Eesti ja eestivene noored: „Meil on koos nii äge!“
Jekaterina Petuhhova.
Mare Kitsnik.
Eesti ja eestivene noored peaksid õppima koos ühtses Eesti koolis – seda arvamust jagatakse üha rohkem. Kuidas see aga välja peaks nägema, et koosõppimisest sünniks kasu, mitte kahju, sellele seni selget vastust pole.
Kui jutt läheb ühtsele Eesti koolile, kerkivad tavaliselt esile pigem hirmud ja mured kui positiivsed ootused. Üks probleem, mida sageli nimetatakse, on eestlaste ja eestivenelaste väidetavalt suur erinevus, mis takistavat neid omavahel sõbrunemast. Nagunii hakkavat kaks suurt rahvusgruppi omaette hoidma ning tõenäoliselt kasvab ka omavaheliste konfliktide arv.
Nii võib tõesti juhtuda, kui ühtse kooli loomine piirdub inimeste ühte majja paigutamisega ja edasisel lastakse omapäi juhtuda. Vaja on aga uut kooliperet teadlikult ühendada. Ja see ei tähenda loengute lugemist ega õpilaste üleskutsumist sõbralikult käituma. Vaja on tarku praktilisi tegevusi.
Mänguline koostöö
Jekaterina Petuhhova magistritöös uuritakse mänguliste koostöökohtumiste mõju eesti ja eestivene noorte vastastikustele hoiakutele. Koostöökohtumised toimusid Integratsiooni Sihtasutuse tellitud lõimumisprojekti raames. Need korraldas mitteformaalne koolituskeskus Game Club ja kohtumiste metoodika looja ning peakorraldaja oli firma juht, mänguarhitekt Lyosha Razin.
Iga kohtumine kestis neli päeva ja selles osales kümme noort Tallinna või selle ümbruse eesti õppekeelega põhikooli ja kümme noort vene õppekeelega põhikooli vanemast astmest – kokku seega 40 eesti ja 40 eestivene noort kaheksast koolist. Kohtumiste käigus osaleti spetsiaalselt kavandatud ja loodud meeskonnamängudes. Noored täitsid kaasahaaravaid ning ägedaid ülesandeid, mis nõudsid neilt omavahelist tihedat koostööd ja üksteise toetamist.
Nii enne kui ka pärast projekti täitsid noored küsimustiku vastastikuste hoiakute kohta. Ainult enne kohtumisi küsiti, kui sageli noored teise rahvusgrupiga suhtlevad ja kui palju on neil teise rahvusgrupi hulgas sõpru. Ainult pärast kohtumisi küsiti, kas noored leidsid endale uusi sõpru teisest rahvusrühmast ja mis neid teise rahvusrühma juures üllatas.
Mõlemas küsimustikus sooviti teada, kas noored tahaksid teise rahvusgrupi esindajatega rohkem suhelda, nendega üheskoos õppida ja pidutseda, kas nad sooviksid rohkem teada teise rahvusgrupi kultuurist ja osata paremini teise rahvusgrupi keelt. Samuti paluti märkida, kas noored sooviksid et nende poiss või tüdruk oleks teisest rahvusest. Lisaks joonistasid noored nii enne kui ka pärast kohtumisi pildi eestlasest ja venelasest.
Tahavad suhelda
Mõned näited vastustest. Küsimus „Kas sa tahaksid eestlastega rohkem suhelda?“ (vastusevariandid 1– kindlasti ei, 2 – pigem ei, 3 – võib-olla, 4 – pigem jah, 5 – kindlasti jah) esitati nii enne kui ka pärast koostöökohtumisi. Enne kohtumisi oli eestivenelaste vastuste keskmine 3,8 ja pärast 4,4.
Eestlaste vastuste keskmine analoogsele küsimusele venelastega suhtlemise kohta oli enne kohtumisi 3,2 ning pärast kohtumisi 4,0. Nagu näha oli vene noorte huvi eestlaste vastu enne kohtumisi kõrgem kui eesti noorte huvi venelaste vastu. Kohtumiste mõjul tõusis vastastikune huvi mõlemal rahvusgrupil märgatavalt.
