Muutunud õpikäsitus 7: Õpetajate koostöö suurendab õpilase valikuvabadust
Selles rubriigis tutvustame uudseid töövahendeid, mis aitavad õpetamist lihtsamaks, huvitavamaks ja tõhusamaks muuta.
Illustratsioon: Toomas Mitt
Osaledes TLÜ programmis „Tulevikukool“, on Tallinna kunstigümnaasium viinud õpilaste valikuvõimaluste suurendamiseks päevakavasse huvitunnid ning rakendab lennuülest ja projektõpet.
Huvitundide idee tekkis Tallinna kunstigümnaasiumi õpetajatel pärast külaskäiku Tartu Erakooli. Juba tagasiteel Tallinna oli see üks mõte, mida sooviti meie koolis järgmisel õppeaastal algatada. Esimesed õpetajate mõttetalgud huvitundide teemal olid viljakad – kogunes hulk ideid ja õpetajaid, kes olid valmis huvitunde ellu rakendama.
Huvitundide algatamise üks peamisi põhjusi oli lisaks õpilaste motivatsiooni tõstmisele ka see, et õpilane leiaks endale valdkonna, mis teda päriselt huvitab ja millega ta saab süvendatult edasi minna. Vastavalt Tallinna linna huvitegevuse koondaruandele oli Põhja-Tallinnas, kus meie kool asub, õpilaste kaasatus huviringides Tallinna madalaim. Teadsime ka, kui keeruline on pakkuda välja huviringe, mis tekitavad õpilastes soovi pärast õppetööd veel kooli jääda.
See eeldas huvitundide sisseviimist tunnijaotusplaani, sest huvitunnid on õppekoormuse osa ja õpilaste nädalakoormus ei tohi ületada etteantud normi. Lisaks leppisime kokku üldised põhimõtted:
- huvitunni õppesisu vastavus kooli õppekavale,
- lähtumine kooli põhiväärtustest,
- juhindumine üldpädevustest ja läbivatest teemadest,
- tagasiside andmine ja hindamine (arvestatud või mittearvestatud).
Hindamise põhimõtteid selgitab õpetaja õppeperioodi alguses sarnaselt teiste õppeainetega. Hinnata saab nii õpimappi, tunnis kaasa töötamist, praktilisi töid vm.
Mis valikuid huvitunnid õpilastele pakuvad?
Käesoleva õppeaasta sügisel haarasidki meie õpetajad initsiatiivi ja pakkusid välja huvitunde, mida nad soovisid läbi viia. Ideega tulid kaasa kõik meie koolis õpetavad õpetajad, pakkudes välja mitmesuguseid huvitundide teemasid. Otsustavaks kujunes, kui palju oli ühes kooliastmes sarnaseid huvitunde ja milline oli õpetaja tunnikoormus.
Huvitunde on meil eri valdkondadest: muusika, liikumine, kunst, meisterdamine, mõttemängud, keeled, sh prantsuse ja viipekeel, STEM-valdkond (programmeerimine, robootika, matemaatika, katsed jne), emotsionaalsete oskuste arendamine ehk suhtlemisoskused, teater, bänd jne.
Huvitundide valik on koostatud kooliastmepõhiselt ehk ühes tunnis võivad koos õppida eri vanuses ja eri klasside õpilased. 1.–3. klassis pakutakse 14, 4.–6. klassis 15 ning 7.–9. klassis 13 huvitundi. Seega peaks huvitavat leidma endale igaüks! Kõige populaarsemateks huvitundideks on osutunud keeled (prantsuse keel; viipekeel; inglise keel), võrkpall, bändi ja heategevuse huvitund. Samuti pakkusid õpilastele huvi robootika, savi ning paberi- ja kartongitööd. Just nende huvitundide nimekirjad täitusid registreerimise avamisel kõige kiiremini ning trimestri lõpus kogutud tagasiside oli väga hea.
Üldiselt on õpetajatel hästi teada, mis õpilasi köidab. Sellegipoolest oleme ära lõpetanud mõned huvitunnid, mis ei täitnud oma eesmärki. Näiteks on ära jäänud male, enese- ja maailma avastamise huvitund, avalik esinemine, loodus. Nende asemele on tulnud võrkpall, nukuteater, kunstiteraapia, prantsuse keel, matemaatika ebatüüpilised ülesanded jne.
Järjepidevalt arendab huvitunde kuueliikmeline meeskond, kuhu kuulub kolm õpetajat ja kolm juhtkonna liiget. Meie arendust toetab Tallinna ülikooli „Tulevikukooli“ programm. Järjepidevalt teevad meiega koostööd koots ning abikoots ülikoolist, panustades oma teadmistega ja aidates meil hoida fookust.
