Projekt, mis võib leevendada õpetajate põuda

15. märts 2019 Carl-Ruuben Soolep konkursi „Ajujaht“ kommunikatsioonijuht - Kommenteeri artiklit

Selles rubriigis tutvustame uudseid töövahendeid, mis aitavad õpetamist lihtsamaks, huvitavamaks ja tõhusamaks muuta.

 

Illustratsioon: Toomas Mitt

 

Edumus valiti Eesti suurimal äriideede konkursil „Ajujaht“ 341 idee seast 30 parima sekka. Ajujahi hooaja võitja selgub 23. mail „Ajujahi“ otsesaates TV3-s.
Foto: Carl-Ruuben Soolep

„Ajujahi“ meeskond Edumus plaanib koolidesse tuua osakoormusega kangelasi.

Aasta on 2029, läheneb kevad. Paindlike õppekavadega Rakvere riigigümnaasiumis annab päikeselisel veebruarikuu kolmapäeval loogika, matemaatika ja informaatika kiirtundi 43-aastane Juhan Kadrinast. Ta on läbi löönud eduka raamatupidamisprogrammiga, mida kasutavad ettevõtted ja organisatsioonid üle Maarjamaa.

Pragmaatiliste meetoditega oma valdkonna tippu jõudnud Juhan annab õpilastele kokku kuus tundi sel õppeaastal, ühe peaaegu igal kuul – rohkemaks pole töö kõrvalt paraku aega. Aga ka kuue praktilise pooltunni või tunni andmisega on ta andnud oma panuse selleks, et Lääne-Virumaa õpilaste loogika- ja tuletamismeel areneks. Ja kes teab, ehk leiab mõni õpilane viimaks ta tundide kaudu tee näiteks Juhani enda kasvavasse ettevõttesse või lihtsalt IT-sektorisse, mis vajab uut tööjõudu.

Juhan pole ainus ettevõtja, kes annab ühendatud ainetunde Rakveres Edumuse programmi kaudu. Kokku on temasuguseid osakoormusega õpetajaid koolis natuke alla kahekümne. Enamik 0,1–0,3 koormusega, mõni üksik pigistab välja ka poole kohaga koormuse. Lõviosa neist on edukad palgatöölised või ettevõtjad, kes on leidnud võimaluse anda oma kogemust ja tarkust noortele edasi järjest paindlikumaks mineva põhitöö tõttu. Pealegi on õpetamine tasustatud.

Selline on Eesti suurimal äriideede konkursil „Ajujaht“ 30 parema idee sekka jõudnud Edumuse võistkonna helesinine unistus. Loodetavasti on see kümne aasta pärast reaalsus.

Kus praegu Edumusega ollakse?

Aga mis see siis tähendab? Mida tahab Edumus meie haridusega teha?

Mitte midagi enneolematut või radikaalset. Edumus soovib luua programmi, mille kaudu saavad töötavad spetsialistid anda hariduse arengusse oma teadmiste ja oskuste pagasile vastava panuse. Nad teevad seda osakoormusega, õpetades ühes koolis ühele klassile ühte ainet. Sisuliselt võib neid võrrelda ning kõrvutada teiste algatustega, mis toovad muude erialade entusiastid kooli, nagu „Noored kooli“ ja „Tagasi kooli“. Vahe on selles, et kui need viivad inimesi koolidesse õpetama vastavalt kaheks aastaks ja üheks tunniks, siis Edumus tahab tuua osalise koormusega tippspetsialiste kooli pooleks aastaks või aastaks.

Edumuse meeskonna liige Maria Rahamägi.

