Õpetaja virgutab kolleege võimlema

8. märts 2019 Annika Poldre toimetaja - Õpetaja virgutab kolleege võimlema kommenteerimine on välja lülitatud

Kehalise kasvatuse õpetaja Katrin Reinup kehastub teisipäeva õhtuti täiskasvanute õpetajaks. Harjutused algavad keskendumisega. Fotod: Ain Jürisson

 

Katrin Reinup on Viljandi gümnaasiumi üks neljast kehalise kasvatuse õpetajast. Ta on Eesti Idla seltsi mentor-õpetaja ja Eesti tervise qi gong’i ühingu liige. Katrin Reinup on esindanud oma kodumaad Hiinas rahvusvahelistel tervisevõimlemise võistlustel, kust on naasnud medaliga.

Teise maailmasõja eel Eestis tegutsenud ja tuntuks saanud võimlemis- ja rahvatantsujuht Ernst Idla võttis Eesti Vabariigis oma südameasjaks noorte kehalise kasvatuse ning arendas välja oma meetodi, teaduslikult üles ehitatud ja tervisele orienteeritud liikumisõpetuse. Idla harjutused toetuvad koordineeritud loomulikele liigutustele, mille juurde kuulub ka muusika. Tervise qi gong on Hiina tervisevõimlemine, mis toetub iidsele liikumissüsteemile, kus tähelepanu all on nii liigutused, hingamine kui ka keskendumine.

Õpetaja Reinup kasutab oma kehalise kasvatuse tundides nii Ernst Idla liikumissüsteemi ja harjutusvara kui ka Hiina tervisevõimlemise harjutusi. Olenemata inimese vanusest või soost, on mõlemad kõigile tehtavad. Kuigi Viljandi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õppemeetodid väärivad omaette käsitlust, on siinse loo keskmes õpetaja kehakultuur.

Tervisevõimlemise tööriistakast täiskasvanutele

„Kui meie kool aastal 2012 loodi, hakkasin kohe õpetajatele tervisevõimlemist andma. Tund aega korraga ja siis, kui leidus vaba ruumi,“ räägib Katrin Reinup. Juba sellest ajast on jäänud inimesi tema tunnis käima. Nende tõsiste tegijate seas on mitte ainult kolleege, vaid ka lapsevanemaid. Seda tundi ei reklaami õpetaja kusagil mujal kui vaid kooli teabelehel, aga info on levinud. Kord nädalas käib gümnaasiumi vana hoone heledas keldriruumis võimlemas tore seltskond kolleege, lapsevanemaid, kooli juba lõpetanute vanemaid ja ka vilistlasi. Kui kõik oleks korraga kohal, jääks ruum kitsakski, õnneks on mõni ikka puudu ja seni on kõik osalejad ära mahtunud.

Teisipäeviti heas seltskonnas liigutamine on kosutav. Eriti mõnus on neil õpetajatel, kes tulevad samast majast oma inglise keele tunnist nagu juhendaja Reinupki. „Logistiliselt on see väga mugav, nagu kaks ühes,“ ütleb ta. Kord nädalas Hiina terviseharjutusi juhendaja järgi omandada on just parasjagu, nii et soovijad saavad neid kodus ise korduvalt uuesti teha. Järgmises tunnis õpitakse sammhaaval jälle uut juurde.

„Ma tahan, et täiskasvanutel oleks n-ö tööriistakast,“ ütleb Reinup. „Et kui nad teevad pikema pausi ega saa kohal käia, saaksid nad ka ise sellega tegelda. Ja et midagi igas tunnis salvestuks.“ Hiina tervisevõimlemises on ühendatud nii harjutused, mis mõjutavad teatud organeid, kui ka nende sooritamisele keskendumine ning hingamine. Selle tulemusena pannakse liikuma kanalites asetsev eluenergia, mis on Hiina traditsioonis hea tervise eeldus.

„Mul on kolleeg, kel põlv valutas,“ ütleb Reinup. „Ta oli Hiina tervisevõimlemisega alustades selle suhtes skeptiline, aga põlvevalu on nüüd läinud.“ Tundides ei tegeldud üldsegi põlve ega eriliste põlveharjutustega, vaid kehaga tervikuna, aga qi gong toimib isegi skeptikule.

„Tervisehädad õpetajatel?“ küsib Reinup mõtlikult küsimuse peale, mille üle õpetajad kurdavad, ja vastab: „Kaelad, seljad, põlved ja liigesed kõige rohkem.“ Kehalise kasvatuse õpetajana arvab ta, et pedagoogidel on väga vaja kehalist ja vaimset tasakaalu, keskendumist ja liikumist koos keskendumisega. Vaimse tervise hoidmisele peab rohkem tähelepanu pöörama. Ja liikumine võiks olla vaimse tervise seisukohalt rohkem väärtustatud kui füüsis.

Kehaline ja vaimne tasakaal

Liikumisõpetuse uues ainekavas, mis vast sel aastal vastu võetakse, käsitletakse kehalise kasvatuse eraldi osana kehalist ja vaimset tasakaalu. See tähendab, et õpetaja peab õpetama ükskõik mis vanuses õpilastele keha ja vaimu tasakaalustavaid tegevusi. Need on näiteks vaikuse- ja tähelepanumängud, mis parandavad tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning aitavad ohjeldada emotsioone. Õpetaja peab olema nii suur rahu ise, et ei lähe õpilase ekstreemsest käitumisest närvi, vaid oskab selle õpilasega edasi toimetada.

Katrin Reinupi sõnul on tervitatav joogabuum selle heas mõttes. „Ma ei arva, et kõik õpetajad hakkaksid tegema keerulisi idamaiseid meditatsioonipraktikaid,“ ütleb ta ja usub, et õpetajale on väga kasulik juba ainuüksi oskus keskenduda. See pole päeva pealt saavutatav, tuleb õppida, kuidas teadlikult lõdvestuda, keha seejuures tunnetades ja vaikuses püsides. See on vaja omandada enda kogemuse kaudu, siis saab seda oskust ka õpilastele edasi anda.

Reinup tunnustab oma kooli juhtkonda, kes peab väga lugu liikumisest ja tervislikust eluhoiakust. Kui koolis on talispordinädal, siis on kolleegid kehalise õpetajatele abiks. Kui on ülekooliline liikumispäev, on teisedki õpetajad aktiivsed ja näitavad noortele eeskuju. „Me püüame näidata, et oleme liikuvad ja hoolime liikumisest,“ lisab Reinup enda ja oma kolleegide kohta.