Nõudlik muusikaõpetaja Anneli Mäeots
2000. aastal asutatud Heino Kaljuste fond toetab koolimuusika arengut. Igal aastal antakse stipendium kas Eesti muusika- ja teatriakadeemia edukaimale koolimuusika üliõpilasele või aasta silmapaistvaimale muusikaõpetajale. Anneli Mäeots võtab Olav Ehalalt vastu Heino Kaljuste stipendiumi. Foto: Peeter Hütt
Heino Kaljuste fond tunnustas Ellerheina lastekoori dirigenti Anneli Mäeotsa stipendiumiga, mis anti jõulukuul pidulikult kätte Mustpeade majas.
„Cyrillus Kreek oli vanaema vend. Muid muusikuid meie peres ei olnud,“ ütleb dirigent, kes tahtis baleriiniks saada ja õppis balletti Tallinnas Nõmme kultuurimajas. Kui Nõmmel avati laste muusikakool, otsustas ema tütre sinna saata. „Ma ei olnud vaimustuses, aga nüüd tänan teda väga,“ ütleb Mäeots, kes kogu elu on pühendanud muusikale ja selle õpetamisele.
„Ega emal kerge olnud, ma hakkasin jaurama,“ tunnistab ta. Oma esimesi klaveriõpetajaid, Silva Õunapuud ja Leida Tippelit, meenutab ta soojalt. Tippel olnud lausa kullatükk. Hea õpetaja võinuks kurjemgi olla, arvab ta, sest polnud väga hoolas harjutama. Fantastiline õpetaja tegi õpilasega „kohutavalt palju tööd“, kui tüdrukul oli laste muusikakooli lõpetamine käsil. Koos tütar Triinuga, kes muusikakoolis õppis, „viitsisid nad õpetada“ Annelid nii palju, et too sai edukalt sisse muusikakooli koorijuhtimise erialale.
Edasi konservatooriumi minna polnud plaanis. „Kartsin nagu tuld koori ette minna,“ meenutab õpetaja. Ent lõpueksami hinne viis tegi temast üllatusõpilase, kes sai suunamise konservatooriumi.
Konsultatsioonid Jüri Variste juures muutsid noore inimese arusaamist dirigeerimisest – see hakkas meeldima. Hetk, mil ta kuulis, et pääseb kateedrijuhataja Variste õpilaseks, on meeles tänini: „Mõtlesin, et kargan Jüri Varistele kaela, sest ta meeldis mulle nii kohutavalt. Variste oli tõeline professor, suurepärane õpetaja, tal olid väga huvitavad tunnid.“
Koolitöö kõrvalt muusikakasvatajaks
Muusikaga on Anneli Mäeotsa töö seotud alates 14. eluaastast, kui ta hakkas lasteaia muusikakasvatajaks. Kolmandal kursusel pakkus Variste hakata tööle muusikakeskkooli 5–6-aastaste ettevalmistusklassiga. „Mina tahtsin kõiki asju teha,“ ütleb Mäeots, kes oli pakkumisega kohe nõus. Selle klassi juurde tegi ta päris väikestele, kahe ja poole aastastele potirühma, kus käis ka ta oma tütar.
Kui konservatooriumi viimasel kursusel Anneli Mäeotsa muusikakeskkooli tööle nõuti, oli tema edasine käekäik otsustatud. „Ma olin nii õnnelik,“ ütleb ta. Alustanud ettevalmistusklassi juhatajana ja tegelnud ka ansamblitega, hakkas ta erialaõpetajaks. Kui pakuti ka dirigeerimistunde, oli vastus jaatav, kuigi süda peksis. „Mul on esimene tund hästi meeles, kartsin kohutavalt, aga ei näidanud seda välja.“ Dirigeerimisõpetaja on Mäeots senimaani ja ütleb, et tal on õpilastega väga vedanud. Rõõmu on paljudest, üks tema õpilastest on dirigent Risto Joost, kes äsja kuulutati aasta muusikuks 2018.
