Muutunud õpikäsitus 12: Teaduspõhisus kooli juhtimisel

Selles rubriigis tutvustame uudseid töövahendeid, mis aitavad õpetamist lihtsamaks, huvitavamaks ja tõhusamaks muuta.

Emotsioonid või andmed? Pelgulinna gümnaasium on eelistanud emotsioonidele andmeid ning teinud juhtimise parandamiseks ja õppe tõhustamiseks mitmeid uuringuid.

Teaduspõhiseid andmeid hakkasime oma kooli kohta koguma kümme aastat tagasi. Kohe alguses mõistsime, kui oluline on teada, milliseid uuendusi on hariduses maailmas tehtud. Hea võimaluse selle kohta infot hankida pakkus osalemine Microsofti Rajaleidja koolide projektis. Microsofti rahvusvahelisest uuringust võttis osa üle 700 kooli üle maailma. Sealt saime teada, et peaksime oma koolis rohkem toetama õppija autonoomsust ehk laskma õpilasel oma õppimise üle rohkem ise otsustada. Uuring kinnitas, et oleme õigel teel, kui meil on õppeprotsessi keskmes õpilane. Teiseks tuli välja, et õpetaja peaks olema klassi liider, mitte ainult hea aineõpetaja.

Tollasest uuringust saime kinnitust, et meie kooli õpetajad on huvitatud uutest õpetamismetoodikatest ja digivahendite kasutamisest õpetamisel. Õpetajad, kes kasutasid õppetöös endiselt ainult õpikut ja töövihikut, tegid seda digivahendite puudumise või puuduliku informatsiooni tõttu. Nemadki tahtsid uuenduslike töövõtetega oma tunde õpilastele huvitavamaks muuta.

Kuna meie õpetajad tundsid uuenduste vastu suurt huvi, võimaldasime neil käia Erasmus+ ja Comeniuse projekti kaudu uuendusmeelsetes koolides kogemusi omandamas. Külastatavate koolide nimekiri oli pikk: Cornwallis Academy Londonis, Metsokankaan Koulu Oulus, Kotkan Lyseon Lukio Kotka linnas, koolid nii USA-s kui ka Hispaanias. Meie üheks koostööpartneriks sai Riga English Grammar School.

Numbriteta hindamine

Järgmisena hakkasime oma koolis uurima, kuidas saaks õpetajate koostööd paremaks muuta, mil moel toetada õpetaja kui klassi liidri arengut, kuidas anda õpilastele tagasisidet nii, et neil suureneks huvi õppimise vastu, jpm. Loomulikult huvitas meid ka digivahendite kasutamine õppeprotsessis, sest digist on õpilane ikka huvitatud. Uurimisviisideks on olnud näiteks e-küsitlus, fookusgrupi abil info kogumine, intervjuud, ajurünnak, vaatlus.

Esimese suure uuringu korraldamisel oli meil koostööpartneriks Microsoft Partners in Learning School Research. Uuringutes osalesid nii õpetajad, töögruppide esindajad, õpilased kui ka lapsevanemad. Oma koolis toimuvate juhtimisprotsesside kirjeldamiseks ja ellurakendamiseks oleme viinud läbi uuringuid koostöös Tallinna ülikooliga ning viimastel aastatel ka haridus- ja teadusministeeriumiga.

Meie jaoks on alati olnud kesksel kohal õppija ja teda toetavad tegevused. Sellega seoses oleme pööranud suurt tähelepanu õpipädevuste analüüsile ning mitmesuguste õpistrateegiate rakendamisele. Üheksa aastat tagasi tegime õppija huvidest lähtudes oma koolis suure muudatuse – lõpetasime 1.–6. klassini numbrilise hindamise ja läksime üle õppijat toetavale hindamisele. See süsteem töötab meil praeguseni edukalt. Koolipäeva tõhusamaks muutmiseks oleme muutnud tundide alguse aega, võimaluste piires ka klassiruumide sisustust ja paiknemist, oleme vahetanud välja klassides kasutatavat tehnikat ja muud inventari.

Üldõpetus ja aineülene õpe

Kooli arengukava koostamisel otsustasime samuti toetuda uuringute andmetele. Eelkõige uurisime oma inimeste hoiakuid ja ideid. Terve koolipere andis sisendit, mida töögrupp analüüsis, ja siis pakuti välja lahendused, mida sihtrühmad täiendasid ja lõpuks õpilased koos juhtkonna ja laiendatud hoolekoguga kinnitasid. Kuna kooli arengukava tegemisel said töögruppides ja uuringutes kaasa lüüa kõik huvitatud, on meil enamik ideid kirja pandud ja realiseerimisel.

See arvamuste ja ideede uuring näitas, et meie inimesed on valmis suuremateks muudatusteks. Nii hakkasimegi esimeses ja teises kooliastmes rakendama üldõpetuse ning kolmandas kooliastmes aineülese õppe põhimõtteid. Lisaks peame oluliseks loomingulisuse ja digitehnoloogia ühendamist sisulise õppetööga. Ühtlasi panustame koolis nii horistontaalsesse kui ka vertikaalsesse koostöösse.

Oma kooli kohta andmete saamiseks ei pea alati ise uuringuid tegema. Olulist infot saab riiklikest andmebaasidest, näiteks EHIS-est. Abiks on haridusministeeriumi temaatilised uuringud ning Tallinna haridusameti küsitluste andmed. Kasutada saab ka Digipeeglit.

