Kunstiterapeut – uus tegelane kooli tugisüsteemis

22. märts 2019 Marika Ratnik TLÜ visuaalkunstiteraapia lektor, kunstiterapeut - Kommenteeri artiklit

Kunstiteraapia pakub mitmesuguseid võimalusi laste kognitiivse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamiseks.

Väikeses põhikoolis õpib kaheksa-aastane poiss, keda õpetaja iseloomustab elava, kohati püsimatu, kuid loovate ideedega õpilasena. Tundides on tal raske keskenduda. Õpetajaga kipub ta vaidlema selle üle, mida teeb, mida mitte. Koolikaaslastega õnnestub sõbralikult suhelda mõnel päeval paremini kui teisel. Arendamist vajab peenmotoorika. Mureks on ka õpilase liigagi suur huvi nutimaailma vastu.

Õpilane osaleb kord nädalas kunstiteraapias. Eesmärk on arendada loomingupõhiste terapeutiliste tegevustega tema koostööoskust, planeeritud tegutsemist, huvi eakohase tegevuse vastu ja peenmotoorikat. Kunstiteraapiaga alustati oktoobris. Kunstiterapeut kasutab individuaalset ja paarislähenemist (õpilane ja terapeut). Viimasega on võimalik arendada koostööoskust ja tekitada huvi „päris“ maailma vastu. Koostegutsemine ja üksteisega arvestamine õnnestub mõnel kohtumisel hästi, teisel seansil jällegi on õpilane oma mängulise maailma kujutamisest nii haaratud, et terapeut tundub tüütu segajana – siis jääb viimasele kaasteelise roll, ta aitab õpilasel kunstitöö sisu avada.

Mis on kunstiteraapia?

Milleks kunstiteraapia, kui koolis on psühholoog, sotsiaalpedagoog jt tugispetsialistid? Kunstiteraapia on terapeutiline sekkumine, kus õpilane ja terapeut suhtlevad visuaalkunsti tehnikate ja meetodite abil. Mida noorem laps, seda enam integreeritakse ka mängulisi elemente.

Kunstiteraapias on lapsel võimalik end väljendada ja tähendusi luua kahel tasandil:

  1. mitteverbaalsel tasandil kasutab laps kujutiste loomiseks visuaalset, ruumilist ja motoorset mälu, kehalis-kinesteetilisi kogemusi;
  2. verbaalsel tasandil loob laps oma jutustuse ja võib/saab seejuures kasutada mitmesuguseid poose, žeste, miimikat.

Artikli algul kirjeldatud juhtumi puhul valiti loomingupõhine lähenemine seetõttu, et õpilane on väga jutukas ning suudab oskuslikult suunata vestluse ja tegevuse endale huvipakkuvate nutimaailma teemadeni. Kunstiteraapia sobib aga väga hästi ka nendele lastele, kelle verbaalne enseväljendus on piiratud või puudub üldse.

Kooli kunstiterapeut kasutab mitmesuguseid visuaalkunsti tehnikaid (joonistamine, maalimine, meisterdamine, skulptuur), kombineerides neid loomingupõhiste meetoditega, nagu juhendatud või vabad joonistused, kujutlusmatkad, mandalad, superkangelane ja/või turvaline paik.

Terapeut saab lapsele loomingulises protsessis näidata, kuidas kasutada uudseid vahendeid, tehnikaid või jõuda plaani järgi tegutsedes soovitud tulemuseni. Kui laps avastab seeläbi uudse idee ja tahab seda kunstiterapeudi abiga edasi uurida, toetab see tema intellektuaalsete kontseptsioonide organiseerimist.

Kunstiteraapia kasutegur

Kooli kunstiteraapia üldise kasuna on erialakirjanduses välja toodud kaks aspekti. Esiteks õpilaste vaimse tervise toetamine, sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste ning sensoorsete, motoorsete oskuste areng. Teiseks õpilaste kooliga kohanemine, üha järjepidevam kaasatus ja iseseisvam toimetulek.

