Muutunud õpikäsitus 4: Õpetajate innovatsioonilabor

1. veebr. 2019 Janika Leoste, Katrin Poom-Valickis Tallinna ülikool - Kommenteeri artiklit

Selles rubriigis tutvustame uudseid töövahendeid, mis aitavad õpetamist lihtsamaks, huvitavamaks ja tõhusamaks muuta.

 

Illustratsioon: Toomas Mitt

 

19. veebruaril kell 10 algab Tallinna ülikooli ruumis A440 õpetaja innovatsioonilabor, kuhu on oodatud kõik õpetajad, keda huvitab robomatemaatika.

Augustist detsembrini toimus esimest korda täiendkoolitus õpetaja innovatsioonilabor. 21 õpetajat ja haridustehnoloogi kümnest Eesti koolist otsis vastust küsimusele, mis juhtub klassiruumis, kui 3. ja 6. klassi matemaatikatundi tuua robotid. 8. veebruaril saadakse kokku kokkuvõtlikus refleksiooniringis. Osalema on oodatud kõik õpetajaid, keda see teema huvitab.

Eelmisel õpetaja innovatsioonilabori reflektsioonil märkisid kolmanda klassi õpetajad: „Jõudsime arusaamiseni, et suurim takistus roboti tunnis kasutamiseks on õpetaja aeg – lihtsalt ei jõua pidevalt uusi ülesandeid robomatemaatika tundideks välja mõelda. Kuid saime soovituse anda lastele endile võimalusi robomatemaatika ülesandeid luua. Me proovisime ja nägime, et nad tegid seda rühmatööna ja said väga hästi hakkama.“

Koostöö on edu pant

Uuringud näitavad, et Eestis on õpetajate koostöö kooli õppeprotsessi planeerimisel, arendamisel ning haridusinnovatsiooni rakendamisel endiselt vähene. Napp koostöö on üks põhjus, miks õppeainete lõimimine ei ole saanud õiget hoogu sisse, miks läbivate teemade integreerimine õppeprotsessi on tagasihoidlik ja üldpädevuste süsteemne arendamine puudulik. Üks probleem on ka see, et uusi hariduspraktikaid rakendatakse tihti nende mõju ja kasulikkust korralikult analüüsimata. Uued tegevusmudelid eeldavad aga ühelt poolt individualistlike tegevusmudelite asendumist koostöistega ning teisalt valmisolekut oma tegevust pidevalt analüüsida, saadud infost õppida.

Koolituse koostamisel lähtusid ülikooli õppejõud koosloome mudelist, kus on suur rõhk ülikooli ja kooli partnerlusel. Täienduskoolitusel „Õpetaja innovatsioonilabor“ käivad õpetajad ühistel õppesessioonidel TLÜ-s, liitudes seal aine/teemapõhiste õpikogukondadega, rakendavad täienduskoolitusel õpitut oma klassis, analüüsides oma kogemusi ning jagades neid õpetaja innovatsioonilabori õpikogukonnas. Protsessi on algusest peale kaasatud ülikooli uurijad, et toetada tõenduspõhiste praktikate rakendamist ning süsteemset andmekogumist innovatsioonilaboris.

Robot tuleb appi

Robomatemaatika katsetamisel innovatsioonilaboris osalesid koos õpetajatega Tallinna ülikooli kasvatusteadlased, psühholoogid, haridustehnoloogid ja ainedidaktikud. Uusi teadmisi andvad loengud olid põimitud aktiivsete rühmatöö ülesannetega ning koostöistes õpikogukondades käis aktiivne tunnikavade koostamine. Ühiselt loodud ülesandeid lahendati kontaktpäevade vahelisel ajal tunnis ning samal ajal jälgiti robomatemaatika kui meetodi mõju õpilaste teadmistele ning analüüsiti iseenda kui õpetaja toimetulekut.

Nii mõnigi õpetaja tõdes, et uudse tehnoloogia tundi toomine nõuab kogu matemaatika õpetamise ümbermõtestamist. Siin olid abiks ülikooli õppejõud, et toetada arusaamade laienemist matemaatika õpetamisest ning sellest, kuidas muuta matemaatika tähenduslikuks ja tuua sisse uurimuslik aspekt, et toetada selle kaudu süvaõppimist.

