silmaga reaalseid näiteid. Lisainfot näituse kohta leiab loodusmuuseumi kodulehelt www.natmuseum.ut.ee. Näituse info all tasub tähele panna ka viidet põnevale keskkonnageoloogia õppemängule, mida õpetajad saavad koolis lastega katsetada või igaüks võib oma koduarvutis mängida.
Näitus jääb Tartu ülikooli loodusmuuseumis avatuks 31. oktoobrini, misjärel liigub Tallinnasse. Külastamine on muuseumipiletiga. Näituse valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse maapõue programm.
- Lisainfo: TÜ loodusmuuseum tel 737 6076 loodusmuuseum@ut.ee