Muutunud õpikäsitus

Ühel hetkel oli selge, et ülikoolide abita me oma uuringutes süvateadmiste tasemeni ei jõua. Nii avasimegi oma uksed ülikoolidele. Tihedaim koostöö on meil TLÜ haridusinnovatsioonikeskusega, kus meid toetatakse nüüdisaegsete õpetamis- ja uurimismetoodikatega. Ülikooli magistrandid on meie kooli kohta uuringuid teinud ning töö tulemusi meie õpetajatega jaganud.

Tartu ülikooli uuringu „Nutiseadmed õppes – õnn või õnnetus?“ tulemusena saime teada, et nutivahendi oskuslik kasutamine on tõstnud õpilaste õpimotivatsiooni ja huvi nii matemaatika kui ka loodusteaduste õppimise vastu. Samast uuringust selgus, et enamik õpetajaid selgitab uut teemat traditsiooniliselt klassi ees seistes. Üldse mitte või harva kasutavad loodusainete ja matemaatikaõpetajad selliseid muutunud õpikäsituse töövõtteid nagu rollimäng ja väitlus, projektõpe, postri- või slaidiettekande, rühmaesitluse koostamine, katse/projekti tulemuste põhjal järelduste tegemine jms.

Meie kooli õpetajad on esirinnas digivahendite kasutamisega õppeprotsessis. Praegu on nad huvitatud ajurünnakutest ja katsete korraldamisest õpilastega eri õppeainetes. Motivatsiooniuuring aga näitas, et peame muutuste tegemiseks pöörama senisest rohkem tähelepanu õpetajate võimestamisele ja toetamisele.

Uuriv õpetaja

Noored õpetajad, kes õpivad veel ülikoolis, teevad lõputöid, mis aitavad meie kooli edasi. Ka koolijuhid ise on osalenud programmides ja koolitustel, milles on olnud vaja mõnda teemat sügavuti vaadata. Kooli juhtkonna liikmed osalesid programmis „Muutuste ja muudatuste juhtimine organisatsioonis“ ja „Õpiring/õpikogukond“. Meie kooli meeskond osaleb sel aastal Tallinna ülikooli haridusinnovatsioonikeskuse programmis „Tulevikukool“, mis aitab kogu koolil hoida fookust ennastjuhtiva õppija arendamisel ja eri õpistrateegiate süsteemsel rakendamisel. Teadlaste koolipere juurde lubamine peab olema aga hästi läbi mõeldud. Teadustulemus, mida oodatakse, peab olema vajalik mõlemale poolele. Uuringud, mis meie kooli eesmärkidega kokku ei sobi, oleme tagasi lükanud.

Ennastjuhtiv õppija

Oleme teinud õpipädevuste teste, mis annavad hea ülevaate õppija tahtest, motivatsioonist, mälu ja taju eripäradest ja õppimismetoodikate rakendamise vajadusest. Õppijate eneseanalüüsiks töötatakse välja eneseanalüüsi lehti, mis aitavad õppijal hoida fookust ja tähelepanu süsteemsel õppimisel ning näitavad õpetajale, kus tekivad murekohad, mida on vaja lahendada. Soovime kaasata õppijat järjest rohkem tema õppimisprotsessi juhtimisse, et temast saaks ennastjuhtiv õppija.

2019. aastal oleme võtnud Innove projekti Klass+ raames ja koostöös ülikoolidega ette koolide koostöö. Uurime üheskoos, kuidas muudame õpetamist ja õppimist, analüüsime muutuste mõju ja kasutusvõimalusi ning eelkõige rakendame uurimusliku õppe metoodikat ja andmekogumise ning analüüsimise oskust.

Eestis on palju huvitavaid koole, kellelt õppida, kuid püüame ka jagada, mida oleme ise välja mõelnud või teistelt õppinud ning oma kooli jaoks sobivaks teisendanud.

Õpetaja stress

Koolisisene õpetajate stressiuuring näitas meile, et sarnaselt õpilastega vajavad õpetajadki õpiringe, et jagada oma häid ja halbu kogemusi ning üksteist toetada. See vähendab läbipõlemist. Selliseid õpiringe oleme oma õpetajatele avanud koostöös Tallinna ülikooliga, kus pakutakse õpetajatele võimalust osaleda programmis „Me loeme“ ja „Õpime mõttega“. Meie noored õpetajad veavad õpiringi „Õpiring/õpikogukond“.

Oleme õpetajate toetamiseks hankinud vajalikke didaktilisi vahendeid ja õpetajate silmaringi on aidanud laiendada meie kooli kvalifitseeritud tugispetsialistid. Püüame keskenduda kõikidele õpetajatele, et paraneksid nende oskused õppetunnis tegevusi hallata (classroom managment) ja õpilasi juhendada (instructional skills). Oleme endale teadvustanud, et edaspidi on vaja arendada õpetajate sekkumisoskust, näiteks õpilaste konflikti korral, kuid ka koolile õppetöö parandamiseks ettepanekuid tehes.

Mõned soovitused uuringupõhisest juhtimisest huvitatud koolidele

• Kasutage ära riiklikud vahendid ja uuringud, et mõista, millised suundumused valitsevad teie kooli piirkonnas. Samas ärge unustage, et isegi Tallinna kesklinna ja äärelinna koolid on väga erinevad – igaühel on omad kliendid ja tee.
• Korraldage uuringuid eri fookusgruppide ja metoodikaga. Ärge korraldage neid liiga tihti. Siis ei tüüta te kooliperet ära ning kõik saavad koolielu edendamisel värskete mõtetega kaasa lüüa.
• Kaasake välispartnereid. Kutsuge üliõpilasi oma kooli praktikale, paluge neil lõputöödes uurida oma koolielu küsimusi.
• Vältige juhuslikkust. Tehke kaasa ainult neid uuringuid, mis sobivad teie kooli arengukava eesmärkidega.