Kuna robotid kui tehnoloogilised lahendused olid enamikule õpetajatest uued ja tundmatud, kulus aega ka nende tundmaõppimisele. Kohati oli innovatsioonilabori korraldajatel isegi pisuke hirm, et kui õpetajate kogu tähelepanu läheb uudsele tehnoloogiale, s.o robotite kasutamisele, jäävad matemaatikaoskused ja -teadmised äkki tagaplaanile. Seepärast oli hästi oluline kaasata psühholooge, et tähelepanu õppimisele tagasi tuua ja analüüsida süvitsi probleeme, mis õppimise käigus tekkisid.

Mis saab pärast koolitust?

Koolitusel lõid õpetajad koos teistest koolidest kolleegidega oma õpilaste tegelikest vajadustest lähtuvaid uusi õppematerjale. Huvitav on siinkohal see, et kuna robomatemaatika tundides on tööjuhised kirjalikud, siis õpiti nende rakendamist analüüsides tööjuhiste tõhusamat koostamist ning ka seda, kuidas õppija suurt iseseisvust nõudvat õppeprotsessi tõhusamalt üles ehitada. Kokkuvõttes võib öelda, et innovatsioonilabori koostöömudelil põhineva koolituse käigus kerkisid üles teemad, mida ei osanud algselt koolitusse planeeridagi, ning saadud kogemus oli väga väärtuslik ka koolituse koostajatele.

Haridusuuenduse jätkusuutlikkus sõltub sellest, mil määral muutuvad uued õppemeetodid õpetajate igapäevatöö osaks. Kui koolides tekib kriitiline mass õpetajaid, kes koostöiselt uudseid lähenemisi rakendavad ja analüüsivad, siis räägitakse ka sellest, mida pärast innovatsioonlabori koolitust edasi võiks teha.

Osalenud õpetaja: „Olen juba rääkinud järgmise kolmanda klassi õpetajaga, et teema ei jääks soiku. Et ei oleks nii, et mina käisin kursusel ja ainult mina sain midagi, vaid et uus kolmandas klassis õpetav õpetaja saaks minu kogemused endale ja hakkaks neid rakendama oma klassi peal. Aga ütlen ausalt, et kui ma siia koolitusele tulin, siis mind visatigi külma vette: ma ei teadnud robootikast mitte midagi ja kui ma läksin oma klassi ette, siis ma lastele tunnistasingi, et ma ka ei tea, kuidas roboteid kasutatakse, et me õpime koos ja need, kes on nutikamad, õpetavad teisi ja ka õpetajat.“

Kursuse lõpetanute edasine tegevusplaan on optimistlik, lisaks sellele, et jätkatakse ise robomatemaatikaga, plaanitakse korraldada sisekoolitusi oma kooli teistele õpetajatele, tutvustada meetodit lapsevanematele ning lõimida robootikat lisaks matemaatikale muudessegi õppeainetesse.

Uute, alustavate kursuste puhul plaanitakse õpetajaid uuenduslike praktikate rakendamisel ja analüüsimisel toetada läbi terve aasta, sest uuringutele toetudes on teada, et lühiajalistel koolitustel pole tihti mõju, kuna uusi praktikaid ei suudeta piisavalt omandada ning igapäevasesse õppetöösse integreerida.

 


INNOVATSIOONILABORI KOOLITUSTE AJAD

Uued õpetajate innovatsioonilaborid alustavad tööd juba veebruari keskel. Huvilistel tasub heita pilk HITSA koolituskalendrisse. Vabade kohtade olemasolul saab liituda järgnevate innovatsioonilaboritega.

• Digimatemaatika kursustele registreerimine toimub aadressil https://koolitus.hitsa.ee/training/2198.

• Õpetaja robomatemaatika innovatsioonilabor – koosloomel põhinevad õpetamispraktikad (19.02–11.12.19) https://koolitus.hitsa.ee/training/2195.

• Õppeprotsessi disainimine ja uurimine loodus- ja tehnoloogiaainetes (12.02–12.12.19) https://koolitus.hitsa.ee/training/2196.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!