Pahupidi klassiruum ja matemaatiline ellujäämine
Kairi Mustjatse ja Janika Leoste 2017. aastal robomatemaatika arenguplaane arutamas. Fotod: erakogu
Roboti toel õppides istuvad õpilased sageli põrandal, sest lauapinda napib.
2017. aasta sügisel külastas Janika Leoste TLÜ-st minu tundi, kus kasutasin matemaatika mõistete õppimisel Edisoni roboteid. Tund toimus liitklassis vastavalt ettevalmistatud tunnikavale (https://tinyurl.com/y5xdeclw).
Tund kulges, nagu üks pahupidi klassiruumi meetodil õpetamine tavaliselt käib: ümbertõstetud mööbel, igasuguseid lisavidinaid, tühjade akude probleem, valjult arutlevad ning klassis ringi askeldavad asjalike nägudega õpilased. Pärast tunni lõppu küsisin Janikalt, mis siis edasi saab. Sain vastuseks, et edasi algab mitmeaastane uuring, mis selgitab, kas sellisel õppimismeetodil on Eestis tulevikku.
Juba paari kuu pärast kutsutigi koole uuringus osalema. Martna kool selleks paraku ei sobinud, sest väikeklasside asemel otsiti klasse, kus oleks üle 20 õpilase. Mitteametlikult võisin õppematerjalide tootmises ja katsetamises siiski osaleda (https://tinyurl.com/y6bfy9tq).
Hakkasingi siis õpperobotite toel õpetamist katsetama. Leidsin iga päev täiendavad 15–20 minutit, et robotite katsed põhjalikult ette valmistada ja ka ise läbi teha. Pärast paari tundi arvasin, et olen piisavalt vilunud, ja katseid ma enam läbi ei teinud. Aga kohe kahetsesin, sest robot sõitis ettejoonistatud rajalt maha ja ma pidin õpilastega pikalt uurima, mida on vaja teha, et robot paberil püsiks. Ent enamik tunde 2018. aasta kevadel siiski õnnestus ja nii sai robotite toel õpetamine mulle järjest hingelähedasemaks.
Juunis kutsus ETAG õpetajaid mängulise matemaatika huviringile õppekava tegema. Võtsime Janikaga väljakutse kohe vastu. Inspiratsiooni leidsin enda ümbert. Kui läksin lillepeenart kohendama, sündisid ülesanded aiatöödest. Kui plaanisin abikaasaga uut puhkusereisi, valmis ülesanne turistile vajalikest arvutustest jne.
Mänguliste ülesannete hulgast olid minu lemmikud 5. klassile mõeldud statistikaülesanded, kus tuli kasutada veebis kättesaadavaid andmebaase, et infot leida. Kasutan neid nii 6. kui ka 8. klassi robootikaringis (https://tinyurl.com/y3y2pwv3).
2018. aasta sügisel hakkasime Janikaga kokku panema põhikooli 4.–6. klassi matemaatika digiõppematerjalide kogumikku e-koolikoti jaoks. (https://tinyurl.com/yywtzlee). Ümberpööratud klassiruumi videotes sain ka oma näitlejaoskused proovile panna. (https://tinyurl.com/yylsv457). Mitmekordse vanaemana oli mulle eriti hingelähedane video, kus võrdleme beebit ja vaala (https://tinyurl.com/y4bbhev9).
Olen neid enda kokkupandud digikogumikke juba kasutanud 6. klassis harilike murdudega arvutamise ja protsentülesannete ning 5. klassis naturaalarvudega arvutamise juures. Kuna 5.–6. klass on mul liitklass, siis vaatavad kord ühe, kord teise klassi õpilased uue teema õppevideot iseseisvalt oma tahvelarvutis. Teisele klassile jagan samal ajal selgitusi klassitahvli ees.
See pöörane õppematerjalide tootmise aasta ei ole mul tehnoloogia matemaatikatundi toomise huvi ära võtnud, vaid pigem kasvatanud. Praegu uurin uut ERASMUS+ projekti, kus saab ühendada matemaatika ja digitaalsed vahendid, ning Janika omakorda toetab enam kui 2000 õpilasega robomatemaatika põhiuuringut, milles on sellel õppeaastal läbi viidud juba ligi tuhat tundi.