Kuidas meie koolidel KiVa-ga läheb?

15. veebr. 2019 Triin Toomesaar Kiusamisvaba Kooli SA tegevjuht - Kuidas meie koolidel KiVa-ga läheb? kommenteerimine on välja lülitatud

 

Kes soovivad 2019. aasta sügisest KiVa programmiga liituda, neil on praegu õige aeg sellest märku anda.

Aina rohkem on koole ja õppekohti, kus on mõistetud süstemaatilise ja järjepideva, teadus- ja tõenduspõhise kiusuennetuse väärtust, on mõeldud ühiselt läbi ülekooliline kiusuennetuse strateegia ning otsitud ja leitud mõjusaid tööriistu, mille abil tagada lastele koolis vaimselt ja füüsiliselt turvaline keskkond.

Kiusuennetuse tööriistu pakutakse koolidele erinevaid. Seetõttu on omajagu segadust ja arusaamatusi nende vahel valimisel, samuti mõistmisel, kuidas mingi programm toimib, miks või kellele on see mõeldud, millist mõju avaldab. KiVa programmigi kiputakse segamini ajama muude kiusuennetuseks mõeldud ettevõtmistega.

Kuid KiVa on üks ja ainus – Turu ülikoolis välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine programm, millel on

  • tõhus ennetusmudel,
  • mõjusad sekkumismetoodikad,
  • igakevadised õpilasküsitlused, mille põhjal saab koolipere oma edenemist hinnata.

Sel õppeaastal on KiVa programmi kasutavaid koole ja õppekohti juba 70. Kui kuus aastat tagasi esimesena KiVa võrgustikku tulnud koolid pidid julgema veidi tundmatus kohas pea ees vette hüpata, siis nüüd on liituda soovijatel võimalik tutvuda koolidega, kus on mitmeaastane KiVa kasutamise kogemus.

Tõhus ennetusmudel

KiVa programmi esimene sammas on ennetustöö, mille oluline osa on KiVa tunnid. Eestis on KiVa tunnid praegu 1.–6., tulevikus kuni 9. klassini. Küsitud tagasiside näitab, et õpilastele need tunnid meeldivad.

Näiteks Tartu Tamme kooli KiVa meeskond tõi välja, et KiVa tunde oodatakse ja nendes osaletakse aktiivselt. „See eeldab muidugi, et õpetaja on tunni ette valmistanud ning on ka ise ennetustööst ning käsitletavatest teemadest innustunud,“ lisasid nad.

Tõsi, esimesel aastal on 5. ja eriti just 6. klassiga keerulisem. Nad pole neil teemadel varem nii põhjalikult rääkinud ning iseennast ja oma kaaslasi analüüsinud. Ent kooliga programmi rakendamist jätkates muutub ka tulevaste teismeliste – ehk praegu esimeses kooliastmes õppivate laste – suhtumine.

„Tundideks on KiVa materjali piisavalt, isegi palju,“ toovad Tamme kooli meeskonna liikmed välja. See tähendab, et õpetajal on planeerides võimalik lähtuda klassi iseloomust ning materjali saab lõimida ka teistesse tundidesse. Tekib uusi mõtteid ja inspiratsiooni tegevuste arendamiseks. Tamme koolipere on töö käigus mõistnud, et tundide regulaarne andmine – orienteeruva sagedusega kaks korda kuus – on oluline mh seepärast, et esmalt saavad lapsed tugevaks teoorias, ent õpitu rakendamine tavaolukorras nõuab järjepidevat harjutamist.

Sarnased kogemused on olnud Kuusalu keskkooli perel, kes 2017/2018. õppeaastal tehtud töö eest sai Kiusamisvaba Kooli sihtasutuselt aasta kiusuennetaja kooli tiitli. „Lastele meeldivad mängud, mida KiVa tundides on päris palju; aga neile meeldib ka oma arvamust avaldada,“ märkis Kuusalu KiVa meeskonna juht Piret Kamber. Ta lisas, et materjali on KiVa õpetaja käsiraamatutes rikkalikult. See tekitab esialgu segadust ning tunde, et peab kõik ära proovima. Tegelikult annab KiVa võimaluse valida lähenemisi ja harjutusi, mis on parasjagu kõnekad või aktuaalsed.

Väikekoolide näitel on võimalik KiVa tunde teha ka segaklassides. Palupera põhikooli 1.–3. klassis on kokku küll vaid kümme õpilast, ent nad saavad kõik koos ühise klassijuhatajaga kiusuennetustunde teha. Teisalt oleme edukatest ühistundidest kuulnud väga suurtelt koolidelt – näiteks Jüri gümnaasiumis viiakse aeg-ajalt KiVa tunde läbi kõikide 4. klassidega koos ja lausa aulas.

Mõjusad sekkumismetoodikad

KiVa programmi teine sammas on teadus- ja tõenduspõhine metoodika juhtumite lahendamiseks. Samba alus on see, mida räägib kiusamise peatamise kohta teadus. Kiusujuhtumis osalenutega vestlemiseks kasutatakse KiVa programmis metoodikaid, mida on kontrollitud rangetele kriteeriumitele vastavate uuringutega.

