Rahvusvaheline tunnustus Metsküla algkoolile

Metsküla algkooli neli eTwinningu projekti pälvisid 2018. aasta sügisel Euroopa kvaliteedimärgi.

Euroopa koolide virtuaalses kogukonnas eTwinning ei ole oluline, kui suur või väike, uus või vana kool eTwinninguga liitub. Kool võib asuda suurlinnas või maapiirkonnas, olla reaal- või humanitaarkallakuga, algkool või gümnaasium. eTwinningus on oluline tahe teha rahvusvahelist veebipõhist koostööd, täiendada digiteadmisi, õppida teistelt kultuuridelt, olla järjekindel seatud eesmärkide saavutamisel.

Metsküla algkooli direktor ja õpetaja Pille Kaisel on oma õpilastega Euroopa koolide virtuaalses kogukonnas eTwinning rahvusvahelist projektitööd teinud üle kümne aasta. Ideid oli alati, koostööpartnerid leiti, projektid said valmis ning laste teadmised-oskused täienesid, aga õpetaja hing kripeldas: parimast projektist jäi ikka natuke puudu. Nii kuni möödunud sügiseni.

„Õppimise, katsetamise, proovimise aeg oli, jah, rohkem kui kümme aastat. Mõtlesin hoolega läbi, miks ikkagi ei tule lõpuks väga hea eTwinningu projekt välja. Sain aru, et on vaja inimest, kes hoiab projektil algusest lõpuni silma peal; tähtaegadest tuleb kinni pidada ja tuleb teha korralik projektiplaan,“ sõnas Pille Kaisel. „Ei jäänud muud üle, hakkasin lõpuks ise selleks inimeseks. Lihtsalt niisama, iseenesest ei toimu midagi.“

Ja tunnustus ei jäänud tulemata. Metsküla algkooli neli eTwinningu projekti pälvisid 2018. aasta sügisel Euroopa kvaliteedimärgi:

• Pille Kaiseli ja Heli Esko projekt „DO-RE-MI, try to sing like me!“,
• Pille Kaiseli „Scratch me, if you can!“,
• Heli Esko juhitud projekt „Artful“,
• Pille Kaiseli „Mirror, mirror on the wall, who is the hero of them all?“.

Euroopa kvaliteedimärk kinnitab, et õpetaja ja õpilased on teinud väga head tööd ning projekt vastab Euroopa standardile. Eestist sai tunnustuse osaliseks 21 õpetajat, kes osalesid oma õpilastega kokku 26 rahvusvahelises eTwinningu projektis.

Partnerid Kreekast, Hispaaniast, Türgist

Metsküla algkooli nelja projekti partnerid olid väikesed koolid Soomest, Kreekast, Hispaaniast ja Türgist. Näiteks projektis „Artful“ valisid lapsed välja oma maa tuntud kunstnike töid, mida pakkusid teistele inspiratsiooniks samasuguse töö joonistamisel. „Mirror, mirror …“ koosneb laste kirjutatud muinasjuttudest, kus tegelased on viie maa tuntud muinasjutukangelased. Joonistustest ja juttudest sai kokku e-raamatu. Ei maksa imestada, kui leiad seal koos seiklemas Lotte ja Väinamöise, Heraklese ja Sammalhabeme …

Lisaks sai Pille Kaiseli juhendatud eTwinningu projekt „Scratch me, if you can!“ Eesti eTwinningu projektivõistlusel möödunud õppeaastal teise koha. Projekti algne idee pärineb koostööst Tartu Hiie kooli haridustehnoloogi Mari Tõnissoniga. Õpilased, kes olid just hakanud inglise keelt õppima, koostasid ja jutustasid digitaalseid lugusid ScratchJr programmi kasutades. Animatsioonid said eriilmelised, fantaasiarikkad ja kohati sürreaalsedki. Kui džunglis mängivad jalgpalli ahv ja kameeleon ning pahane madu, keda mängu ei võeta, neil palli minema viib, siis paneb vaataja kukalt kratsima küll.