Koolid on hakanud kunstiterapeute tööle võtma alates 2014. aastast. Möödunud kevadel töötasid visuaalkunstiterapeudid neljas koolis. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on Eestis 42 kooli, kus käivad rehabilitatsioonimeeskondade loovterapeudid, kuid seal osutatakse teenust ainult õpilastele, kellel on rehabilitatsiooniplaan.

Kes vajab kunstiteraapiat?

Küsitlesin 2018. aasta kevadel kunstiteraapiate eriala lõpetanuid, kelle ametinimetus oli kooli kunstiterapeut/loovterapeut. Selgus, et nad töötasid järgmist liiki koolides:

  • tavakoolis, kus pakutakse lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõpet;
  • õpiraskutega õpilaste koolis;
  • tundeelu ja käitumishäiretega õpilaste koolis;
  • kasvatusliku suunitlusega hariduslike erivajadustega õpilaste koolis, kus pakutakse ka lihtsustatud õpet.

Kooli kunstiterapeutide intervjuudest selgus, et peamised sihtgrupid, kellega kunstiterapeudid töötavad, on järgmised:

  • õpiraskustega õpilased tava- ja väikeklassides;
  • tundeelu- ja käitumishäiretega õpilased;
  • kohanemisraskustega õpilased;
  • lihtsustatud ja toimetuleku õppekava järgi õppijad.

Kuidas kunstiterapeut töötab?

Koolis töötavad kunstiterapeudid nii individuaalsel, paari- (terapeut ja õpilane) kui ka grupimeetodil. Kasutatakse ka avatud stuudiot, kus õpilase initsiatiivile tuginev vaba loominguline eneseväljendus toetab koolipingete maandamist ja loovuse arendamist. Ühes koolis rakendati kunstiterapeutilisi (rühma)tunde esimese klassi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja klassisuhte toetamiseks.

Kunstiteraapiat eesmärgistatakse koostöös õpetaja, teiste tugispetsialistide ja õpilaste endiga, sest ka nende ootuseid ja soove võtab terapeut arvesse. Näiteks saab õpilane valida vahendid ja tehnikad ning pakkuda loomingulise tegevuse jaoks just talle huvipakkuvaid teemasid (saladuslik ookean, galaktikad).

Lisaks kasutavad kunstiterapeudid loomingulisele tegevusele põhinevat hindamist, mis sisaldab õpilasega tehtavat intervjuud, loomingulise käitumise vaatlust, kunstitöö vormiliste elementide hindamist ja kunstitöö sisu avamist koos õpilasega. Loomingulises tegevuses võib nähtavale tulla õpilase selline eripära, mis võib õppeprotsessis osutuda kas tugevusteks või nõrkusteks – selle (konfidentsiaalne) jagamine õpetajate, teiste tugispetsialistide ja lapsevanematega on väga oluline.

Lisaks tutvustavad kunstiterapeudid nii õpetajatele kui ka lapsevanematele kunstiteraapia olemust ja võimalusi.

Kuidas kunstiterapeudiks saadakse?

Kunstiterapeudiks on võimalik õppida Tallinna ülikoolis kunstiteraapiate õppekaval, mis annab magistritaseme hariduse. Õppekaval on kolm suunda: visuaalkunsti-, tantsu- ja liikumis- ning muusikateraapia.

Alates 2014. aastast on võimalik taotleda Eesti loovteraapiate ühingu kaudu loovterapeudi kutset (tase 7). Loovterapeut on üldnimetus, mis hõlmab terapeute kolmel spetsialiseerumissuunal: visuaalkunsti-, muusika- ning tantsu- ja liikumisterapeute, mujal maailmas ka draamaterapeute, keda Eestis veel ei koolitata.

Praegu on haridus- ja teadusministeerium kirjeldanud koolide tugisüsteemi miinimumkoosseisu, kuid iga kooli juhtkonnal on õigus otsustada, milliseid spetsialiste ta tugimeeskonda otsib ja kaasab.

USA-s, Ühendkuningriigis, Iisraelis, Norras ja Austraalias rakendatakse koolikunstiteraapiat juba aastakümneid. Juulis toimub Londonis rahvusvaheline kunstiteraapiate konverents, kus üks ümarlauad on pühendatud koolis rakendatavate kunstiteraapiate võimalustele.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!