Õpilaste digipädevuse mõõtmine koolides

27. veebr. 2019 Katariina Vainonen Innove e-hindamise peaspetsialist - 1 Kommentaar

Digipädevus on üks 21. sajandi olulisematest oskusest. Inimesed puutuvad iga päev kokku mitmesuguste digivahendite ja e-keskkondadega nii seoses töö, õppimise kui ka eraeluga. Digilahendused aitavad kaasa pea iga tegevuse puhul ja on tõhusad ainult siis, kui oskame neid kasutada ja saadud infot kriitiliselt hinnata. Tähtis on õppida tehnoloogiat õigesti kasutama juba lapsepõlves, sest see aitab kaasa õppimisele, maailmatunnetuse ja huvide kujunemisele. Oluline on saada riiklikult tagasisidet selle kohta, millised on õpilaste digipädevused, ning vajadusel kavandada meetmeid, digipädevuse arendamiseks.

Digipädevus õppetöös

„Elukestva õppe strateegia 2020“ raames on Eestis pööratud palju tähelepanu  digilahenduste juurutamisele õppetöös kõigil haridustasemetel ning toetatakse igati õpilaste digioskuste kujunemist. Digipädevus on üks kaheksast üldpädevusest ja on riiklikes õppekavades kõikide ainekavade osa.

Kooliõpetajatele on abiks HITSA 2016. aastal koostatud õppijate digipädevusmudel, mille aluseks on Euroopa Komisjoni DIGCOMP-i raamistik. Mudelis on kirjeldatud viis pädevusvaldkonda, milleks on infootsing, suhtlemine, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus. Mudeli koostamise eesmärk oli oskuste kirjeldamise kaudu mõista ja määratleda, mis on digipädevus.

Digipädevuse mõõtmine koolides

Digipädevusmudeli alusel töötasid Tallinna ja Tartu ülikoolide teadurid välja digipädevuse tasemetöö, mis ei ole riiklik hindeline kontrolltöö, vaid on loodud koolilaste digipädevuse väljaselgitamiseks. Katselise digipädevuse tasemetööga mõõdeti 2018. aastal 9. ja 12. klassi õpilaste teadmisi ja oskusi. 9. klassi testis oli 12 ja 12. klassi testis 11 ülesannet. Lisaks olid testis hoiakuküsimused, mis andsid tagasisidet õpilaste valmisolekust kasutada iga päev digitehnoloogilisi lahendusi. Kokku sooritas tasemetöö 604 põhikooli lõpuklassi õpilast ning 605 gümnaasiumilõpetajat.

Digipädevuse tasemetöö tulemused

Esimene testiversioon osutus õpilastele liiga lihtsaks: õpilaste teadmised ja oskused olid arvatust paremad. Et test oleks jõukohane ja tooks ka välja valdkonnas teistest tublimad, oli vaja lisada keerukamaid ülesandeid ja mitmekesistada hinnatavate teadmiste ja oskuste ringi pädevuse eri valdkondades. Testimine näitas, et 2016. aastal koostatud õppijate digipädevuse mudelit tuleb oluliselt täiendada. Seda saab teha pärast tasemetöö toimumist.

Katariina Vainonen.

Digipädevuse tasemetöö arendamine on käimas

Pärast katselise tasemetöö toimumist jätkas Innove haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel digipädevuse tasemetöö arendamist. Testi arenduse eesmärk oli luua juurde ülesandeid ja teha 2019. aasta kevadel uus katseline tasemetöö.

Juulis 2018 kutsus Innove kokku töörühma, kuhu kuulusid haridustehnoloogid, aineõpetajad  ja Tallinna tehnikaülikooli küberkaitse valdkonna teadur Birgy Lorenz.

