Muutunud õpikäsitus 9: Nutipildid Räämamaalt

Selles rubriigis tutvustame uudseid töövahendeid, mis aitavad õpetamist lihtsamaks, huvitavamaks ja tõhusamaks muuta.

Illustratsioon: Toomas Mitt

Kuidas kasutada digivõimalusi pärast klassitunde igapäevases koolielus? Rääma põhikoolil on pakkuda selle kohta mõned näiteid.

Kuidas viia kabe kui vahva lauamäng massidesse? Otsustasime, et hakkame korraldama ülekoolilisi nutikabe turniire. Praeguseks on nendest osa võtnud õpilased esimesest üheksanda klassini. Nutikabet mängitakse meil rakenduses nimega Draughts,
mis on kättesaadav Play poest. Rakenduse leidsin, otsides mõttemängu, mida kaks mängijat saaks teineteisega mängida. Mängus saavad korraga osaleda offline-režiimis kaks mängijat, kes teevad kabekäike kordamööda. Õpilastele meeldib kabet tahvelarvutis mängida, sest seal toimub kõik kiirelt ning äpp aitab õigete seadistustega mõlemale mängijale kaasa, nt annab veateate, kui mängija peab võtma vastaselt ühe või rohkem nuppe. Samas on nutikabe puhul oluline õiglus- ja ausustunne. Näiteks ei saa hasarti minnes teise mängija nuppe puudutada – see toob kaasa automaatse diskvalifitseerimise.

Mida meemi?

Tihti on sotsiaalmeedias näha, kuidas noored jagavad oma suhtlusringkonnas meeme, sest neil on miskit öelda – tahavad ennast teravmeelselt väljendada. Rääma põhikool korraldas novembris 2018 meemivõistluse „Nutisõltuvus“, mille eesmärk oli paljastada meemide abil nutisõltuvuse mõju inimkonnale.

Esitatud tööd olid üsnagi kriitilised, osutati nutiseadmete liigsele kasutamisele ja ületähtsustamisele. Üheks näiteks on meem, mis toob välja, et nutiseadme aku tühjenemine on esimese maailma suurim probleem (justkui näljahädad mujal maailmas). Teiseks näiteks on meem, mis toob välja tõsiasja, et nutiseadmete olemasolul inimesed ei vaata teineteisele silma, vaid sukelduvad selle asemel nutiseadmetesse ning surfavad seal oma sotsiaalmeedia kontodel.

Meemide tegemiseks on veebis mitmeid kohti, kuid eriti häid võimalusi pakub Makeameme.org – sealt võid endale meemipõhjasid saada alates Käsna-Kallest kuni USA presidentideni välja. Kuna Rääma kooli meemivõistlus paistis silma ka ülejäänud Eestis, peeti 1.–14. veebruarini järgmine võistlus, „Rõõmud (head võimalused) või mured (ohud) digimaailmas“, koostööpartnerite abiga üleriigilisena.

Igaüks otsib oma (info)rada

Kuidas funktsionaalset lugemisoskust mänguliselt edasi arendada, nii et see õpilastele ka meeldiks? Mitmesuguseid lahendusi proovides jõudis Rääma põhikool e-viktoriinideni, kus olulisel kohal on nii küsimuste korrektne lugemine kui ka vastuste oskuslik leidmine. Algul tehti e-viktoriine kooli tasandil. Küsimused koostasid Rääma põhikooli õpetajad. Pärast edukat e-viktoriini küsimuste avalikustamist Facebookis, otsustati teha selline viktoriin kogu riigis. Mõeldud, tehtud – 2016. aastal toimus esimene üleriigiline e-viktoriin, millele sai vastata Google Drive’i küsimustikus. Küsimuste koostamisel aitasid kaasa mitmed head koostööpartnerid (nt HITSA, Tartu ülikool), samuti Rääma põhikooli õpetajad. Küsimused olid seinast seina, nt „Mida tähendab nöha?“ või „Selle arvuti kohta võiks öelda vihjena pii (3,14…). Mis arvutiga on tegu?“ või „Netiaknas tuleb teade, et oled õnnelik võitja. Mis teed?“.

Õpilaste vastuseid analüüsides selgub, et kõige kergemini minnakse alt eitavas vormis küsimustega. Tulemused ehk auhinnatud võistkonnad avalikustatakse üldjuhul nädal pärast e-viktoriini lõppu Koolielu portaalis ja Facebooki seinal Rääma Nutiajud.

Kumb oli siis enne: muna või kana?

Kes pole kuulnud arutelu selle üle, kas enne oli muna või kana! Rääma kool läheneb sellele küsimusele teise nurga alt – muna ja kana vastandamata. Nii oleme korraldanud alates 2016. aastast oma koolimajas linna ja maakonna perekondadele vahvat õhtut „Ettevõtlikud nutimunad“. Eesmärk on veeta üks lõbus ja koostöine õhtu, kus noored ja vanad on koos ning pannakse proovile iga pereliikme nutikus.

Tahes-tahtmata on paljud tänased õpilased põhikooli ajal mõjutatud nutiseadmetest. Vanemad ja vanavanemad ei mõista, mis neid nutivärgis paelub. „Ettevõtlike nutimunade“ üritustel on aga tulnud ka lapsevanematel joosta, higipisarad otsa ees, et võimalikult kiirelt QR-koodi kontrollpunktid läbida. QR-koodi kasutamist on vanavanematele õpetanud noored ise.

Samas on ka vanavanemad kõvad tegijad – tänu nende heale kabemänguoskusele ja asjalikele nõuannetele on noored saanud edukamalt mängida ka nutikabet. Seega, ei ole tähtis, kas muna või kana – peamine on, et nad suudavad teha koostööd ka kõige pingelisemas mänguolukorras!

Rääma põhikool pakkus mõned nutipildid Räämamaalt, mis loodetavasti annavad inspiratsiooni teistele koolidele. Peale selle on oluline mõista, et nutindus ei võrdu ainult nutiseadmetega, vaid nutindus = nutikas mõtteviis + ettevõtlikud inimesed + tehnoloogilised abivahendid.