Tallinna keskraamatukogu soovitab: Raamatud lisamaterjalina lasteaia, eel- ja algkooli õppetöös
E. Belinskaja jt „Muinasjutud tujukuse vastu“
Mida teha, kui lapsele ei meeldi pesta või koristada? Kui ta ei taha süüa, lasteaeda või magama minna? Raamatus pakutakse laste tujukuse ja ebasoovitava käitumise vastu lihtsat meetodit – jutusta üks muinasjutt. Raamat sisaldab lühidaid ja köitvaid psühholoogilisi jutukesi, lisatud on probleemide loend koos vastava jutu pealkirjaga. Kurjustamise asemel loo vestmine aitab lapsel probleemi mõista ning lahendust leida.
Majda Koren „Keeda mulle üks muinasjutt“ ja Hilli Rand „Aitäh, kõht on täis!“
Kaks fantaasiast pakatavat lugu nendeks rasketeks päevadeks, mil igahommikune puder tundub üle jõu käivat või kui üldse süüa ei taha. Vastumeelseid ülesandeid põnevaks muutes saab üle igast raskusest. Raamatud sobivad kasutada lasteaias ja algkoolis toidu ning söömisega seotud teemade ilmestamiseks.
Hilja Kull, Juhani Püttsepp „Sõnatrikid“
Vahva raamatuke eesti keele sõnadest, mis sobib õppematerjaliks nii lasteaias kui ka esimeses klassis. Vahetades sõnareas tähti ühekaupa, saab talvest suvi ja vihmast lumi, eilsest täna, murest rõõm ja naadist supp. Riina Uisu illustratsioonid mängivad tekstiga toredasti kaasa.
Maria Teiverlaur „Minu kodumaa“
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul koostatud lasteluuleraamat Eestimaast ja eesti rahvakultuurist on mõeldud kasutamiseks eelkooli ja algklasside õppetöös lisamaterjalina. Luuletuste teemad on Eesti sümboolika, Eestimaa eri paigad ja legendid, traditsioonid, tähtpäevad, kombed ja toidud. Iga luuletust täiendab kõrvalleheküljel info teema kohta. Luuletuste ja tekstide autor Maria Teiverlaur on psühholoog ja õppejõud. Sobivalt väärikale raamatule pärinevad kaunid illustratsioonid vanameister Ülle Meistrilt.
Marjane Satrapi „Persepolis“
Teos algab 1980. aastate islamirevolutsiooni järgse aastaga, mil autor oli 10-aastane. Kogu harjumuslik ühiskondlik korraldus muutus pöördeliselt: kohustuslikuks saab pearäti kandmine ning soopõhine eraldatus koolides. Raamatut läbivad teemad on Iraani-Iraagi sõda, ühiskonnakorralduse muutused, kohanemine võõras kultuuriruumis, kasvuraskused, eneseleidmine, naiste õigused, Iraani ajalugu. See on ühe tüdruku naiseks sirgumise lugu, mis toimub paralleelselt reglementeeritud Iraani ja vabameeleses Euroopa ühiskonnas, millel on mõlemal omad plussid ja miinused. Graafilise romaani vormis lugu on lihtsasti loetav, köitev ja annab põneva viisi kirjanduse ning ajalootundide lõimimiseks, ehkki teoses käsitletud teemade tõttu soovitaks seda pigem gümnaasiumiastmele.
Ben Brooks „Lood poistest, kes julgesid erineda“
Vahvad lühilood poistest ja meestest, kes tõusevad teiste seast esile julguse ja unistuste järgimisega. Raamatus on lugusid nii üldsusele tuntud kui ka tundmatutest inimestest, vahva vaheldusena isegi mõnest lapsest. Lood on lühikesed, ei nõua pikalt süvenemist. See on teos, mida on tore lugeda koos lapsega ning kindlasti pole mõeldud ainult poistele. Julgustab meid oma unistuste poole püüdlema ja mitte kartma teiste hukkamõistu. Raamatus on sada elulugu ja illustratsioonid, mis tekitasid minus sageli soovi inimese kohta rohkem teada saada. Koondab eri valdkondade edulugusid, leidub ka selliseid, kes on hakkama saanud ühekordse silmapaistva teoga. Näitab, kui tähtis on leida elus oma tee ja kutsumus. Ka keerulised teemad on lastele hästi lahti seletatud.
Joonas Sildre „Kahe heli vahel“
Graafiline romaan maailmakuulsast eesti heliloojast Arvo Pärdist. Raamat räägib Arvo tekkivast huvist muusika ja pillimängu vastu, esimestest mõjutajatest ning loometöödest, vastandumisest Nõukogude ühiskonnakorraldusele, võitlusest haiguse ja loomekriisidega, era- ja tööelust. Raamat keskendub rohkem pildikeelele, sõnaline osa on napp, aga õigesti doseeritud. Kuigi koomiksis ei kajastu onomatopoeetiliselt ühtegi häält, on see siiski väga helirikas teos ja paneb kujutlusvõime tööle. See võimaldab ühendada kirjandust, pildikeelt ja muusikat, sest raamat muutub veel rikkamaks, kui seal nimetatud palad ka ise ära kuulata. Raamatu lõpp, 1980. aastad, on aga ühtlasi uus algus Pärdi perekonnale – kolitakse Berliini. Eesti esimene graafiline romaan valiti 25 kauneima 2018. a ilmunud raamatu hulka.