Testiarenduse esimeses etapis kirjeldas ekspertide rühm, mida peab oskama digipädev laps, lähtudes mudelist. Järgmine etapp oli ülesannete koostamine. Kokku valmis 120 ülesannet, millest eksamite infosüsteemi sisestati 106. Ülesanded olid jaotatud neljaks eeltestiks ja neid katsetati koolides. Kokku lahendas eelteste üle 600 õpilase.

Katsetuse käigus hinnati ülesannete raskusastet ning sobivust õpilaste digipädevuse mõõtmiseks, lähtudes alapädevustest mudelis.
Seejärel valiti välja ülesanded ja pandi kokku kaheosaline test. Esimeses osas on 31 ja teises 13 ülesannet ning käitumise ja hoiakute küsimused. Esimese osa lahendamisel ei saa kasutada internetti. Selleks on HITSA loonud spetsiaalse tarkvara, mis lubab arvutis kasutada vaid testimise keskkonda. Testi lahendamine võtab õpilasel aega keskmiselt kaks õppetundi.

Uue digipädevuse tasemetöö katsetamine aprillis

Katseline digipädevuse tasemetöö toimub 9. ja 12. klassi õpilastel selle aasta aprillis. Koolid, kes kuuluvad valimisse, teevad tasemetöö 1.–5. aprillini. Kuna paljud koolid on avaldanud soovi, et ka nende õpilased saaksid testi lahendada, on neil see võimalus 8.–19. aprillini. Sel aastal on testi kaasatud ka kutsõppeasutuste 3. kursuse õppurid. Pärast testi sooritamist saab õpilane sõnalise tagasiside ja kool üldise sõnalise tagasiside sellest, kuidas tema õpilastel testis läks.

Oluline on rõhutada, et tasemetöö on järgmine samm digipädevuse hindamisel tehtavas arendustöös, mis aitab selgitada välja Eesti laste digipädevuse taset. Kindlasti ei ole plaanis moodustada koolidest pingerida, kuna digipädevus on oskus, mida eraldi ainena koolides ei õpetata. Laps omandab osa digipädevusest koolis ja osa väljaspool. Samuti ei ole test seotud ühe kindla aineõpetaja tööga, vaid kooliga tervikuna, olles kõigi õpetajate ja lapse ühise pingutuse tulemus.

 

KOMMENTAARID

Miks on oluline mõõta riigi tasemel õpilaste digipädevust?

Kristel Rillo, haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja:

Haridusstrateegiaga oleme seadnud eesmärgiks, et kõigil koolilõpetajatel oleks eakohane digipädevus, et nad tuleksid infoühiskonnas toime ja veelgi enam – oskaksid selle võimalusi ära kasutada. Nii sai ka riiklikkusse õppekavasse lisatud digipädevus üheks üldpädevuseks ja alates 2015. aastast on ellu rakendatud mitmeid tegevusi, et toetada koole õpilaste digipädevuse arendamisel. Et teada, kuidas meil läheb ja kas on vaja õpilaste digipädevuse arendamist veelgi toetada, on vaja vahepeal hetkeseisule otsa vaadata. Selleks ongi meil juba teist aastat katsetamisel digipädevuse tasemetöö.

 

Digipädevuse mõõtmisest kooli vaatevinklist

Birgy Lorenz, Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht:

Hariduses on tekkinud olukord, kus koolid on osaliselt tehnikat täis tuubitud, digirikas õppetöö toimub eri ainetundides ja ringides, aga ei teata, milline on olukord digipädevusega ja informaatika õpetamisega. Digipädevuse tasemetöös võime saada kinnituse, et teatavatel juhtudel puudub õpilastel mõistmise tasand, aga rakendamisel võivad nad olla väga osavad – näiteks Wifi kasutamine on õpilastel just nagu emapiimaga saadud oskus, kuid millist võrku kasutada, kas see on ka turvaline – seda sageli ei teata. Digipädevuse uurimine on osa infoühiskonnas toimimisest. Olen ise põnevil, milles meie õpilastel läheb hästi ja milles saame neid riigi, kooli, õpetaja või ühiskonnana veel aidata.