Noor õpetaja koolis – pea ees tundmatusse?

22. märts 2019 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Pirita majandusgümnaasiumi õpetaja Mario Kekišev ja Laagna gümnaasiumi õpetaja Jaanika Regi hoidsid seminaril üleval lahendustele fookustatud õhkkonda. Foto: Raivo Juurak

Miks nii paljud noored õpetajad nii ruttu koolist lahkuvad? Kuidas neid kauem koolis hoida? Need olid kesksed küsimused, mida arutati seminaril „Noor õpetaja koolis – pea ees tundmatusse?“. Seminari korraldas MTÜ LoovHA ja arutelu leidis aset TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses.

Seminarile andsid avalöögi Pirita majandusgümnaasiumi õpetaja Mario Kekišev (seminari idee autor) ja Laagna gümnaasiumi õpetaja Jaanika Regi. See polnud tavapärane ettekanne, vaid kaks noort õpetajat pidasid omavahel dialoogi.

Algusest peale tõid nad järjest näiteid selle kohta, kui palju ootamatusi alustavat õpetajat koolis ees ootab. Ta justkui hüppabki pea ees tundmatusse. Esiteks ta ei tea, et peab koolis pingutama lõputult rohkem, kui ülikoolis õppides ette kujutas. Lõputult rohkem! Teiseks üllatab teda tõsiasi, et klassides ei istugi kukupaid lapsed, nagu talle ülikoolis didaktikat õppides tundus, vaid päris korralikud võrukaelad, kes panevad õpetaja kollektiivselt proovile. Kolmandaks on talle ootamatu, et ta töötaks koolis justkui üksinda: kolleege pole eriti näha ja juhtkond ei tunne huvi.

Ent vaatame neid tundmatuid kohti, kuhu alustav õpetaja pea ees hüppab, lähemalt.

25 tundi + klassijuhatamine

Üks seminarile tulnud noor õpetaja ütles, et talle anti kohe esimesel aastal 25 tundi nädalas, lisaks klassijuhatamine. Teine märkis, et sai ainult kaheksa nädalatundi ning võis rahulikult õpetajatöösse sisse elada. Et koormus võib nii palju erineda, paneb muidugi mõtlema. Mario Kekišev küsis, kas mingi riiklik dokument ütleb, kui suur tohib alustava õpetaja tunnikoormus olla. Keegi sellist dokumenti ei teadnud. Kas kuskil on ära näidatud, kui palju peab alustav õpetaja tegema tunnivälist tööd? Näiteks andekamaid õpilasi juhendama, aktusi korraldama, klassi juhatama? Sedagi pole kuskil kirjas.

Kuna midagi kirjas ei ole, tunnevad alustavad õpetajad ennast koolis juhtkonna ja kolleegide ees väga ebakindlalt. Õppealajuhtaja räägib murelikult, et kedagi ei ole klassi saata, ja alustav õpetaja on nõus need tunnid ära andma. „Ma olen ju abivalmis inimene! Kolleegile ei öelda ei!“ mõtleb ta. Tagajärg on, et ta peab võetud lisatöö pärast iga päev paar-kolm tundi varem üles tõusma. Teiste õpetajate tundide külastamine, mis algul plaanis oli, ei tule enam kõne allagi.

Kuidas selliseid olukordi vältida? Mario Kekišev soovitas noortel õpetajatel teha Exceli tabel ja seal kogu oma tegevus ära näidata. Kui kooli juhtkond hakkab lisatööd pakkuma, saab sellest tabelist üheskoos vaadata, kuhu täiendav töö mahuks ja kas üldse mahuks. Ei tohi lasta juhtuda, et iga tunni ettevalmistamiseks jääb aega näiteks kümme minutit.

Kes see mentor veel on?

Mario Kekišev märkis, et mõni alustav õpetaja on alles kevadel teada saanud, et tal oleks pidanud olema mentor. On tulnud ette ka seda, et alustavat õpetajat teistele õpetajatele ei tutvustata, ja siis pole olnud ime, kui vanem kolleeg peab teda õpilaseks ja käratab: „Mida sa tunni ajal sööklas teed? Marss tundi!“

USA-s tehtud uuringud näitavad, et kui mentor alustavat õpetajat süsteemselt ei juhenda, lähevad tema õpilaste õpitulemused oluliselt kehvemaks. Täiesti usutav. Aga kui mentoril ei ole aega alustavat õpetajat juhendada, sest tal on endalgi suur koormus? Seda on tulnud ette küll ja küll. Ja kui pole piisavalt infot mentorlusprogrammide kohta? See on eriti kriitiline küsimus, sest alustav õpetaja peab ka ise natuke mentor olema – oma õpilaste vanematele. Ta on lapsevanematest palju noorem, tal endal lapsi ei ole, ometi peab ta neid nõustama. Mentori abi on siin hädavajalik.

Kuid seminaril kõlas ka helgemaid noote. Jaanika Regi ütles, et Laagna gümnaasium määras temale kohe mentori, kellelt ta sai väga palju tuge ning tänu kellele ta tänaseni õpetaja ongi.

