Professionaalne eesti kunst algab siit
Näituse „Alguses olid … Köler ja Weizenberg“ avamine. Foto: Helen Melesk
Maalikunstnik Johann Köler ja skulptor August Weizenberg kuuluvad vaieldamatult eesti professionaalse kunsti alussammaste hulka. Just nende kahe autori, eesti kunsti lätete loomingule pühendatud näitusega „Alguses olid … Köler ja Weizenberg“ Kadrioru kunstimuuseumis alustas Eesti Kunstimuuseum oma 100. aastapäeva näituste programmi.
Ehkki valikut Köleri ja Weizenbergi teostest võib alates 2006. aastast näha Kumu kunstimuuseumi püsiväljapanekus, ei ole suuremat ülevaatenäitust kummagi kunstniku loomingust viimastel aastatel toimunud: ulatuslik Köleri teoste näitus toimus 2001. aastal Tallinnas Rüütelkonna hoones, Weizenbergi loomingu suurem väljapanek jääb 1987. aastasse. Kadrioru kunstimuuseumis on just käesoleval näitusel võimalik rohkem kui saja eksponaadi kaudu saada ülevaade mõlema autori loomingust ning selle iseloomulikest joontest kunstnike eri elu- ja loomeperioodidel. Näituse olulised märksõnad on kunstiõppe protsess, kunstiteose valmimise käik ja kunstnikuks kujunemine. Itaalia kui akadeemiliste kunstiideaalide häll mängib olulist rolli Köleri ja Weizenbergi kunstnikukäekirja ja esteetiliste veendumuste väljakujunemisel – mitte juhuslikult ei ole näituse tunnusvisuaalideks just Itaalias valminud Köleri maal „Itaallanna (Roomlanna)“ ja Weizenbergi skulptuur „Ideaalne“. Akadeemilise kunstihariduse traditsioon ning küsimus, kuidas õpiti ja millal saadi kunstnikuks, on fookuses ka nooremale kooliastmele (lasteaed kuni põhikooli esimene aste) suunatud haridusprogrammis „Lätted: kuidas saadi kunstnikuks?“.
Kodumaa-aineliste kunstiteoste loomise kõrval panustasid mõlemad kunstnikud aktiivselt ühiskondlikku ja rahvuslikku liikumisse: Köler kuulus liberaalselt meelestatud eesti haritlaste nn Peterburi patriootide ringi, Weizenberg avaldas ajakirjanduses arvukalt esseistlikke artikleid nii kunsti kui ka ühiskonna teemadel ning panustas noorde rahvuskultuuri mitme näidendi ja heliloominguga.
Kuidas peegelduvad kunstnikke ümbritsenud ühiskondlikud olud ning nende enda filosoofilised, esteetilised ja rahvuslikud vaated autorite loomingus, seda käsitletakse põhikooli- ja gümnaasiumi haridusprogrammis „Lätted: kuidas portreteerida kunstnikku?“, näitusel läbiviidavatel tellitavatel ekskursioonidel ning temaatilistel loenguõhtutel. Muuseumitund sobib ka sisukaks täienduseks kevadisele projektipäevale. Aktiivõppe meetodite abil saavad õpilased mänguliselt tuttavaks kahe eesti kunsti suurkuju, Köleri ja Weizenbergi elu ja loominguga.
Näituse kataloog sisaldab lisaks mõlema autori tähelepanuväärsemate teoste reproduktsioonidele ja kunstiajaloolistele kommentaaridele ka kunstnike enda häält: raamatusse on valitud tsitaadid kunstnike kirjutistest ja omaeluloolistest intervjuudest, mis muudavad akadeemiliste ideaalidega autorid ka tänapäeva vaatajale ja lugejale lähedaseks ja omaks.
• Muuseumitundide ja publikuprogrammide kohta lähemalt vaata kadriorumuuseum.ekm.ee.