Kakskeelne eestlus Soomes

Märtsi teisel nädalalõpul olid eesti keele õpetajad üle ilma Helsingis tähistamaks eesti keele aastat ja emakeelepäeva. Seal oli neil võimalus külastada emakeele- ja laulutunde, kooriproove, lasteaeda ja pereklubi. Üks kool, kes külalisi vastu võttis, oli Helsingis Viikkis asuv Latokartano põhikool.

Latokartano koolis õpib umbes 800 õpilast, neist sadakond kakskeelses soome-eesti õppes. Kakskeelne õpe on mõeldud soome-eesti ja eesti perede lastele, kelle kodune keel on eesti ja soome keel. Õppetöö toimub neil koolis kahes keeles. Kakskeelne õpe eeldab algul eesti ja alates 3. klassist ka soome keele oskust. Kooli eesmärk on arendada võrdselt eesti ja soome keele oskust ning rõhku pannakse eesti kultuuri tundmisele.

Anne Ribelus-Jokela, kelle tunde külastati, on Helsingis õpetanud eesti keelt aastast 1992, olnud kakskeelse keelekümblusklassi õpetaja Roihuvuori algkoolis, aastast 2009 on ta soome-eesti klassiõpetaja Latokartano põhikoolis.

Kolleegi küsimusele, kui palju on lapsed võrreldes 1990-ndatega muutunud, vastas Ribelus: „Väga palju. Digiajastu on teinud oma töö. Vähenenud on keskendumisvõime. Muutunud on laste käekiri, see on läinud lihtsamaks, sest enam ei õpetata seotud kirja.“

Eesti keel ja muusika

Külalistel oli võimalus jälgida õpetaja Ribeluse 2. ja 7. klassi eesti keele tundi ning Merle Vilu 4.–5. klassi muusikatundi. 2. klassi viis õpilast olid kirjutanud jutu „Mina ja Eesti“ ning soovijad said oma loo ette lugeda. Lapsed rääkisid Eestist ja esitasid üksteisele küsimusi Eesti kohta. Seejärel jagas õpetaja kõigile teksti teemal „Eesti kõige, kõige …“. See tuli läbi lugeda, välja mõelda küsimusi teksti kohta ja need üles kirjutada ning kaaslastele esitada. Viie lapsega tunnis töötasid kõik aktiivselt kaasa.

13 õpilasega 7. klassi emakeeletunni teema oli „Tõde ja õigus“. Mõned lapsed olid filmi näinud ja oskasid sellest rääkida. Raamatust paljundatud tekstikatked võeti põhjalikult läbi küsimuste-vastuste kaupa. Seejärel käsitleti sama teksti põhjal otsest ja kaudset kõnet ning nende jutumärke. Koduseks tööks jäi „Tõe ja õiguse“ tekstist välja noppida viis otsekõnet ja viis saatelauset. Varem käsitletud kino ja teatri teema juures olid lapsed kirjutanud rühmiti stsenaariume. Näitlejate teema puhul oli igaüks valinud ühe Eesti näitleja, kelle kohta kogus materjali ja tegi PowerPointi esitluse.

Õpetaja Merle Vilu 4.–5. klassi muusikatunnis oli 16 last, kes tervitasid külalisi lauluga emakeelest. Üllatas laste musikaalsus. Hilisemas vestluses õpetajaga selgus, et ongi palju andekaid, mõni võtab eraldi laulutunde, mõni õpib pillimängu. Lapsed laulsid kahehäälselt „Jaan läeb jaanitulele“, mängides saateks pille: džembet, klaverit, meloodikat ja trianglit. Kuna tunni teema oli filmimuusika, siis lauldi laule „Helisevast muusikast“ ja rütmiharjutusi rütmitorudega tehti piraadifilmi muusika järgi.

Latokartanos toimub eesti lastel üheksa kooliaasta jooksul 40% õppetööst eesti keeles ja 60% soome keeles. Mida noorem on õpilane, seda rohkem on tunde eesti keeles. Kuni 6. klassini õpitaksegi eestikeelsetes rühmades. Alates 7. klassist lähevad eestikeelsed lapsed soomekeelsetesse klassidesse, kus õppetöö on valdavalt soome keeles. Eestikeelsete õpilaste arv on koolis tasapisi vähenenud.

Latokartano koolimaja on jaotatud auladeks, kus igaühes on klaasseintega eraldatud klassiruumid, garderoobid, tualetid, igas aulas on 1.–7. klassid koos. Nii ei teki muljet, et koolis on mitusada last. Koolimaja on tänu klaasseintele ruumide vahel õhuline. Õpetajate sõnul ei häiri tunni tööd see, et läbi seinte on näha, mis väljaspool toimub. Vahetundide ajal on kuni 6. klassi õpilased õues.

