Parim sõiduautotehnik selgus telekaamera ees

29. märts 2019 Annika Poldre toimetaja - Parim sõiduautotehnik selgus telekaamera ees kommenteerimine on välja lülitatud
Kõlab käsk: „Tähelepanu! Kaamera!“ Seejärel võib õppur asuda ülesannet täitma. Fotod: Annika Poldre

Pärnumaa kutsehariduskeskuses peeti möödunud nädalal kahel päeval üle-eestilist kutsevõistlust, kus selgitati välja aasta parim sõiduautotehnik. Võistlusest valmib telesaade „Noor meister“.

21. märtsil toimunud eelvõistlusel osales 11 tulevast sõiduautotehnikut, 2. ja 3. kursuse õpilast. Iga seda ala õpetav kutsekool sai välja panna ühe võistleja, ainsana ei osalenud Ida-Virumaa KHK. Eelvõistluselt pääses kuus parimat teisel päeval toimunud finaali, mida salvestas ETV võtterühm. Finaalvõistlusest valmib kümneosalise telesarja „Noor meister“ saade. Igas saates saab näha ühte kutsevõistlust, kus panevad ennast proovile edukad kutseõppurid üle Eesti. Viimane saade filmitakse 3. ja 4. mail oskuste festivalil „Noor meister“.

Pärnumaa KHK-s peetud sõiduautotehnikute võistlusel hinnati erialateadmisi: rehvivahetustööde korrektsust, veermiku kontrollimise oskust, sisepõlemismootori tööpõhimõtte tundmist, loogilist mõtlemist, tehnilist mõõtmist, elektriskeemi lugemise ja koostamise oskust. Testis hinnati erialateadmisi. Iga ülesande sooritamiseks oli ette nähtud 20 minutit. Iga võistlusala juures jälgis võistleja tegevust kohtunik. Kohtunikeks olid Silberauto esindaja, Pärnumaa KHK vilistlased ja kutseõpetajad ning nende kolleegid mujalt.

Peaaegu võrdsed finalistid

Korraldusmeeskonna liige, ülesannete ja hindamislehtede koostaja, Pärnumaa KHK kutseõpetaja Priit Auväärt rääkis esimese võistluspäeva kohta, et kõige keerulisem ülesanne oli elektrist. Finaali pääsenud kuuik oli üle Eesti umbes 600-st selle eriala õppurist paremik, kes omavahel peaaegu võrdsed. Võimalikuks komistuskiviks pidas Auväärt tehnilist mõõtmist ja elektriülesandeid ning teooriatesti, mis tekitasid võistlejaile punktivahe. „Mõni saab elektriülesande eest palju punkte, rehvivahetuse eest vähem, näha on ka, kes on rohkem praktik,“ rääkis Auväärt. „Me otsime keskmist, ideaalset meest, kes oskab kõike hästi.“

Esimesel päeval kulges võistlus rahulikus õhkkonnas, kuna kohal polnud filmijaid. Ka finaalis sooritati osa eksamiülesandeid õppehoone ülakorrusel, kus polnud telemeeskonda. Seal võisteldi kompleksülesande täitmises, mis hõlmas hulga mitmesuguseid ülesandeid. „Nende puhul on näha, kas tead või ei, siin midagi ise välja ei mõtle,“ sõnas Auväärt. Veermikuvõistlus, mis toimus kaamera ees, oli noormeestele harjumatu ning lisas närvipinget. Filmimeeste ette tuli astuda veel kord siis, kui lahendati elektriülesandeid. „Eks nad on kõik närvis, kui ümber on hulk inimesi, kaamerad ja mikrofonid,“ arvas Auväärt. Seepärast võetigi võistluse raskemad etapid läbi esimesel päeval, kus õhkkond oli rahulikum.

