Muutunud õpikäsitus 5: Kuidas õpetaja aega kokku hoida?
Selles rubriigis tutvustame uudseid töövahendeid, mis aitavad õpetamist lihtsamaks, huvitavamaks ja tõhusamaks muuta.
Illustratsioon: Toomas Mitt
EDULabi õuesõppe eksperimendist selgus, et õpilaste kaasamine õppematerjalide loomisse hoiab märkimisväärselt õpetaja aega kokku.
Õpilane on jõudnud hüääni puurini. Ta võtab nutitelefoni ja pildistab looma. Siis läheb internetti ja tipib sisse „hüään“. Näeb välja nagu koer, aga on lähem sugulane hoopis kassiga! Ja antiikajal tehti tema väljaheidetest puudrit! Siis tuleb talitaja ja hüüab hüäänitüdrukut: „Krõõt! Krõõt!“ See on loomakese nimi. Ja tõesti, hüäänipojad teevadki niisugust häält, nagu ütleksid nad: „Krõõt, Krõõt.“ „Tore, et kohale tulin,“ mõtleb õpilane, „õpikust poleks ma teada saanud, et sellel loomal võib olla nii tore nimi.“
Aja kokkuhoidu terve päev
Aga miks peab õpilane minema loomaaeda ja miks otsib ta ise andmeid internetist? Kas õpetaja talle neist asjust siis tunnis ei rääkinud? Ei rääkinud jah, sest mida saab õpilane ise uurida ja õppida, seda peabki ta ise uurima ja õppima. Nii hoiame õpetaja kallist aega kokku ja õpilane harjub iseseisvalt süvenema.
Tallinna ülikooli EDULabi õuesõppe eksperiment loomaaias näitas, et õpilased suudavad suuremate probleemideta luua ise selliseid õuesõppe ülesandeid, mille põhjal saavad ka teised õpilased bioloogiat õppida. Eksperimendi käigus koostasid õpilased nutitelefoni abil õpperadasid, mida läbides tuli liikuda looma juurest looma juurde, vastata küsimustele, loomi vaadelda, neid pildistada jne.
Tänu õpilaste iseseisvale tegutsemisele oli õpetaja aja kokkuhoid sisuliselt terve päev.
Kui tavalise õuesõppe korral käib õpetaja eelmisel päeval ise loomaaias kõik olulised kohad läbi ja koostab oma muljete põhjal õpilastele tööjuhendid, siis EDULabi eksperimendis õpetaja seda ei teinud, vaid laskis õpilastel endal loomadega tutvuda ja selle käigus järgmistele õpilastele õppematerjali koostada.
EDULabi lähtepunkt oli, et õuesõpe vastab nüüdisaegsele õpikäsitusele ja seal on esikohal õpilase enese initsiatiiv, õpilaste koostöö, teadmiste omandamine tegevuse käigus nii, et õpilased ei omanda mitte ainult uusi aineteadmisi, vaid ka eluks vajalikke pädevusi, nagu iseseisvus, koostööoskus, järjekindlus, oskus digivahendeid teadmiste omandamiseks kasutada jne.
Eksperiment Tallinna loomaaias
Tallinna loomaaias tehti kaks juhtumiuuringut. Nende käigus olid õppijad õppematerjalide loojad ja kogu õppetegevus toimus SmartZoos mobiilirakenduse abil. Ühes uuringus osales üheksa 10. klassi õpilast ja kolm õpetajat Tallinna koolidest ning teises 15 tudengit koos juhendajaga.
Mõlemad juhtumiuuringud viidi läbi kahel päeval. Esimese puhul külastasid õpilased esimesel päeval loomaaeda ning kasutasid ringiliikumiseks SmartZoos rakenduse abil loodud õpperada. Õpilastel tuli liikuda punktist punkti ja täita loomi puudutavaid ülesandeid. Näiteks pidid õpilased küsimustele vastamiseks loomi vaatlema, otsima internetist ja infotahvlitelt infot, pildistama ja filmima. Õpperaja olid uurijad koostöös õpetajaga eelnevalt valmis teinud.
Seejärel pidid õpilased koostama kodutööna omaenda õpperaja. Teisel päeval külastasid õpilased taas loomaaeda, kuid sel korral kasutati õppimiseks üksteise koostatud õpperadu. Hakkama saadi niisama hästi kui õpetajate koostatud õpperadadega.
