Kutsekooli võimalused: võistlused ja avatud uksed

Kondiitrid võistlevad katsikutordi valmistamises. Fotod: Annika Poldre

Võidutort, mille välimus ja maitse saavutasid enim punkte.

Pärnumaa kutsehariduskeskuses (KHK) oli kahel päeval tavapärasest rohkem rahvast. Ühekorraga peeti kutsemeistrivõistlusi, lahtiste uste ja tehnoloogiapäevi.

Kahe päeva jooksul selgitati kutsemeistrivõistlustel välja teenindus- ja tehnikaosakonna paremad kutseomandajad 19 erialal. Samal ajal kui toimusid võistlused, olid linna koolide õpilastele avatud töötoad. Lisaks võimalusele näha koolielu ja eriala praktilist omandamist, said põhikoolide õpilased külastada ettevõtteid.

Pärnumaa KHK direktor Riina Müürsepp rääkis, et linn on päevade korraldamisel väga suureks abiks. Linnavalitsus tasub kõikide kohale tulnud koolilaste lõunasöögi eest ning tellib bussid, mis õpilased ettevõtetesse viivad. Esmakordselt kahte suurt valdkonda hõlmavate õpitubade korraldamine oli kooli, linnavalitsuse ja Pärnumaa arenduskeskuse ühisprojekt. Möödunud aastal kutsuti õpilasi samamoodi kooli, kuid siis olid tutvumiseks avatud vaid tehnoloogia õppesuuna töötoad. Seekord tutvustati ka teeninduserialasid. Maakonna ja linna koolidele teeb kutsekool samasuguseid töötube novembris, kuid siis ei külastata ettevõtteid.

Registreerimisel täitusid kõik töötoad, rääkis direktor. Enamasti pääses iga eriala uudistama 10–16 õpilast. Piiri pani võimalus lasta kõigil osalejatel praktilist tööd teha. Kõik õpilased said õpitoast osavõtja tõendi ja kes tuleb sügisel samale erialale kandideerima, saab tõendi esitamisel sisseastumisel juurde 0,3 palli ning tõuseb lõputunnistuste tulemustest tekkinud vastuvõtu pingereas. „Ma olin vastuvõtukomisjonis ja nägin, et dokumentidega koos esitati neid tõendeid päris palju,“ lausus direktor.

Riina Müürsepa sõnul on suure ettevõtmise taga kutsekooli ja koolide karjäärinõustajate koostöö. „Kui oleme jäänud hätta, kohad ei täitu, siis anname linnavalitsusele teada ja nad teatavad täiendavalt koolidele,“ rääkis direktor. „Kui sügisel oli meil kogu maakonna õppuritele samasugune üritus, sõitsime ka ise koolidesse teavitama,“ rääkis Müürsepp. „Meie huvi on, et õpilasi tuleks võimalikult palju just ajal, mil meil on elav tegevus ja rohkem näidata.“

Pärnumaa KHK-sse võib iga soovija pääseda tundi töövarjuks kooli karjäärinõustaja kaudu eelnevalt registreerudes. Seda võimalust pakutakse ka täiskasvanutele. Täiskasvanud saavad osaleda ka ühe aine õppeprogrammis algusest lõpuni ja neile antakse selle kohta tunnistus. Sel viisil piisavalt kursuseid läbides saab kutsegi omandada. See meeldib neile, kellele ei sobi iga päev koolis käia.

Õppijate arv langeb – kümne aastaga on 1400 õpilasega Pärnumaa KHK-st saanud 1100 õppuriga, arvult keskmiste hulka kuuluv kutseõppeasutus. Langus on paratamatu, kuna kümne aasta jooksul on põhikoolilõpetajate arv Pärnumaalgi vähenenud umbes tuhande võrra ning on nüüd alla 800. „Meile tuleb ka vanemaid õppijaid, aga igal aastal mahutaksime rohkem õpilasi, kui vastu võtame,“ lausus Müürsepp.

Kuidas töö käib?

Tisleri töötoas, kus on mõnus puidulõhn, tegutses salk poisse kahe mehe juhendamisel. Noormehed tegid endale võtme- ja telefonihoidjaid. Kristo-Joosep Petersonil Audru kooli 9. klassist oli kutsekoolist jäänud väga hea mulje. „Võimalusi puutööks on rohkem kui oma koolis,“ sõnas Peterson. Sauga põhikooli poiste hinnang õpitoas nähtule-tehtule oli napisõnaline: „Normaalne.“

„Tore, kui nad sügisel õppima tuleksid,“ lausus puidutöökoja juhataja ja õpetaja Urmas Alt. Ta pidas väga oluliseks, et noored näevad nii kutsekoolis kui ka ettevõttes, kuidas töö käib.

„Lootustandvad tulevased individuaalrätsepa õpilased!“ kiitis kergerätsepa eriala kutseõpetaja Heli Sakk-Hännikainen tüdrukuid, kes modelleerisid rätsepa töötoas galakleite. Ülesanne eeldas kavandi ja mulaaži tegemist, mis neidudel hästi välja tuli. Sakk-Hännikainen hindas suurepäraseks kutse- ja põhikooliga edenevat koostööd. „Noored saavad varakult tutvuda õppimisvõimalustega,“ lausus kutseõpetaja. Pärnu piirkonna ettevõtted vajavad rätsepaid ning võtavad meeleldi kutseõppijaid praktikale, rääkis Sakk-Hännikainen. Koos partnerettevõtte Wendrega on koolil valminud kaks õppekava, pikaajaline koostöö on Trimtexiga, kelle töötajad õpivad õhtuti täienduskursustel.