Edumus on aga alles alustamas oma visiooni elluviimist ja „Ajujaht“ on üks esimesi tõsiseid tuleproove nende tiimi jaoks, kuhu kuulub kolm inimest. Asutaja Maria Rahamägi on analüütiku taustaga haridusfanaatik, kes on tegutsenud pikalt ka MTÜ-s, mis õhutab noori ettevõtlusega tegelema. Kaasasutaja Kaisa Krusenberg on seni tegelnud eelkõige õppetööga EKA-s ning müügitööga, teine kaasasutaja Kristjan Lepp on aga „Noored kooli“ programmi läbinud vilistlane. Koostööpartneriks on TLÜ haridusteaduste instituut, kes aitab Edumusel arendada välja metoodikat spetsialistide koolitamisel.

Nende esimene eesmärk on alustada sel aastal katseprojektiga ja viia vähemalt 30 esimest uut õpetajat oma programmi kaudu koolidesse. Õpetajate leidmiseks kasutavad nad võrgustikke, tööandjaid ja reklaamikampaaniaid.

Kandideerimise tingimused on kõrgharidus (pigem magistrikraad), loomulik talent – mis selgub eelkõige Edumuse kolmetunnise miniprogrammi käigus – ja positiivne ellusuhtumine. Maria Rahamägi: „Praegu tegeleme Edumuse miniprogrammiga, et ideed väiksemas mahus testida. Selles kutsume iga huvilise kolme selle õppeaine tundi, mida nad võiksid anda. Esimene tund on vaatlustund, kus huviline näeb, kuidas aineõpetaja tundi annab. Järgmisel nädalal on tal võimalus õpetaja abiga osa tunnist läbi viia ning kolmandal nädalal saab ta iseseisvalt õpetamist proovida.“

Palgatööd tegeva õpetajakandidaadi puhul on ilmselt üks tingimus see, et tema ülemus peab leppima sellega, et tema töötaja teeb oma tööd täiskoha asemel näiteks 0,8 koormusega. Ja tõe huvides olgu ära mainitud, et Edumuse programmi esimesed vilistlased peaksid olema valmis leppima tõsiasjaga, et programmi läbinud ei saa Edumuse käest stipendiumi ega toetust: kogu saadav tulu kulub esimesel paaril aastal programmi arendamisse, et tuua koolidesse veelgi rohkem ja pädevamaid jõukaid spetsialiste.

Kuidas õpetajad Edumusest kasu võiksid lõigata?

Edumuse asutaja Maria Rahamägi usub, et osakoormusega õpetavad spetsialistid annavad kooli püsiõpetajatele oma meetodite ja isiksusega uusi ideid, mõtteid ning värskust. „Kindlasti ei vähene koolide vajadus hoida meeskonnas täiskoormusega õpetajaid. Meie programm on pigem abivahend leevendamaks praegust olukorda, kus täiskoormusega või poole koormusega palgal olevad õpetajad on ammuilma ülekoormatud. Sageli võtavad õpetajad tööd koju kaasa ja vaba aega iseenda harimiseks jääb väheseks,“ ütleb Rahamägi.

Kui aga õpetajal tekib natuke vaba aega, siis saab ta näiteks jälgida külalisena tunnis, milliseid põhimõtteid, näiteid ja kogemusi jagavad erasektori tippspetsialistid nii abiturientidele kui 6. klassi õpilastele.

Teine variant kasu saada on kasutada ära vahetunde, et arutleda uute õpetajatega nende valdkonna murede üle ja sünteesida, kuidas saaks õpetajad aidata endale järelkasvu koolitada, et õpetajate nappuse muret natukenegi leevendada.

Edumusega tahame luua positiivse arengutsükli, kus uute inimeste kaasamine õppetöösse alandab olemasolevate õpetajate töökoormust. See tähendab, et õpetajatel on rohkem aega uuenduslikke lahendusi rakendada ning õpetamise kvaliteeti tõsta. Lisaks muudame sellega õpilaste õpikogemuse haaravamaks ning parandame õpetajakutse mainet. Õpetaja parem maine ning madalam töökoormus muudab tema kutse atraktiivsemaks ning aitab seeläbi järgmisi õpetajaid kaasata.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!