Neli noort öösel veskis. Mis saab edasi?

22. veebr. 2019 Heiki Raudla peatoimetaja - Neli noort öösel veskis. Mis saab edasi? kommenteerimine on välja lülitatud

Vabakutseline lavastaja ja noorte näitlejate õpetaja Jaanika Juhanson tõdeb, et teeb, mis ta teeb – kõik etendused kukuvad tal noortepärased välja. Foto: Helen Solovjev

 

Eesti proosa teatrilaval: Rakvere Teater toob lavale Reeli Reinausi süngete allhoovustega noortepõneviku „Verikambi“, mille on dramatiseerinud ja lavastanud Jaanika Juhanson.

Neli keskkooliõpilast – kaks neidu ja kaks noormeest – eksivad metsas ära ja peavad ööseks vanasse veskisse jääma. Hommikul tahavad kõik sellest kõhedust tekitavast kohast pääseda, aga miski pole enam endine. Üks noormeestest on võtnud veskist salaja kaasa vana fotoalbumi ja sealt leitud pilt võõrast tüdrukust tekitab temas hirmu, mida ta seletada ei suuda. Üht neidu haarab tahtmatu kirjutamishoog ja tal on tunne, nagu kõneleks tema kaudu keegi teine. Ainsana näib veskist ja seal toimuvast midagi teadvat Gustav, kuid temal on oma saladused, mida ta kiivalt varjab. Olukord võtab veelgi õudustäratavama pöörde siis, kui veskisse sattunud noor muusik kirjutab sellise hittloo, mis kohe kõigile mällu sööbib, ent tasahilju kuulajatelt mõistuse röövib. Mingid vanad ja vaevatud jõud on üles äratatud ning ihuvad kättemaksu selle eest, mis saadeti korda aastasadu tagasi. Keegi peab ebaõigluse eest maksma, aga kes?

Teatri keelde

Pea kaks aastat tagasi pälvis Reeli Reinausi müstiline põnevik „Verikambi“ Tallinna keskraamatukogu Järje Hoidja auhinna. Nüüd jõuab see folkloorisugemetega noorte õuduspõnevik Rakvere Teatri lavalaudadele. Selle lavastaja Jaanika Juhanson on teinud Rakvere Teatriga aastaid tihedat koostööd ning on ennekõike tuntud just noortelavastajana, mis ei ole tänapäeva Eestis teab mis levinud pühendumus.

Kui keegi küsib, millega „Verikambi“ sarnaneb, ütleb lavastaja, et seda võib žanriliselt võrrelda noorteseriaalidega, millel on tumedad allhoovused. „Natuke selline „Cabin In The Woodsi“ stiilis lugu, ehk siis keegi satub südaööl kuhugi eraldatud kohta – antud juhul siis vanasse veskisse. Mis edasi saab?“ selgitab Jaanika Juhanson.

Ta möönab, et etenduses on mitmeid kuulsatest noortefilmidest tuntud märke. Maailm, kus nõidus, maagia ja vanad pärimused on miksitud kokku noortele omaste probleemide ja otsingutega. Aga teatril on siiski teine keel …

Jaanika Juhanson tegi ise romaanist dramatiseeringu, tunnistades, et muuta tuli palju, sest romaan on mahukas. Ta rõhutab, et dramatiseering on siiski nii-öelda must materjal, millega hakatakse koos näitlejate ja muu meeskonnaga tööle. „See ei käi nii, et mina kirjutan proosateksti näidendiks ja edasi lähebki lavale,“ selgitab Juhanson. „Käib järjepidev töö ja protsess proovide vältel – lavastusprotsess on nii-öelda elus organism – ja näitlejatel on suur osa selles.“

Kuna tegemist on ikkagi lavastuse, mitte filmiga, mängib suurt rolli atmosfäär, mis luuakse lavakujunduse, kostüümide, grimmi, valguse, heli ja liikumisega. Lavastaja ütleb, et atmosfäär on kujundlik nagu fantaasiamaailmale kohane. „Neid „tumedamaid hoovusi“ ei maksa siiski üle tähtsustada, pigem on see ikka noorte põnevik, kus on olulisel kohal inimeste suhted, armumine, sõprus, petmine …“

Otse noortele

Romaani autor Reeli Reinaus on öelnud, et „Verikambi“ peamine sihtrühm on noored, kuid teos pakub põnevust ka täiskasvanutele. Juttu on armastusest ja surmast, vaadatakse tagasi kaugesse minevikku, uuritakse suguvõsaliini ja värvika ajalooga kohti ning katsetatakse iidseid rituaale. Kõige selle juures jäävad noored tegelased ikka noorteks – nad unistavad, armuvad, lahkavad koduseid muresid ja kooliprobleeme, tülitsevad ja lepivad, võitlevad sõprade ja sõpruse eest.

Kirjade järgi on etendus publikule alates 14. eluaastast. Lavastaja kinnitab, et midagi ebasiivsat seal ei ole, julgelt võib kaasa võtta ka ema, isa ja isegi vanaema, roppuste pärast ei pea kartma, natuke tuleb juttu seksist.

Samuti ei püüa autor ja lavastaja iga hinna eest olla noortepärane. „Kui räägid noortega ausalt sellest, mida arvad, siis tekib ka kontakt,“ arvab autor. „Siis ei ole muret, et näitlejad on vanemad kui publik.“

Juhanson nendib, et mis seal salata, tema lavastused kipuvad alati noortekaks kätte minema. „Las ma siis teengi otse noortele!“ arvab ta.

Kuna tegemist noortelavastusega, on noored ka „Verikambis“ osalevad näitlejad. Kaasa on haaratud suur osa Rakvere Teatri noori näitlejaid, peale nende Tartu Mustast Kastist ja üks vabakutseline. Kõik on Viljandi kultuuriakadeemia taustaga ja pea kõik lavastaja endised üliõpilased. Vanema generatsiooni esindaja Helgi Annast tasakaalustab vanuselist koosseisu.

Jaanika Juhanson on enda sõnul suur noorteromaanide ja fantaasiakirjanduse lugeja ning jälgib hoolega ka eesti autorite värsket loomingut. „Verikambi“ puhul köitsid teda ennekõike tegelaste suhted ja põnev süžee. „Kohe, kui raamatut lugesin, tekkis idee, kuidas seda lavale tuua,“ tunnistab ta. „Kui kirjanikuga kohtusime, tekkis temaga vaimne ühisosa.“

Noortele suunatud draamade meister Jaanika Juhanson on toonud varem Rakvere Teatri lavalaudadele näiteks sellise kodumaise menuromaani nagu Margus Karu „Nullpunkt“. „Kui „Nullpunkt“ oli sotsiaalne noortekas, siis „Verikambi“ on teisel teemal,“ lisab ta.