Tartumaa KHK kutseõpetaja Janari Zirk osales mõne aasta eest õpilasena üleeuroopalisel võistlusel Euroskills, kus saavutas 14 võistleja seas 7. koha. „Mina jäin väga rahule. Neil, kes minust eespool olid, oli treeningutase palju kõrgem,“ rääkis Zirk. Pärnumaa võistluse ja Euroskillsi erinevusena tõi Zirk välja, et Euroopa võistlusel olid ülesanded nii koostatud, et ühtki polnud võimalik etteantud kolme tunni jooksul lõpetada. Pärnus oli Zirk oma kooli õpilase Gert Malmiste juhendajana.

Filmimine pani närvitsema

Gert Malmiste oli äsja lõpetanud kompleksülesande täitmise, mille puhul tema sõnul andis laiem teadmine ja loogiline mõtlemine hea tulemuse. „Esimesel päeval oli asju, mida oskasin, ja ka neid, mida ei osanud,“ rääkis noormees. Vigade tõttu jäi ta paari ülesande juures ajahätta ning maksimumpunkte ei saanud. Kõige raskemaks pidas ta kompleksvõistlust, kus tuli palju mõelda ja detaile tunda. „Samamoodi raske oli elektriosa, kus närv jooksis kokku ja aega läks natuke kauem, kui oleks pidanud. Aga lõpuks sain asjad tööle,“ rääkis Malmiste, kel oma koolis võistlemise kogemus. „Siiamaani on päris hästi läinud. Pidasin oluliseks head und, et täna värske peaga võistlema tulla ja anda endast vähemalt 100 protsenti,“ rääkis ta, kui veermikuülesanne kaamera ees oli seljataga. „Filmimine tegi pisut närviliseks, aga mõtlesin enda varasematele kogemustele ja otsustasin, et see pole küll asi, mille pärast peaks pabistama. Kui rahuliku närviga minna ja kõik üle vaadata, peaks enda jaoks parima tulemuse saama. Närvitsemine teeb ainult hullemaks,“ rääkis Malmiste, oodates oma järgmist ülesannet kaamera ees.

Keskkooli baasil õppinud teisekursuslasena lõpetab ta kooli sel aastal. Tulevikuplaan on noormehel selge: „Ikka tööle. Töökoht on juba teada.“ Tööandja jaoks on tähtis, et lõpetajal on lisadiplom, mis on omandatud võistluselt, arvas tema juhendaja Sirk. Finaali jõudnud Kehtna KHK 2. kursuse õppur Daniel Gold arvas ka, et üldiselt on tal hästi läinud. Ka tema jäi esimesel päeval elektriülesande juures pisut ajahätta.

Sõiduautotehniku kutsemeistrivõistlus on mõeldud kuni 26-aastastele noortele, kes õpivad kutseõppeasutustes autotehniku eriala 2. ja 3. kursusel. Võistluse eesmärk on tõsta kutsehariduse ja eriala mainet, võimaldada kutseõppeasutuste sõiduautotehniku eriala õpilastel näidata oma kutseoskusi ning selgitada välja parimad selle eriala õpilased. Võistluse korraldamist rahastab Innove ESF-i programmist „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“.

Pärnumaa KHK korraldas sõiduautotehnikute kutsevõistlust tänavu viiendat korda, viimastel aastatel on teinud seda koostöös Innovega. Järgmine etapp, kuhu „Noore meistri“ võitjad saaksid edasi minna, on Euroskills.

Pärnus peetud võistluse võitja jääb saladuseks, kuni ETV selle oma saates avalikustab.


Parima sõiduautotehniku võistlusel „Noor meister 2019“ osalesid Kuressaare AK, Tartu KHK, Kehtna KHK, Rakvere AK, Viljandi KÕK, Valgamaa KÕK, Pärnumaa KHK, Tallinna THK, Tallinna Lasnamäe MK, Järvamaa KHK ja Vana-Vigala TTK. Finaali jõudsid loetelu kuue esimese kooli õppurid.


Comments are closed.