Head eesti lapsed

Õpetaja Silja Aavik on töötanud Soomes 20 aastat eesti keele õpetajana, neist 17 aastat liitklassis, Latokartano koolis alates 2009. aastast. Aavik meenutas, kui suur oli algul töökoormus, 13 õppeainega 28 nädalatunni ettevalmistamiseks kulus 43 tundi. 1998. aastal alustades polnud veel võimalik Eestist õpikuid tellida, nagu praegu tehakse, vaid neid otsiti üle Eesti tuttavate kaudu. Võõrkeelses ümbruses elavatele lastele olid Eesti 3. klassi töövihikud liiga rasked, seetõttu tuli kasutada abikooli ja lihtsustatud õppekava töövihikuid ning palju õppematerjali ise koostada. Aavik on ise kümne aasta jooksul koostanud 1800 töölehte.

„Eesti lapsed on tohutult head,“ sõnas Aavik. „Nad ei vaidle õpetajale vastu, hakkavad tegema seda, mida öeldakse, on sõbralikud ja toredad. Selle üle imestavad eriti asendusõpetajad.“ Lastele saab selgitada, et mõtlemiseks on vaja vaikust, ja nad mõistavad seda, kinnitas Aavik ja ütles oma põhimõtte: tähtis on mitte teha õppimise algust raskeks, pigem olgu see kerge.

Soome koolides õpib eesti keelt emakeelena kaks tundi nädalas õppekava osana 1300 last, keda õpetab 35 õpetajat.

Õpetaja on seltsielu hing

Eesti keele õpetajad üle Soome on enamasti kohalike eestlaste seltsielu eestvedajad. Seltside ja ühingute eesmärk on tuua kokku eesti pered, leida ühist tegevust vanematele koos lastega, hoida seeläbi eesti keele oskust ja kultuuri välismaal ning toetada ka pereelu. Just viimasel põhjusel tegid Turu rakenduskõrgkool, Turu eesti keskus ja Rakvere kolledž kokkuvõtte eesti perede muredest ja probleemidest. Europrojekti tulemusena valmis raamat „Vigurivända kaks kodumaad“, mis räägib sellest, kuidas on elada uuel kodumaal ja mida teha, kui peale tuleb koduigatsus.

Kakskeelse raamatu peategelane on lõngakerast meisterdatud vigurivänt, mida on raamatu õpetuse järgi lihtne ise valmistada. Laps saab raamatusse kirjutada ja joonistada ning selles leidub ka artikleid lastevanematele. Raamat on kättesaadav internetis aadressil issuu.com, kui sisestada raamatu pealkiri.

Eesti õpetajad Soomes on ka traditsioonide hoidjad. Suuresti õpetajate eestvedamisel tähistatakse kalendritähtpäevi, emadepäeva, Eesti sünnipäeva jm ning tantsitakse rahvatantsu ja lauldakse koorides. Aga nagu õpetajad rõhutasid, sõltub eestluse hoidmine eelkõige täiskasvanutest ja lapsevanematest. Kui nemad tähtsustavad keele ja kultuuri säilimist, siis on see võimalik. Laste emakeeleõpegi, mis mitte igal pool ei ole kooliprogrammis, vaid toimub ka seltsides jm keskustes, on vabatahtlik. Õpetajad arutlesid selle üle, kuidas motiveerida eestlasi välismaal tegelema eesti keele ja kultuuriga, ja leidsid, et sellele aitavad kaasa inimeste edulood. Tähtis on see, kuidas eestlane tahaks ise olla eestlane.

Soome Eesti Noored ehk SEN

Eestlane olemisest kõneles Tuuli-Emily Liivat, kes kolis Tamperre 2016. aastal. Seal tekkis tal eesti sõpradega kooskäimise klubi. Eesti noorte seltskond käib koos ka Vantaas. Neis rühmitustes sündis idee luua organisatsioon Soome Eesti Noored ehk SEN, mis asutati möödunud aasta detsembris. „Eesmärk on koondada 13-26-aastaseid üle Soome,“ rääkis Tuuli. SEN-i seltskond on kutsutud tänavu Soomes, Tartus ja Tallinnas toimuva ESTO noorte ja tuleviku toimkonda.

SEN-i suurem eesmärk on esindada eestlasi mitte ainult Soomes, vaid globaalses võrgustikus, mis luuakse ESTO päevade ajal.

Eesti elanikud Soomes 2018

Soomes elab 70 834 Eesti elanikku, kes vanuseliselt jaotuvad järgmiselt:

• 0–17-a 13 505 ehk 19%
• 18–64-a 54 555 ehk 77%
• 65–… 2774 ehk 4%

Kokku 70 834

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kakskeelne eestlus Soomes”

1. Mailis Sütiste-Gnannt ütleb:

   5. apr. 2019, 11:54

   Oli tore emakeelepäevadel Soomes ise osaleda ja nüüd siinset kokkuvõtet lugeda.külastasin ise tunde Latokartano koolis, kus oli õppetöö väga hästi ja vaheldusrikkalt korraldatud ning lapsed väga distsiplineeritud, nagu Annika Poldre oma artiklis ka välja toob. Õpetaja Merle muusikatund üllatas tõesti pillimängu mitmekesisuse ja laste erilise musikaalsusega.Õpetaja Anne emakeeletunnid olid huvitava ülesehitusega ja igale vanuseastmele huvipakkuvad ning lapsi eesti keelt õppima motiveerivad.Aitäh veelkord kõigile õpetajatele meid Soomes vastuvõtmast ja oma kogemusi jagamast!