Aasta keeleteoks valiti õigekeelsussõnaraamat, rahvaauhinna võitsid kirjutamishuvilised õpilased
14. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“. Rahvaauhinna pälvisid vihikud „Iga päev on seiklus“, kuhu Peetri lasteaed-põhikooli 4.e klassi õpilased kirjutavad juba kolmandat aastat iga päev enda jaoks olulistest sündmustest, õnnestumistest ja muredest.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänas Tartus Miina Härma gümnaasiumis toimunud aktusel kõiki eesti keele hoidjaid ja arendajaid ning soovis keeletegusat tulevikku. „Tunnustame neid, kes vaid miljonilise rahvakillu emakeele hoidmisel ja arendamisel on midagi tähelepanuväärset korda saatnud,“ ütles Reps.
Peaauhinna pälvinud Eesti Keele Instituudis valminud ÕS 2018 kannab edasi 1918. aastal alguse saanud õigekeelsussõnaraamatute tava. Nagu näitab elav huvi ÕS-i uue trüki vastu, on eestlastest sajandiga saanud ÕS-i usku rahvas. ÕS-ide järjepidevus – praegune ÕS on järjekorras kolmeteistkümnes – sümboliseerib eesti keele püsimist, hoolimata rasketest aegadest ja riigikordade vahetumisest. Seekordse ÕS-i trüki teeb muu hulgas erakordseks asjaolu, et esimest korda ajaloos ilmusid paber-ÕS ja võrgu-ÕS korraga.
Õigekeelsussõnaraamatu koostamise töörühma juhtis Maire Raadik, töörühma liikmed olid Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Ülle Viks, Peeter Päll ja Argo Mund.
Rahvas valis koolilaste vihikud „Iga päev on seiklus“
Rahvahääletuse võitsid Peetri lasteaed-põhikooli õpilased koos õpetaja Helen Pullineniga. Võidu tõid neile vihikud „Iga päev on seiklus“ ehk lühidalt IPOS. Õpetaja eestvedamisel täidavad 4.e klassi lapsed juba kolmandat aastat vihikut, kuhu kirjutavad iga päev üles enda jaoks olulisi sündmusi, õnnestumisi ja ka muresid. Vihikute täitmist alustati 2. klassis, sest laste kirjutamisoskus ja -harjumus vajas arendamist. Algsest ühest kohustuslikust lausest päevas on kasvanud välja lehekülgede pikkused põnevad jutustused, mida lapsed omavahel ka jagavad. Praeguseks on kõigil lastel täis kirjutatud mitu vihikut, enamikul isegi üle kümne ning üks lastest on oma vihikutest välja andnud raamatu.
Tänu pidevale vihikute täitmisele on erineva koduse keelega lapsed õppinud selgeks nii õigekirja kui kirjaliku eneseväljendamise oskuse. Vihikutega tegelemine väärtustab laste jaoks eesti keele oskust ja õppimist ning soodustab selle kasutamist. Õpetaja jaoks tähendasid vihikud alguses täiendavat ajaplaneerimist, kuid positiivne mõju laste arengule ja nende siiras rõõm ja huvi olid põhjus, miks vihikute täitmist jätkati kolmandas ja neljandas klassis.