Kui kaua kestab lust?

22. veebr. 2019 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit

Annika Poldre.

Kutsekoolis õppimine pole kerge, ütleb tänases lehes Kuressaare ametikooli juhtõpetaja Ülle Tamsalu. Ja põhjendab: põhikoolilõpetajatel, kes moodustavad suure osa kutsekoolide õppuritest, tuleb omandada nii kesk- kui ka kutseharidus. Kahe hariduse omandamine ühekorraga nõuab rohkem enesedistsipliini, enesejuhtimist, kui seda läks vaja varem üheksa kooliaasta jooksul.

Kas siia on koer maetud? Või milles on asi, et tööandjad, hotellide ja restoranide omanikud ja juhid on sunnitud tunnistama, et praktikantidel ja töölehakkajatel napib huvi töö vastu enda valitud erialal?

Kool võib pingutusi teha – ja pingutabki –, et õpetada enesedistsipliini, töössesuhtumist, teenindamis- ja suhtlemisoskust. Tööandja näeb loomulikult vaeva, et uuest inimesest asja saaks. Aga nagu tavatsetakse öelda, et töö on tellija materjalist, võib samamoodi arvata ka õpetaja töö kohta. Kui õpilasel silm särama ei hakka, mida siis teha?

Ega head retsepti ole kerge leida. Soovitus on trafaretne: veelgi rohkem kooli ja tööandjate koostööd. Ja mõlemal on õigus küsivalt kiigata tulevase töötegija kodu poole.

Teisalt võib öelda, et asi pole nii hull. Pärnumaa KHK avatud uste päeval, kui koolis võistlesid tulevased oskustega töötajad, kiitsid kokkade õpetajad, et võistlustel osalev kursus on väga tugev ja motiveeritud. Kui paljud neist aga pärast lõpetamist õpitud erialal tööle hakkavad, näitab aeg.

Ja miks paljud ei hakka, nagu selgub statistikast? Põhjuseid võib olla väga mitmesuguseid, neist paljusid teavad õpetajadki. Üks neist on vastumeelsus pingutada. Ei koka ega teenindaja töö ole kergete killast. Aga kus või milline töö on kerge? Ja kas peab töö olema kerge?

Tüürin oma jutuga selle juurde, milles ma kahtlen. Ma kahtlen, kas õppimine peab olema lihtne ja lõbus. Kas kooliskäimine peab olema justkui meelelahutus? Põnev – muidugi, väga soovitatav, et oleks põnev. Aga kui õppimine peab olema mänguline ka pärast lasteaeda, kas ei peitu siin siis ohuiva, et mäng jääb kestma ka siis, kui elu seab raame ja reegleid? Millal lõpeb mäng ja algab töö – see üleminek ei pruugi olla äkiline ja ootamatu. Aga mingil hetkel saab ju lust otsa, kas või siis, kui tuleb hakata tõsiselt õppima, korraga ametit ja haridust omandama või algab igapäevatöö.

Ma ei arva, et vanemate jälgedes käimine, ema-isa, vanaema-vanaisa oskuste ja ameti jätkamine peaks olema eesmärk massidele. Ent ometi on väga sümpaatsed need perekonnad ja suguvõsad, kus muude tavade kõrval on osatud hoida ka ametite ja annete traditsiooni.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!