Teises uuringus koostasid üliõpilased esimesel päeval ülikoolis peetud seminari raames õpperajad ilma loomaaeda külastamata. Eesmärk oli selgitada välja, kui oluline on eelnevalt loomaaiaga tutvuda, ja taheti saada aru, kas selle pealt on võimalik aega kokku hoida. Teisel päeval külastasid üliõpilased loomaaeda ja kasutasid õppimiseks seminaris loodud õpperadasid.
Nende kahe uuringu tulemused näitasid, et sedasorti õppimisviisi saab kasutada nii gümnaasiumiõpilaste kui ka tudengitega. Kuigi õppetegevuste läbiviimisel esines tehnilisi probleeme ja administratiivseid väljakutseid, näeme sel lahendusel üldiselt potentsiaali.
Õpilased tulevad ülesannete iseseisva koostamisega üsna hästi toime. Tehniliste probleemide lahendamine ning radade loomine ja läbimine ei valmista neile raskusi. Erilist vajadust loomaaeda sama ülesande käigus kaks korda külastada õpilastel pole. Uuringust selgus, et õpilastel, kes käisid enne oma raja koostamist loomaaias infot hankimas ning rakendust läbi proovimas, ei olnud uusi radu koostades mingit eelist ja neil tekkisid samad probleemid nagu neil, kes varasemalt loomaaeda ei külastanud.
Uuringus osalenud õpetajad nägid ühe võimalusena projektipäeva, kus esmalt koostataks loomaaias kohapeal radu ja hiljem mängitaks üksteise koostatud õpperadu läbi. See võimaldaks vähendada raskusi materjali loomisel ja tagaks paremini mõtestatud õppetegevuse.
Kõige enam probleeme tekitas tehnika
Õpilastel on mitmesugused nutiseadmed erinevate sätetega ning rakendus ei pruugi igas seadmes töötada. Seega on soovitatav rakenduse kasutatavus õpilaste seadmetega varem järele proovida ja komplekteerida rühmad vastavalt nutiseadmete kasutamise võimalustele. Lisaks ei saa kõik õpilased mobiilset internetti kasutada. See probleem on üsna harv gümnaasiumiõpilastel ja tudengitel, kuid nooremate õpilaste puhul tuleb mõelda, kas on võimalik kasutada kooli või asutuse seadmeid. Samas ei ole enamikul koolides leiduvatest tahvelarvutitest mobiilse interneti võimalust.
Enim valmistas õpilastele raskusi õigete asukohapunktide kaardile märkimine radade loomisel, kuid eelist ei olnud õpilastel, kes eelnevalt loomaaias ära käisid. Lahendusena saab abiks võtta loomaaia kodulehel asuvad kaardid, kus on peal loomade asukohad, ning radu saab luua tunnis, vajadusel õpetaja abi kasutades. Veelgi parem lahendus, mis kõrvaldaks asukohapunktide täpse asetamise probleemi, oleks õpperadade loomine loomaaias kohapeal. Kui ei ole aega loomaaias pikemalt viibida, saab kasutada kellegi teise varem loodud õpperadu.
Intervjuudest paljastusid ka administratiivsed probleemid. Õpetajatel on mõnes koolis keeruline leida asendajaid, et õpilastega mitu tundi järjest õues õppida, seega peab õpetaja leidma võimaluse minna õpilastega õue näiteks pärast tunde. Ka ei pruugi juhtkond soosida tasuliste kohtade külastamist õppetöö käigus.
Eksperimendi põhjal julgeme soovitada
Laske õpilastel ise õpperadu koostada. Nii on nad kaasatud, saavad väljendada oma loomingulisust ning oluliselt väheneb õpetaja tunni ettevalmistamiseks kuluv aeg.
Kaasake oma õuesõppetundi haridustehnoloog, kes saab õpilasi vajadusel aidata.
Nooremate õpilaste puhul võib kasutada kooli nutiseadmeid. Nii saate eelnevalt koolis proovida, kas kõik ikka töötab. Kuna kooli seadmed on kõik ühesugused, on lihtsam seadmete seadistusi hallata.
Haridus- ja teadusministeerium võiks toetada koole mobiilse interneti võimaluse tagamisel kooli nutiseadmetes. Praegusel juhul on paljudes koolides tahvelarvutid, kuid mobiilse interneti puudumise tõttu ei saa neid õues asukohapõhiste rakendustega kasutada.
Loomaaias kasutatud mobiilirakendus on kõigile tasuta kättesaadav veebilehel www.smartzoos.eu.
Sellel lehel on igaühel võimalik ise õpperadu luua või valida sobilik juba valmis õpperadade hulgast.
Jaa-jaa, tegeleme tehnikaga mitte sisuga.