Samas on koole, kes on ise endale sobivad mudelid välja töötanud. Mõnes koolis toimetatakse juhuslikumalt, eeldades, et kõik õpetajad nagunii sekkuvad, ehkki ei saa ju ette kindel olla, et seda ka tehakse. On kooliperesid, kes tahaksid, et juhtumi lahendaksid ära koolivälised spetsialistid. Soovitan neil koolidel mõelda KiVa programmile.

Näiteks Kuusalu keskkool on töö käigus mõistnud, et KiVa metoodika on tõhus: „Oleme üksikutel kordadel proovinud ka muid vestluse viise, ent seejärel tõdenud, et KiVa metoodika on parim võimalikest.“ Ka Palupera põhikooli KiVa meeskonna juht Reet Allak on samal nõul: „Meie tiimiliikmed, kes on juhtumeid lahendanud, leiavad üksmeelselt, et KiVa metoodika on hea ja tõhus.“

Kui väikestes koolides läheb vahel mööda paar või mitugi aastat, enne kui tekib süsteemse kiusamise juhtum, siis suuremates koolides võib KiVa meeskonnal tulla ette rohkem kui 20 juhtumit õppeaasta jooksul. KiVa koolides on keskmiselt tulnud ette 9–10 kiusujuhtumit aastas.

Kiusamise peatamisel tuleb olla valmis, et iga juhtum ei pruugi lõppeda või leeveneda kohe. Vaja võib minna mitmeid vestlusi nädalate ja kuude jooksul, enne kui lahendus paistma hakkab. Keerulisemate juhtumite lahendamisel tagab edu järelvestluste pidevus ja süsteemsus.

Igakevadised õpilasküsitlused

Isegi kui koolipere on omavahel kokku leppinud need võtted ja tööriistad, mille abil kiusamist vähendada püütakse, küsitakse üsna harva, kas valitud põhimõtted ja viisid ka toimivad. Tihti usutakse, et küll see kiusamine väheneb, küll need juhtumid lõppevad.

KiVa programm tuleb koolidele siingi appi. Nimelt mõõdetakse KiVa koolides igal kevadel õpilasküsitluse kaudu, kas ennetustöö ja sekkumine on olnud piisavalt tõhus ning millistes klassides või millise tegevuse puhul on järgmisele õppeaastale mõeldes märgata kitsaskohti. Koolid, kes on juba harjunud oma tegevuse mõju regulaarselt mõõtma, näevad aina enam kasutegureid.

„Teeme kõik selleks, et võimalikult suur hulk sihtgrupi õpilasi vastaks küsitluse küsimustele. Nii tekib tõepärane pilt sellest, mis toimub, ning saame tulemusi julgelt tutvustada nii õpetajatele kui ka lapsevanematele. Ka mõistame tulemusi analüüsides, millega peame rohkem tegelema,“ kirjeldab Kuusalu keskkooli KiVa meeskonna juht Piret Kamber.

Väike Palupera põhikool ja nende KiVa meeskonna juht Reet Allak mõtlevad samas suunas: „Meile on õpilasküsitlus väga kasulik, sest saame süsteemset ja erapooletut tagasisidet õpilaste kohta.“

KiVa-koolide 2018. aasta kevadel tehtud õpilasküsitlused näitasid, et ohvrite osakaal on (jälle) langenud – nii nendes koolides, kus programmi juba mitu aastat rakendatud, kui ka nendes, kus kogemus vaid aastapikkune.

Äkki peaks KiVa-ga liituma?

See on lihtne. Kes tahavad rakendada KiVa programmi 2019. aasta sügisest, nendel on aeg oma liitumissoovist märku anda. Tõsi, liitumise esialgne tähtaeg oli 15. veebruar, kui aga kooliperel on tekkinud veendumus, et nad tahavad kiirelt veel sellele rongile hüpata, tasub anda endast esimesel võimalusel märku – ehk veel jõuab!

Ent mida soovitavad KiVa programmi juba rakendavad koolid neile, kes kaaluvad liitumist?

Tartu Tamme koolipere toob välja, et oluline on KiVa meeskonda leida motiveeritud ja koostööle avatud inimesed, ka võiks seal olla erineva taustaga kooli personali, sest nii jätkub silmi ja kõrvu, reageerimisvalmidust ja -oskust üle kogu kooli.

Kuusalu keskkooli KiVa meeskonna juht Piret Kamber ütleb: „Kui te veel kahtlete, kas hakata KiVa kooliks või mitte, siis julgustame seda kindlasti tegema!“ Alguses võib tunduda koormus suur, segadust palju ning muremõtteid ja kõhklusi omajagu, ent see on loomulik osa KiVa-ga liitumisest ning Kiusamisvaba Kooli sihtasutus toetab koole nendele muredele ja kõhklustele lahendusi leidma.

Palupera kooli KiVa tiimi juht Reet Allak soovitab samuti KiVa programmi, sest see annab õpetajatele juurde vajalikke oskusi; paneb lapsi mõtlema ja arutlema, arendab suhtlemisoskust ja empaatiavõimet. Ka saab kool regulaarset tagasisidet kiusamist puudutavate näitajate kohta, et oleks võimalik püüelda veelgi turvalisema hariduskeskkonna poole.

Kas tulete kampa?