Meeskonnaga saame kokku igal nädalal (kaasatud on ülikooli koots) ning arutame, milline on olukord ja mida peaksime lähiajal tegema. Meeskonnatöös kasutame „Tulevikukooli“ programmi tutvustatud valge tahvli meetodit – valgele tahvlile kirjutame oma laiema eesmärgi ning lisame detailse tegevuse eesmärgi saavutamiseks. See meetod võimaldab meil koosolekuid paremini struktureerida ning hoida eesmärke ja visiooni fookuses.
Oleme muutnud huvitundide aega, et leida päevakavasse nende toimumiseks sobivaim aeg. Oleme korraldanud õpetajatele trimestri lõpus koosoleku, kus saaks arutada huvitundidega seotud esmamuljeid ja ettepanekuid, mida võtame arvesse oma edaspidises arendustegevuses. Lisaks mõõdame ja analüüsime käesoleva õppeaasta jooksul huvitundide mõju õpilaste õpimotivatsioonile.
Protsessi järelevalve toimub iga trimestri lõpus. Aluseks on motivatsiooniküsitlused õpilastele, õpetajate tööanalüüsides tehtud eneseanalüüsid ja arenguvestluste kokkuvõtted. Õppeaasta lõpus koostame kolme trimestri alusel analüüsi, et edaspidi arvestada vajalike parenduste ja muudatustega.
Jätkame huvitundidega ka järgnevatel õppeaastatel. Eesmärk on jõuda selleni, et valmiksid huvitundide põhjalikult läbimõeldud ja testitud ainekavad, mis õpilasi kõnetavad ning mille põhjal on võimalik õpetamist jätkata ka juhul, kui õpetajate kollektiivis peaks toimuma muudatusi. Muidugi lähtuvad huvitunnid ka õpetajate enda huvialadest. Iga uus õpetaja võib endaga kaasa tuua mõne erilise huviala, mis rikastab huvitundide valikut. Seetõttu jätame võimaluse lisada edaspidi mitmesugustel teemadel toimuvaid huvitunde või teha vajalikke korrektuure.
Väikeseid edulugusid seoses huvitundidega on juba olnud päris mitmeid. Näiteks bändi huvitunni õpilased esinesid juba pärast kahte kuud harjutamist kooli üritustel. Paljud õpilased räägivad, et ootavad huvitunni toimumist, sest see on nende lemmiktund. Samuti on õpilasi, kes said huvitunnis ideid uuteks hobideks ning huvitundides õpitut jagatakse kodus oma vanematega.
Õpetajad aga mõtlevad, kuidas ehitada huvitunde üles nii, et need õpilasi rohkem kaasa haaraksid ja et need erineksid tavatunnist. Arutluse all on ka, kas igal trimestril pakkuda samu huvitunde või jätkata huvitundidega järgmisel tasemel (nt robootika 2). Koostöös oma meeskonna, kootside ning õpetajatega leiame ka nendele murekohtadele sobivad lahendused
Lennuülene õpe lisab valikuvabadust
2017/2018. õppeaastal alustasime Tallinna kunstigümnaasiumis katsetamist lennuüleste matemaatikatundidega 3. klassis ja sel õppeaastal 3. ja 4. klassis. Lennuülene tund tähendab, et kõikide paralleelklasside matemaatikatunnid toimuvad samal ajal ja õpetajaid on ühe võrra rohkem, kui muidu oleks.
Lennuülese tunni üks eelis on, et saab moodustada eri suurusega tasemerühmi lähtuvalt tunni teemast. Iga teema puhul tekivad erineva koosseisuga tasemerühmad, sest üks õpilane võib olla kiire arvutaja ja teine osav joonestaja. Oluline on ka, et tasemerühmade kohta on üks õpetaja rohkem, see annab võimaluse moodustada väiksemaid rühmi, kui muidu klasse omavahel jagades/poolitades.
Lennutundide ettevalmistamine eeldab õpetajalt põhjalikku planeerimist, sest kontrolltööd on ajastatud samale ajale nagu ka uue teema algus. Sel põhjusel on matemaatikaõpetajatel igal nädalal koostöökoosolek, mis on fikseeritud ka kooli tunniplaanis.
Ka gümnaasiumiastmes ei õpi noored tundides sugugi vaid traditsioonilises mõttes klassikollektiivina – igal trimestril valivad gümnaasiumiõpilased (sel aastal 10.–11., edaspidi 10.–12. klass) endale kaks valikkursust vastavalt oma huvile ja valitud õppesuunale (disain, arhitektuur, meedia). Valikkursuste jaoks oleme tunniplaanis planeerinud kaks kindlat aega, mil toimuvad kõik valikkursused samal ajal. See on võimaldanud valikkursusi mugavalt tunniplaani integreerida. Ühel valikkursusel õpivad seega ühiselt õpilased eri klassidest.