Pärast konservatooriumi lõpetamist kutsuti Mäeots üheks kuuks Heino Kaljuste Ellerheina juhatama-asendama. Siis pakkus Kaljuste talle koori ettevalmistusklassi, 3.–4. klassi juhatamist. Kahe lapse – noorem neist 7-kuune – emale oli see julge samm. „Mul oli väga hea ema, kes lastega tegeles. Ma ei tea, mismoodi temata oleksin olnud.“
Suur töö lastekooriga
Anneli Mäeots juhatab 55-pealist Ellerheina lastekoori. „Paistab, et õpilased on minuga üldiselt rahul olnud,“ ütleb ta, lisades, et on kaunis karm ning mõne tüdruku ka nutma ajanud.
Dirigendi sõnul on lastekooris laulmine suur aste mudilaskoorist edasi, sest lastekoor osaleb konkurssidel ja see tähendab palju tööd. Edasi tuleb kõige huvitavam aeg, räägib ta lastele, sest järgmine aste – tütarlastekoor – reisib ja esineb palju, selles laulda on väga huvitav, kuid raske.
„Minu arust lähevad lapsed aina paremaks ja tublimaks,“ ütleb dirigent. „Mul ei ole distsipliiniga probleeme olnud, ma ei pea ennast kehtestama. Olen nendega väga rahul.“ Abidirigendiks on Mäeotsa kõrval tema enda õpilane muusikakeskkoolist Ilona Muhel. Enne Ilonat oli ema kõrval tütar Ingrid, kes nüüd juhatab Ellerheina tütarlastekoori. „Olin paha ema. Ei lubanud tal Ellerheinas laulmist pooleli jätta. Ja nüüd ta on väga tubli peadirigent.“
Abidirigent Ilonast on palju abi, ta on mänedžer, teeb hääleseadet, dirigeerib ja on väga tubli, räägib Mäeots, kellele meeldib noori enda kõrvale võtta. Ta toob oma muusikakooli õpilased lastekoori ette vaatama ja proovima, kuidas päris elu käib. „Kui hakkad koori ees dirigeerima, siis alles näed probleeme,“ teab õpetaja.
Ellerheina lastekoor on koju toonud võite viimastel aastatel Brüsselist, Hollandist, ka koduselt Tallinna koorifestivalilt. „Tallinn on kõige karmim,“ ütleb dirigent, kes oma kooriga saavutas III koha rahvusvahelisel koorifestivalil „Tallinn 2017“. Itaalias valiti festivalil, kus osales 72 koori, lõppkontserdile 5–6, nende seas ka meie lastekoor. Rahvusvaheliselt koorikonkursilt World Peace Choral Festival Viinis 2015. aastal tuldi esikoha ja kulddiplomiga. Rahvusvahelisel konkursil European Music Festival for Young People 2016. aastal Neerpeltis Belgias oli taas tugev konkurss, kus Ellerheina lastekoor võitis kahes kategoorias esikoha ja cum laude diplomi.
Laulupeod ja külakoor
Esimest korda oli Anneli Mäeots noortelaulupeo mudilaskooride üldjuht 1977. aastal, teist korda noortekooride üldjuhina 20 aastat hiljem. Vaadates vanu laulupeo pilte, täheldab ta, et on ainuke naine meesdirigentide kõrval. Nüüd on paljud dirigendid naised. „Mulle meeldivad meesdirigendid,“ tunnistab Mäeots, kes kutsus laulupeole lapsi juhatama ka Tõnu Kaljuste ja Toomas Volli. Nüüd ütleb ta, et „aitab küll, las nooremad teevad“.
Suvise laulupeoni on veel aega. „Jänni me ei jää. Ette on vaja laulda kolm laulu veebruaris,“ ütleb ta. Lastekoor osaleb peol ka valikkoosseisus. Kuid kohe on tulemas dirigendi sõnul palju karmim esinemine, kontsert koos Ellerheina tütarlastekooriga MustonenFestil 2. veebruaril. See esinemine on tema sõnul raske, selleks õpitakse selgeks „kolossaalsed rütmid“ ja isegi veidi jiidišit.
Ligi 80 km kaugusel Tallinnast Loobus ootab oma dirigenti Anneli Mäeotsa nädalalõppudel Loobu-Läsna külakoor. See 14 liikmega koor laulab noodist ka väga keerulisi lugusid ning on võitnud esikoha C-kategoorias „Tuljaku“ laulmises.
