Algus on kodus

29. märts 2019 - 4 kommentaari
Annika Poldre.

Mullu augustis vallutas ajakirjanduse piltidega sõnum sellest, kuidas Tallinnas poliitikud politsei saatel Kanuti aias kampadesse kogunenud noorte juurde läksid. Kui nad kohale jõudsid, ei oodanud neid seal mingid kambad. Uudis sulas ja haihtus. Vaevalt et see ühekordne poliitikute demonstratsioonesinemine kedagi mõjutas.

Kambad pole kuhugi kadunud. Pärnus korraldas politsei teisipäeval seminari „Sattusin kampa“. Pool päeva seal kuulajana kohal olnud, tundsin rõõmu, et jutt oli sisukas. Huvitav oli kuulata üle lahe naabrite, pikka aega Soomes probleemsete nooretega tegelnud inimeste juttu. Meie mure hulkuvate teismeliste pärast pole miskitpidi ainukordne. Kui Pärnus kogunevad noored bussijaama, siis soomlastel on selliseks meelispaigaks raudteejaam. Nende noortega tegelemiseks loodud MTÜ Raudteejaama lapsed on tegutsenud 30 aastat! Niisiis on soomlastel kogemusi rohkem ja tasub vaadata, mida nad on teinud. Hulkuvate noorte jaoks loodi Helsingis näiteks kohvik ja pandi ringi sõitma buss-noortekohvik.

Kõige tähtsam on dialoog, rõhutasid soomlased. Noortega tuleb rääkida tõtt, olla aus ja otsekohene, suhelda nendega nagu võrdne võrdsega. Soomes tehtud uurimus vanglanoortest, mis päädis doktoritööga, tõi esile, et vanglasse sattunud noori polnud juba kodus või algkoolis keegi aktsepteerinud ega armastanud sellisena, nagu nad olid. „Uuring näitas, mis võib juhtuda inimesega, kes juba lapsepõlves ei tunne täiskasvanute hoolimist ega mõistmist,“ rääkis Julia Saarholm, kes töötab lepitajana. „Nad hakkavad seda otsima mujalt – kuritegelikest ja vägivaldsetest gruppidest.“

Iga konflikt on vaid jäämäe tipp, rõhutasid soomlased. Lahenduse leidmiseks tuleb kaevuda sügavusse. Arutelu käigus, mida Pärnus peeti väikestes töörühmades ja kus otsiti kampadesse kogunemise põhjusi, olin ma juhtumisi naispolitseinike seltsis. Üks, mida nad rõhutasid, oli vanemate roll. Kui lapsevanem pole kooli algusest peale tundnud huvi lapse tegemiste-käimiste ja õppimise vastu, on hilja hakata küsimusi esitama siis, kui avastatakse, et nooruk hulgub ringi, puudub koolist ega tahagi oma vanematega suhelda. Lapse käikude vastu tuleb huvi tunda kogu aeg, rääkisid politseinikud. Vastasel korral võib kergesti juhtuda, et hoolimatut elustiili harrastavate noorte lapsed jätkavad samasugust elu.

Küsimusele, mis on viimase 15 aasta suurim muutus noorte jaoks, vastas Heikki Turkka, kes on aastaid töötanud jõugunoortega ja olnud eripedagoog: „Lastel on kadunud turvatunne, nad on sotsiaalmeedia pidevas mõjuväljas.“ Muutust pereelus näitab Soomes tehtud uuring, et vaid 45% lastest sööb kodus koos vanematega.


4 kommentaari teemale “Algus on kodus”

  1. Aaa ütleb:

    Ikka jätkub teiste süüdistamine, ning mitte midagi ei muutu. Muidugi muidugi, lapsevanem on kõiges süüdi.

  2. Peep Leppik ütleb:

    Kallid lapsevanemad,
    kes ka Õp.Lehe lugusid loevad, märgakem – meie ühiskonnast on tasapisi kõrvaldatud LASTE TÖÖ (töökasvatus). Ka kõrval olevas küsitluses pole nimetatud töökasvatust… Olles ligi 40 tööaasta jooksul jälginud kutsekeskkooli õpilaste sotsiaalset tausta, julgen väita – just eesti TALUDEST tulnud 15-16-aastastel noortel pole ma kohanud nn tõsiseid kasvatusprobleeme – lausa täiskasvanu mõtete ja tegudega INIMESED. Talus on lapsed PIDANUD läbi aegade tegema TÖÖD, mis (iseenesest) tulevaseks eluks (igas suhtes) kasvatav…

    Kui laps on saanud 15-16 eluaastani logeleda, siis on teda ümber pea võimatu kasvatada… Igasugused ringid jne sageli ei aita. Seega – tänases heaoluühiskonnas on vaja kõigil (vanematest poliitikuteni) mõelda – kuis lapsi tööle rakenda -?!

  3. E ütleb:

    Kõik algab kodusest kasvatusest. Laps on kodu peegel. Väga palju sõltub sellest, mis suhted valitsevad kodus. Kui palju pereliikmed suhtlevad omavahel, kui palju räägitakse muredest, rõõmudest; mismoodi toimub peresiseste probleemide lahendamine, kas ja kuidas sisustatakse vabaaega, kas lapse soove ja huve võetakse kodus arvesse, kas laps saab kodus toetust ja tähelepanu, missugused kombed ja käitumisnormid ta kodus omandab- kui ta ei saa kodust seda niiöelda “pagasit” kaasa, siis koolis õpik ja töövihik ka seda ei õpeta.
    Tänapäeva kool ja lasteaed ei ole KASVATUSasutused.
    Lapsevanemad on oma lapse mõjutajateks ja eeskujudeks.

  4. Svea ütleb:

    Hea vanem!
    Ma usun, et keegi ei süüdista siin kedagi. Ema ja isa oskused, teadmised, väärtushinnanagud ning traditsioonid kujundadavad/vormivad lapsi selle ajani, kui ta läheb lasteaeda või kooli. Kõik need teadmised kujunevad ainult sinu, vanema eeskujul.

Leave a Reply to E

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!