Direktor võiks naeratada ka

Kuna riiklikke dokumente alustava õpetaja töömahu kohta pole, peaks igal koolijuhil endal olema kuskil selgelt kirjas, missugune võib olla alustava õpetaja tunni- ja muude ülesannete maht. Kool peaks neid tingimusi alustavale õpetajale enne töölepingu sõlmimist tutvustama. Lisaks märgiti, et direktor võiks liikuda koolimajas ringi sellise näoga, et alustav õpetaja ei pelgaks temaga rääkima minna. Enamasti ta pelgab, mõeldes, et eelmisel nädalal ta alles rääkis koolijuhele ühest murest ja tal ei sobi teda kohe jälle tülitama minna.

Koolijuhid kalduvad arvama, et alustav õpetaja peab ennast tõestama ja tundmatus veekogus ise pinnale jääma, nentis üks seminaril osalenu. Tema koolis hakkas juhtkond alles pärast seda, kui neilt lahkus mitu noort õpetajat, alustava õpetaja probleemidega tõsisemalt tegelema. Näiteks hakati korraldama õpetajate ja lapsevanemate ühiseid ettevõtmisi, et lapsevanemad õpetajatele nii palju ei vastanduks ja neid ei kiusaks. Need ühised ettevõtmised tekitasid meie-tunnet. Märgiti, et alustaval õpetajal on ka oma koolikollektiivi palju kergem sisse elada, kui seal on õpetajate huvitavaid ühiseid ettvõtmisi.

Lõpuks leiti, et iga direktor peaks tegema koostööd kodanikuühendusega Alustavat Õpetajat Toetav Kool. Miks koolid seda võimalust ei kasuta? Liitunud on vaid 68 kooli. Aga kodanikuühendus korraldab alustava õpetaja teemal nii arutelusid kui ka koolitusi.

Hüpe tundmatusse – klassijuhatamine

Klassijuhatamine on tundmatus kohas vette hüppamine, mainis üks seminarist osavõtja. Temal oli ülikoolis õppimise ajal klassijuhatamise teemal üksainus loeng. Teised kinnitasid samuti, et klassijuhatajatööks vajalikke teadmisi nad ülikoolist ei saanud. Kõik vajalikud nipid ja töövõtted on nad pidanud ise välja mõtlema ning katse-eksituse meetodil ellu rakendama. Leiti, et klassijuhatamise teemal peaks ülikoolis olema palju rohkem loenguid, ja seda koos praktikaga. Kuni seda pole, peaks alustav õpetaja olema koolis ainult klassijuhataja abi, mitte täiskoormusega klassijuhataja.

Tegelikult on probleem tulevase õpetaja sotsiaalsete oskuste arendamises, sest koolis peab ta suhtlema mitte ainult õpilaste, vaid ka kolleegide ja lapsevanematega. Üks seminaril osalenu ütles, et tema eest suhtleb probleeme tekitava lapsevanemaga praegu sotsiaalpedaoog ja ta ise vastab lapsevanema kirjadele päev hiljem – et emotsioon jahtuks.

Kuidas noort klassijuhatajat aidata? Küsiti, kui paljudes koolides on klassijuhatajate koda. Ühes koolis oli. Teises koolis oli klassijuhatajate õppetool. Mõlemale variandile vaadati seminaril hea pilguga.

Leiti, et vaja on ka alustavate õpetajate kokkusaamisi, nagu seesama tundmatusse hüppamise seminar. Alustavad õpetajad peaksid saama võimaluse kohtuda näiteks oma maakonna piires (mitte ainult TLÜ-s), et arutada oma probleeme ja saada õppejõududelt nõu nende lahendamiseks.

Seminaril arutati ka mitmeid praktilisi küsimusi. Näiteks kuidas saaks alustav õpetaja aega kokku hoida, et koormus ei oleks ülemäära suur.

Kuidas aega kokku hoida?

Arvati, et internetis võiks olla koduleht, kuhu õpetajad saaksid panna oma ettevalmistatud tunde ja kust alustavad õpetajad saaksid neid endale eeskujuks võtta. E-koolikott ei ole selleks hea. Üks õpetajate koolist lahkumise põhjus on aga tundide ettevalmistamisele kuluv aeg. Üks noor õpetaja ütles, et on mõnda tundi ette valmistanud isegi kaheksa tundi.

Internetis võiks olla avalik töölehtede kaust, mida saab kasutada, seegi aitaks aega kokku hoida. Google Formsis on teste, mida saab automaatselt hinnata.

Aja kokkuhoiu ühe võimalusena pakuti õpilaste rühmadena õpetamist. Rühmades selgitavad õpilased teemat üksteisele ise ja ka kontrollivad üksteise töid.

Soovitati keskenduda ühel nädalal ühele ja teisel nädalal teisele klassile. Nii ei pea õpetaja kõikide klasside kontrolltöid korraga lugema.

Ettepanekud

  • Alustava õpetaja ülesanded ja lisaülesanded tuleb riigi tasandil selgelt sõnastada.
  • Igal koolil peab olema täpselt kirjas, missugune võib olla alustava õpetaja tunni- ja muude ülesannete maht.
  • Alustavale õpetajale tuleb tagada mentor.
  • Ülikooli õpetajakoolitusse on vaja viia sotsiaalsete oskuste õppeaine (suhtlemine lapsevanemate, kolleegide, klassi kui rühmaga).
  • Internetis tuleb avada koduleht, kuhu õpetajad saaksid panna oma tunnikavad, et alustavad õpetajad saaksid neid eeskujuks võtta.
  • Alustavatel õpetajatel peaks olema võimalus omavahel kohtuda näiteks oma maakonna piires (mitte ainult TLÜ-s), et arutada oma probleeme ja leida neile lahendusi.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!