Tunnustuse üle on Pille Kaiselil väga hea meel, suurim rõõm on muidugi õpilaste heast tööst. „Kõik olid minu algatatud projektid ning valmisid Erasmus+ strateegilise koostöö programmi ja eTwinningu koostöös. Partnerkoolid olid kogu aeg samad, neist kolm ei olnud varem üldse eTwinninguga kokku puutunud,“ sõnas Pille Kaisel. Selgituseks, et Erasmus+ strateegilise koostöö projektid pakuvad koolidele võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ühist huvi pakkuval teemal. Projektipartnerid jagavad kasulikke töökogemusi, õpivad üksteiselt ning nii jõutakse seatud eesmärgini.

Mida eTwinningus osalemine väikesele koolile annab?

Selgitusi jagab Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel.

Metsküla algkoolis õpib 20 õpilast kuue õpetaja käe all. Kas väikeses koolis on hea teha eTwinningu projekti, saab ju kaasa haarata kogu kooli?

See sõltub projektist. „Mirror, mirror on the wall, who is the hero of them all?“, kus jutte kirjutasime, oli 6. klassi projekt. „Scratch me, if you can!“ 2. klassi oma. Ülejäänud olid ülekoolilised. Väikeses koolis on nii, et kõik lapsed tegelevad kõigega. See võib olla nii hea kui ka halb. Ükskõik, mis ette võtad, sul on ikka ainult need 20 last kaasata. Õpetajatega samamoodi. Pakkumisi teha ja osaleda on palju, aga lapsi ei saa üle koormata.

Missugune tunnustatud projektidest teile endale kõige rohkem meeldis?

„Scratch me, if you can!“. Igast koolist võttis osa umbes kümme samas vanuses last, kes olid sügisel hakanud inglise keelt õppima. Nad pidid slaididest kokku panema ingliskeelse loo. Üks laps tegi ühe slaidi, pani selle projektikeskkonda üles. Järgmisest riigist laps tegi järgmise slaidi, nüüd oli kaks slaidi üleval. Viies laps tegi loole esilehe ja lõpu autorite nimedega. Kokku tuli 50 väikest animatsiooni. Lapsed ei olnud enne ScrtachJr programmi näinud ega proovinud, ei olnud programmeerinud. Projekti abil said nad programmeerimisest aimu.

Kogu suhtlus toimus inglise keeles. Meie lapsed said väga hästi hakkama, Metskülas alustatakse inglise keele õppimist esimesest klassist. Vanematel õpilastel ei ole üldse probleemi.

Kas eTwinningus osalemine on hea rahvusvahelise suhtlemise kogemus ühele väikesele koolile?

Igale koolile on eTwinning hea kogemus, aga tuleb leida see link, millega saad projektitööd õppetööga siduda. Muidu on palju lisatööd nii õpetajal kui ka õpilastel. Kui teha eTwinningut tunnis, siis see on õpilasele nagu iga teine tunniülesanne ja tagant sundima eraldi ei pea. Rahvusvahelise suhtluse kohta nii palju, et lapsed said partnerriikide õpilastega ka päriselt kokku, Soomes ja Hispaanias.

Mis oskuseid eTwinning õpilastes arendab?

See sõltub projektist, aga eks nad peavad ülesannete puhul teistega arvestama. Meeskonnatöö oskus on universaalne oskus. Mulle meeldib eTwinningu kohta öelda, et see on üheksa ühe hoobiga – ükskõik mis projekti võtad, arendad õpilastes üheksat üldpädevust, mis riiklik õppekava ette näeb.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 2018. aasta lõpuks oli eTwinninguga liitunud üle 600 000 õpetaja, 196 000 kooli ja loodud pea 80 000 projekti.

Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Eesti eTwinningu programmijuhi Laura Vetiku sõnul on tal hea meel, et meie õpetajad loovad silmapaistvaid projekte, mida tunnustatakse ka Euroopa tasandil. „Õpetajad aitavad eTwinningu kaudu õpilastel tulevasteks õpinguteks ja tööeluks valmistuda. Osalemine rahvusvahelises projektitöös mitmekesistab õppimisvõimalusi ja toetab 21. sajandil vajalike oskuste arendamist. Kvaliteedimärk on tore tunnustus tehtud tööle,“ sõnas ta.