Lahtiste uste ja tehnoloogiapäevadel osales 11 kooli ja 21 ettevõtet. Avatud oli 11 töötuba.

Kõik võistlema!

Kui esimese kursuse kokad võistlesid supikeetmises ja magustoitude valmistamises, siis teise kursuse kokkadel olid vabad käed omaloominguks, mille tulemusena valmisid praad ja magustoit. Tulevaste pagarite võistlustöö oli väikesaiad ja pirukad lapse sünnipäevaks ning kondiitrid meisterdasid katsikutorte. Pagarite õpetaja Terje Jürgensi sõnul oli võistlemine vabatahtlik, kuid õpetajad õhutasid kõiki osa võtma.

Õppekava töörühma juht Taisi Talviste kiitis II kursuse kokkasid, kelle seas on palju hästi motiveeritud õpilasi. Talviste oli rahul ka sellega, et võistluste vastu oli huvi suur: registreerus 30 õpilast. Esmakordselt peeti tänavu Pärnu KHK-s kutsemeistrivõistlusi enne üleriigilist võistlust „Noor meister“. Õpetajate jutust selgus, et Pärnu noored ei julge üleriigilistele võistlustele minna. Õpetajad innustavad noori suurematel võistlustel kogemusi saama.

Sama ajal kui kokad pliidi ääres tegutsesid ja kondiitrid torte kaunistasid, võistlesid teenindajad lõunasöögilaua katmises ja teenindamises. Kuus esmakursuslast alustasid testiga, järgnes töövahendite tundmine ja seejärel jookide-söökide serveerimine, kus oli oluline ka kliendiga suhelda.

Tulevased 15 sekretäri, kogu kursus, olid võistlustules, kus hinnati nende eesti keele kasutamist avalikul esinemisel, dokumentide vormistamist ja haldamist ning arvutikirja oskuse kiirust. Viis parimat lähevad võistlusele „Tippsekretär 2019“.

Kokku võisteldi Pärnumaa KHK-s kahel päeval 19 erialal. Mõnes valdkonnas tehakse eelvoore ning lõpuks on finaalvõistlus. Peaaegu kõikidel erialadel, mida PKHK-s õpitakse, toimuvad üleriigilised võistlused ja pärnakad osalevad kõikidel. Ent neist osavõtjatele on piiranguks vanus: üle 26-aastased üleriigilisele võistlusele ei pääse. Möödunud aastal ei saanud tulevased rätsepad seetõttu üldse võistelda, sest kõik olid piireast üle. Hooldustöötajatele tehakse samuti koolivõistlusi, aga üleriigilistele ei pääse nemadki, sest ka sel erialal on õppijad vanemad kui 26. Nooremaednike aianduse võistlusel osalesid ka vaid keskealised.

Mõlemal päeval kujunes võitjate autasustamine kooli aulas pidulikuks sündmuseks. Lisaks aukirjale pani direktor võitjale kaela medali ning igaüks sai maiustuste karbi. Direktor tuletas võitjatele meelde, et lisaks üleriigilistele kutsevõistlustele on sügisel Euroopa ning järgmisel aastal maailmameistrivõistlused. „Parimatel on võimalus kaugele jõuda,“ lausus direktor.

Ühisprojekt põhikooliga

Pärnumaa KHK-l on Pärnu linna Ülejõe põhikooliga töös ühisprojekt „Ajakohased tehnoloogiapädevused Pärnust“, mis kuulub meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara toetamine“ alla. Projekti raha tuli Innove vahendusel EL-i tõukefondidest ning selle eest hangitakse koolide ühiskasutuseks seadmeid.

Ülejõe põhikool on eestvedaja. Kooli direktor Margus Veri rääkis, et projekti raames käivad kutsehariduskeskuse õpilased Ülejõe põhikoolis kasutamas CNC-seadet. Ülejõe ja Rääma põhikooli ning vabakooli õpilased aga õpivad kutsehariduskeskuses fotoelektrilisi seadmeid tundma. Elektriõpetus on Ülejõe põhikooli õppekavas seotud esimeses kooliastmes loodusõpetusega ning hiljem tehnoloogiaõppe ja füüsikaga.

Veri rääkis, et Ülejõe põhikooli tunnid kutsehariduskeskuses on planeeritud 9. klassidele. „Eesmärk on lisaks tundidele anda võimalus tutvuda kutsekooliga üldisemalt,“ lisas Veri.

Kutsekooli ülesanne oli hankida fotoelektrilised seadmed ja koostöös ettevõtjatega panna kokku õppematerjalid, mille on koostanud Rein Pinn ja mis on mõeldud nii põhikooli-, gümnaasiumi- kui ka eriala õppuritele. Need on veebi kaudu kättesaadavad e-õppe materjalidena. 2018. a sügisel avati kutsehariduskeskuses selles vallas uus õppekava, kus praegu õpivad täiskasvanud.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kutsekooli võimalused: võistlused ja avatud uksed”

1. Sepp ütleb:

   2. veebr. 2019, 14:53

   Annika Poldre artiklist võiks välja lugeda, et koolile tehakse “ära”, sest ei lasta üleriigilisele võistlusele 26.aastaseid õpilasi . Oleks tulnud selgituseks märkida, et üleriigilised võistlused on ka katsevõistluseks WorldSkills võistlustele , kus vanuse ülemmäär on 22 aastat.