Küsisime ka noorte arvamust koos ühes koolis õppimise kohta. Küsimusele „Kas sa tahaksid õppida koolis, kus õpivad koos eestlased ja venelased?“ (vastusevariandid 1 – kindlasti ei, 2 – pigem ei, 3 – võib-olla, 4 – pigem jah, 5 – kindlasti jah) oli vene noorte vastuste keskmine enne kohtumisi 4,0 ja pärast 4,3 ning eesti noortel enne kohtumisi 2,9 ja pärast 3,3. Niisiis oli eestivene noorte huvi eestlastega koos õppida suur juba enne kohtumisi ja tõusis hiljem veel.
Eesti noored olid selles osas enne kohtumisi tunduvalt ettevaatlikumad, kuid ka nende huvi suurenes kohtumiste ajal.
Üllatas, et …
Pärast koostöökohtumisi esitatud küsimusele „Mis sind eestlaste juures kõige rohkem üllatas?“ vastasid eestivene noored: üllatas, et eestlased on nii elurõõmsad, sõbralikud ja lõbusad; sain teada, et eestlased on väga aktiivsed ja energilised ning neil on alati midagi öelda; arvasin, et eestlased suhtuvad venelastesse halvasti, aga selgus, et see ei olegi nii; üllatas, et eestlased ei ole kurjad, vaid armsad ja avatud; üllatas, et eestlased tõesti tahavad meiega suhelda; selgus, et kõik eestlased ei ole sugugi nii kinnised, osa on väga lõbusad, kellega saaks koos hästi aega veeta; üllatas, kui nutikad ja leidlikud eestlased on ja kui hästi nad oskavad meeskonnas töötada; üllatas, et eestlased võivad meid toetada; üllatas, kui ägedalt eestlased suhtlevad ja kui palju ühiseid nalju meil nendega on.
Ja valik eesti noorte vastuseid samale küsimusele eestivenelaste kohta: üllatas, kui lahked, sõbralikud ja abivalmis venelased on; üllatas, kui hästi nad eesti keelt räägivad ja kuidas nad püüavad nii rääkida, et sa saaksid neist aru; arvasin, et venelased on ülbed ja isekad, aga selle nelja päevaga mu arvamus muutus vastupidiseks; arvasin, et venelased on palju lärmakamad, aga ei olegi; üllatas, et nad oskavad käituda ja kuulata; üllatas et venelased on omavahel nii erinevad ja et ka venelased võivad olla vaiksed ja häbelikud; selgus, et nad on koostöövalmis ja et meie tiimitöö nendega oli parem, kui ma arvasin ning et sai palju nalja; üllatas, et nad on targad ja kõigil on nii hea käekiri; üllatas, et venelased tegelevad samade asjadega ja teavad samu asju mis meie; üllatas, et venelased on meiega väga sarnased.
Suur potentsiaal
Eestlastel ja eestivenelastel on koos palju huvitavam, kui nad ilma omavahel kokku puutumata arvavad. Oleme paljus nii sarnased, et meil ei ole nii raske ühist keelt leida. Samas oleme ka nii erinevad, et ühistegevus võib tekitada palju lahedat energiat. Seega tasub ühtset eesti kooli arendada – sellel on suur potentsiaal meie ühiskonna ühendamisel ja edasiviimisel.
Inimesi ei tohi aga mingil juhul lihtsalt kokku paigutada ja omapead jätta. Kõik suured muutused vajavad tarka ja professionaalset juhtimist. Noored osalevad hea meelega ägedates praktilistes tegevustes, mille käigus nad peaaegu märkamatult sõbrunevad ja meeskonnana toimima hakkavad. Selliseid tegevusi on vaja kasutada nii koolitundides kui ka muudel üritustel.
Õpetajatel on vaja omandada oskused noori tegelikult haaravate tegevuste kavandamiseks ja praktiliseks läbiviimiseks. Siis on kindel, et siinses artiklis kirjeldatud positiivseid üllatusi tuleb veel palju.
Aitäh autoritele.
Tänane päev on minu jaoks palju ilusam tänu teile.
Jõudu tööle ka edaspidi!