Valikkursuste hulka kuulub nii kunstiaineid (nt joonistamine, maalimine, (arvuti)graafika), meediaaineid (nt fotograafia, videoõpetus, reklaamipsühholoogia) kui ka üldaineid (nt inimene ja õigus, kõne ja väitlus). Kursuste pakkumine erineb trimestrite lõikes ning ühel trimestril on õpilasel võimalik valida 12–14 kursuse seast. Ka ülejäänud õppeainete puhul sõltub grupi koosseis näiteks valitud õppesuunast, laia või kitsa matemaatika kursuse valikust või keeleõppe puhul õpilaste keeletasemest, mis tuvastati õppeaasta algul tasemetestide abil.
Projektipäevad
Õpetajate koostöö ja klassiülese õppe hea näide on ka koolis regulaarselt toimuvad projektipäevad, mille maht on aasta-aastalt suurenenud – käesoleval õppeaastal toimuvad projektipäevad kolm korda aastas, iga kord kolmel järjestikusel päeval. Projektipäevade eesmärk on anda õpilastele võimalus valida õppesisu vastavalt oma huvidele kooliastme lõikes ning kolme päeva jooksul projekti teemaga süvitsi tegelda.
Projektipäevade plaanid valmivad enamasti õpetajate koostöös ning lõimivad seega eri õppeainete õpitulemusi. Projektipäevade lõpus esitlevad õpilased oma kooliastme kaaslastele valminud projektitulemusi. Järgnevatel õppeaastatel on plaanis projektipäevade mahtu veelgi suurendada, pikendades projektidega tegelemise perioodi tervele nädalale.
„Tulevikukooli“ programmi koostöölepingu allkirjastamine Tallinna kunstigümnaasiumis. Pildil: TLÜ „Tulevikukooli“ programmi koots Krista Haak, TLÜ haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun, Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults, „Tulevikukooli“ programmis osalevad kunstigümnaasiumi õpetajad Reet Lukin, Aliide-Marie Taela (meeskonna juht), Anna Uleksina ja Marie Nõgisto.
11.03.2019 tegi vanem järelepärimise Tallinna Haridusametisse:
Tere
Pöördun järelepärimisega, et teada saada, kas Tallinna Kunstigümnaasiumi õppekavas on aine Huvitund ja kas selle olemasolu õpilase tunniplaanis (sh hindamine) on õiguslik.
Nimelt, õpib /…/ klassis. Alates 2018/2019 õppeaastast on programmis aine Huvitund (2. trimestris õpetaja /…/). Otsisin kooli veebilehel (http://koplikool.ee/et/dokumendid) avaldatud dokumendis “Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli õppekava” antud tundi, kuid ei leidnud.
Kas ma saan õigesti aru, et aine Huvitund ei sisaldu Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli õppekavas ega Põhikooli riiklikus õppekavas ning aine hindamine ei ole seaduslik? Palun Teie selgitust.
19.03.2019 Tallinna Haridusameti vastus järelepärimisele:
Tere!
Vastuseks Teie järelepärimisele selgitame, et Tallinna Kunstigümnaasium osaleb projektis „Tulevikukool“, mille sisu on aidata koolidel ellu rakendada positiivseid muutusi õppetöös nii, et need oleksid laiapõhjalised, tõhusad ja kestvad. Plaanitud muutused varieeruvad õpilaste õpimotivatsiooni toetamiseks tehtavatest huvitundidest kuni õpetajate ainealase ning -ülese koostööni, uute hindamismudelite väljatöötamisest õpilaste eneseregulatsiooni jõustamiseni.
Käesoleval õppeaastal ei ole aine ’’huvitund’’ Tallinna Kunstigümnaasiumi õppekavas ning õppekavaväliseid aineid ei hinnata.
Tallinna Kunstigümnaasiumi III kooliastme õppe ja kasvatuse üks rõhuasetustest on õpilaste erivõimete ja huvide arendamine. Leiame, et antud aine toetab õppe- ja kasvatustöö laiemaid eesmärke ning aitab kaasa mitmekülgse ja ettevõtliku inimese kujunemisele.
Lugupidamisega
Lilja Brunfeld
Hariduskorralduse osakonna
vanemspetsialist
Tallinna Haridusamet
Estonia pst 5a, Tallinn 10143
+ 372 640 4521