„Mina ei ole kiitja, aga nad on väga tublid,“ ütleb koorijuht, rääkides hiljutisest kontserdist, kus Läsna rahvamaja saal oli rahvast täis, kultuuriministergi kohal ja koor laulis nii, et saalis oli tunda suurt energiapommi. Nende repertuaaris on Pärt, Kreek, Tormis, Saar. „Me õpime väga kaua, sest ega ma alla ei anna. Õpime, kuni viimase peal tuleb välja,“ ütleb dirigent, kelle nõudlikkusega on harjunud nii täiskasvanud kui ka lapsed.
KOMMENTAAR
Ilona Muhel, Ellerheina lastekoori abidirigent:
„Olen väga tänulik, et saan töötada abidirigendina oma kunagise erialaõpetaja kõrval. Hindan kõrgelt tema järjekindlat nõudlikkust nii oma erialaõpilaste kui ka koorilauljate suhtes. Nõudlikkus on edasiviiv jõud ning tänu sellele tulevad ka tulemused.
Anneli Mäeotsa erialaõpilasena Tallinna muusikakeskkoolis ei läinud ma kunagi tundi selleks valmistumata ning närveerisin alati veidike, aga see oli väga hea, sest mul oli aukartus. Tajusin, et õpetaja on minu suhtes alati õiglane. Kui tund läks halvasti, ei olnud ma järelikult piisavalt harjutanud. Anneli Mäeotsa tundidest võtsin kaasa kohusetunde.
Mul on hea meel, et saan ka praegu koos oma õpetajaga töötades suunavaid nõuandeid. Õppida on temalt veel väga palju.“
Ema on põhimõttekindel
Ingrid Kõrvits. Foto: Mait Jüriado
Ellerheina tütarlastekoori peadirigent Ingrid Kõrvits, milline oli teie tee muusika juurde potirühmast peadirigendiks?
Minu teekond muusikas algas, jah, kaheaastasena muusikakeskkooli ettevalmistusklassi nn potirühmas. Mäletan karumängu, mida ma kohutavalt kartsin, ja valgeid rütmipulkasid, millest sai rütme kokku panna, ning esinemist televisioonis, kus pika ridva otsas liikus mikrofon ühe lapse juurest teise juurde ja keegi ei julenud laulda … Mina väga tahtsin, aga raputasin ikkagi pead, kuna kõik teised tegid nii. Lõpuks ma vist siiski laulsin …
Edasi tulid õppimine Tallinna muusikakeskkoolis ja laulmine Ellerheinas, õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ja esimese kursuse tudengina juba töö Ellerheina ettevalmistuskoori juures. Sealt oli üsna loogiline teekond praeguste tegemisteni: Kullo kooristuudio Ellerhein peadirigent ning Tallinna muusikakeskkooli kahe koori dirigent ja koorijuhtimise eriala õpetaja.
Kui suur on olnud ema ja kodu mõju?
Ema ja kodu mõju on olnud märgatav, sest muusik on ema ja muusik oli ka isa, RAM-i kauaaegne laulja. Samuti on minu mõlemad töökohad olnud ja on praegugi ka minu ema töökohad. Tema käsi on tugevalt mängus, et ma teen just seda tööd, mida teen.
Minu õpinguaastad jäävad suures osas nõukogude aega ja tol ajal ma väga ei muretsenud, kus ma tööle hakkan või mis must saab. 1. klassis panid ema-isa mind muusikakeskkooli kooriklassi, 8. klassist jätkasin koorijuhtimise erialal õpetaja Eda Kõrgemägi juures, emake sillutas muudkui teed ja mina astusin … Konservatooriumis olid mu õpetajateks Merike Toro ja Elo Üleoja.
Milline on olnud ema eeskuju dirigendina, lastega suhtlejana?
Ema on väga nõudlik ja põhimõttekindel. Me oleme erinevad. Mina olen pehmem ja minu nõudlikkus väljendub teisiti. Talle ei meeldi, kui muusika esituses ei ole muusikat, kui esitus on sisutu. Ta ise tegeleb palju just sellega, et tema koorid esitaksid muusikat sisukalt, isegi kui mõni tehniline nüanss jääb saavutamata.
Mida olete emalt õppinud?
Olen emalt õppinud kannatlikkust, leppimist olukorraga, andestamist, positiivsust, optimistlikkust, hoolimist, pühendumist. Paljusid asju …
Annika Poldre
Tervitusi Teile
ja… Vellole teispoolsuses ning jõudu tööle kogu perele!