Jõgevamaa maakonna siht – lapsed ettevõtlikuks

Kuidas ettevõtlusõpet ja ettevõtlikkust koolis ellu viia, kui tunniplaan on niigi ülekoormatud ja valikaineid ei õnnestu enam lisada? Mitmes Jõgevamaa koolis on märksõnaks ainete lõimimine.

Mis on KESA?

Põllumehed vastaksid, et külvikorraväli. Põltsamaa ühisgümnaasiumis teab aga iga laps, et KESA tähendab kursust, mis hõlmab karjääri-, majandus- ja ettevõtlusõppe, suhtlemispsühholoogia ja projektitöö aluseid.

Projektijuhi Kertu Lieberti sõnul algas asi sellest, et koolis olid eraldi ainetena majandus-ettevõtlusõpetus, karjääriõpetus ja valikainena suhtlemispsühholoogia või projektitöö. Õpilased tahtsid aga mõlemat valikainet ning seetõttu tuli õpetajatel mõte oma tundides käsitletavad teemad lõimida.

„Õppe märksõnad on ainete integratsioon, spetsialistide kaasamine, koostöö organisatsioonidega ja õpetajate vahel, praktiline tegevus,“ räägib Liebert. „Tööplaani muudetakse jooksvalt, õpitakse ja arenetakse koos.“

Viis aastat toimunud KESA maht on 140 tundi kahe õppeaasta jooksul, sealhulgas ühistunnid – töövarjupäevad, töövestluste simulatsioon, projektide esitlused. Kontrolltööde asemel hinnatakse arvestusliku hindega meeskonnas töötamise, info leidmise ja situatsioonide lahendamise, tekstide ja statistikaga töötamise oskust, teoreetilisi teadmisi, loovust ülesannete lahendamisel, projektide elluviimist.

Näide ainete lõimimisest tööintervjuu simulatsiooni põhjal:

• karjääriõpetus: CV, motivatsioonikirja ja kaaskirja koostamine, kandideerimisdokumendid;
• ettevõtlus: firma loomine, töökuulutuse koostamine, värbamine; suhtlemispsühholoogia: käitumine ja suhtlemine tööintervjuul, kus kandideeritakse üksteise ettevõttesse ja ollakse nii tööandja kui ka töövõtja rollis.

Töövarjupäevad on 10. ja 11. klassis kohustuslikud. Turunduse teema puhul antakse õpilastele turunduse algteadmised ja mängitakse läbi toote teekond ideest müügikohani.  11. klassis tehakse meeskondadena projekte. Toimub ideede laat gümnaasiumile, mis hõlmab kogu protsessi ideede genereerimisest kuni tiimide parima idee hääletuseni. Klassijuhataja tunde kasutatakse välisesinejate kutsumiseks ja üritustel osalemiseks.

„Oluline on meeskonnatöö ja suhtlemine, õpitakse kogema nii ebaõnnestumist kui ka eduelamust,“ rõhutab Liebert ja toob parimate projektide näiteid: välilauatennise laud, Wifi võrgu parandamise seadmed, muusikanädal Põltsamaa valla koolidele Eesti staaridega.

„Lapsed kardavad ebaõnnestuda, seega on turvaline saada paljudes valdkondades esimene kogemus koolist.“

Põltsamaa lapsed ongi ettevõtlikuks muutunud, otsivad projektidele ise sponsoreid ja esitasid kultuurkapitalile toetuse saamiseks projekti.

Hunt Kriimsilmast lõimijaks

Merle Karuks oli Adavere põhikoolis universaalne õpetaja Hunt Kriimsilm – õpetas sotsiaalaineid, oli karjäärikoordinaator ja ka huvijuht. Lõimimine aitas kõigi rollide ja kohustustega toime tulla.

„Sain aru, et ettevõtliku hoiaku ja oskustega 8. klassis alustada on ilmselgelt hilja ja hakkasin otsima variante, leidsin „Ettevõtliku kooli“,“ räägib ta oma teekonnast. Praegu arendab Karuks koolis ettevõtlusõpet ning osaleb programmi „Edu ja tegu“ ettevõtlusõpetaja meistriklassi koolitusprogrammis.

Vähemalt kord kuus korraldatakse Adaveres projektipäevi kõikidele kooliastmetele, kus on lõimitud eri õppeained ja õpilastele põnevad tegevused. Mõned näited: projektipäev „Mehed kooli!“, öökool, muusikal „Lumekuninganna“. „Ettevõtliku kooli“ tunnustuse saanud kool on soetanud kõik Tartu ettevõtlusküla elulised õppemängud ning nende juurde on lõimitud toetavaid tegevusi.

Projektipäevad näitasid, et ka õpilastele, kelle jaoks on matemaatika igav, muutus kõik järsku põnevaks. „Kalkulaatorid olid üle kuumenenud, kui õpilased said seda õppida ettevõtlusõppe kaudu ehk ettevõtteid tehes,“ kirjeldab Karuks. „Arvutasime palka ja maksime makse. See ongi matemaatika ja see on ka elu. Elu koosneb lihtsatest asjadest. Kui keegi kukkus milleski läbi, ütlesin, et mõtle, kui hea, et sa kukkusid läbi just praegu ja said teada, et seda rada kõndides ei jõua eesmärgini, vaid tuleb leida parem tee.“

Adavere kool ei hoia oma kogemust endale, vaid on valmis oma laiendatud õppepäevi pakkuma ka teistele Põltsamaa valla koolidele. Järgmiseks õppeaastaks on planeeritud kuus põnevat projektipäeva ning Innove / Edu ja tegu avatud taotlusvoorust on saadud selleks ka rahastus.

Hulgaliselt kogemusi, julgust, enesekindlust ja ideid laste ettevõtlikkuse ja ainetundide lõimimiseks sai Merle Karuks koos oma tubli meeskonnaga juurde projektiga „Ettevõtlik kodanik“, mida rahastati noorte ettevõtjate arenguprogrammist. Projekti oli kaasatud Põltsamaa valla kolm kooli.

„Meie koolis ei ole projektitegevusse kaasatud mitte ainult õpetajad, vaid ka ülejäänud kooli personal lööb aktiivselt kaasa,“ selgitab Karuks.

Adavere õpilased on pidevalt ootel, mis toimub järgmiseks. Vanemad õpilased on väga huvitatud ja tublid nooremate klasside tegevuste ja õppemängude korraldamisel. Suuremate projektide puhul, nagu minifirma toote- ja müügipäevadel on alati kaasatud vanemad, suurüritustele jõuavad vanavanemadki.

Kas peagi on igas Jõgevamaa koolis ettevõtlusõpe?

Marve Millend, Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse (JAEK) ettevõtluskonsultant, „Ettevõtliku kooli“ koordinaator:

Jah, kolme valla arengukava näeb samuti noorte ettevõtlikkuse arendamise vajadust.

JAEK on praegu eestvedaja, et Jõgevamaa igasse kooli jõuaks ettevõtlusõpe. Esimene seminar selle suunal on tehtud. Nüüd on eesmärk luua tugev ettevõtlike õpetajate ja koolide võrgustik, et nad saaksid sünergias luua ägedaid õppekavasid, algatada oma koolis ettevõtlusõppe. Meie saame abiks olla, viia ettevõtjad, kogukonnad, omavalitsused koolidega kokku, et tugi ettevõtlusõppeks oleks vankumatu. Kindlasti on veel palju teha ja õpetajaid, koolijuhte tuleb julgustada. Õnneks on õpetajad aktiivsed ja tahavad muudatustega kaasa minna.

Põltsamaa valla kahe kooli õpetajad on asunud õppima „Edu ja tegu“ ettevõtlusõpetaja meistriklassis, et tuua maakonda uusi teadmisi ja oskusi. JAEK korraldab kokkusaamisi ja aitab kohalikke omavalitsusi mõista, kuidas saab ettevõtlusõpet toetada, mõjutada koolijuhte ja märgata õpetajate pingutusi, neid vääriliselt hinnata ja premeerida.

Maakonna koolid liituvad järjest „Ettevõtliku kooli“ võrgustikuga ja püüdlevad tunnustuse poole. Siin on JAEK koordineerija ja nõustaja.

Näeme, et vaja on luua koolidele ettevõtlusõppe kavad, koolitada õpetajaid, luua koostöövõrgustik maakonnas ja üle maakonna piiride, et  kogemuspagas, koostööpartnerite ring suureneks.

KOMMENTAAR

Mihkel Rebane, HTM-i üldhariduse osakonna juhataja:

Põltsamaa ühisgümnaasium ja Adavere põhikool on väga head näited, kuidas koolis kasutatakse kaasavaid õpetamispraktikaid ning kujundatakse õpilastes üldisi oskusi ja pädevusi praktilise tegevuse kaudu. Enamgi veel – maakonna tasandil toetab koole ja õpetajaid Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskus. Süstemaatiline lähenemine ja pidev toetus on edu võti.

Ainete lõiming on esile tõstetud ka ainekavade ajakohastamises, mille ministeerium on algatanud. Ainepõhised teadmised olid ja on jätkuvalt olulised, kuid teadmiste kinnistamiseks ja seoste loomiseks on vaja, et teadmised ühest ainest teise üle kanduksid. Õppeainete suure mahu juures on kerge tekitada olukord, kus keskendutakse pelgalt aineteadmiste edastamisele. Seda rõõmustavamad on Põltsamaa ja Adavere kooli näited, kus ainetevahelise lõiminguga tegeldakse iga päev.

Selliseid näiteid on oluline esile tõsta ning jagada teiste koolide ja õpetajatega teadmisi ja kogemusi, mis aitavad õppetööd sidustada ja muuta elulisemaks, põnevamaks ning tulemuslikumaks, arendada õpilastes tulevikuks vajalikke pädevusi.

Loovus areneb baasteadmisi ja ettevõtlust lõimides

Erika Veide, SA Innove:

Millal me otsustame, mida elus vaja läheb, ja kuidas selle otsuse teeme? Kui vaatame tänapäeva inimest ja maailma tervikuna, siis millistest teadmistest, oskustest ning hoiakutest on kõige rohkem puudu? Miks on see nii juhtunud, kas kooliharidus ei ole suutnud inimeses vajalikke väärtusi luua?

Millist tulevikuühiskonda me soovime oma lastele ja lastelastele, sellega jõuame veel tegelda. Targa, jätkusuutliku ja eetilise ettevõtja kujundamine algab esimestest kooliklassidest või isegi varem – igapäevases rutiinis, kujundades teadmisi, miks me midagi sööme, kuidas tarbime, üksteisega suhtleme. Ei ole teadmisi ja oskusi, mida ei saa iial rakendada ega arendada! Tänaseid probleeme lahendavad homme noored, keda ei ole kunagi piiranud arvamus, et nende võimed on muutumatud. Nad väärtustavad pingutamist, sest teavad, et vaid see teeb targemaks. Tähtsad on laialdased sidusad teadmised. Matemaatika, füüsika ja keemia on sama palju igapäeva osa kui ettevõtlusõpe, eesti keel ja kehaline kasvatus.

Põhikooli kolmanda astme tunnijaotuskava ei anna meile väga palju ruumi uusi valikaineid rakendada, seega peame suutma lõimida uued teadmised, oskused ja hoiakud olemasolevate ainete kaudu.

Programmis „Edu ja tegu“ on loodud põhikooli 3. astmele ettevõtlusõppe valikainekava, gümnaasiumile valikkursus ning õpetajale toetuseks Moodle’i kursused, kus on töölehti ning hindamisülesandeid. Mõlemad ainekavad sisaldavad ka lõiminguvõimalusi. Ainekavad võivad olla aluseks sobiva ettevõtlusõppe kava ja ettevõtlusmooduli koostamisel, samuti lõimimiseks ettevõtlusõppe programmidega, nagu JA Eesti, „Ettevõtlik kool“ jne. Kõik materjalid põhinevad ettevõtluspädevuse mudelil, mis on aluseks õppeprotsesside kirjeldustele kõigis kooliastmetes. Ettevõtluse raames räägitakse palju loovusest, kuid harva teadvustatakse, et loovus saab rajaneda baasteadmistel. Kui Thomas Alva Edisonil oleksid puudunud laialdased füüsika baasteadmised, ei oleks ta leiutanud hõõglampi. Seega teadmised, mida pakub ettevõtlusõppe valikaine, on soodne pinnas ka hiljem loovale mõtlemisele ja tegevusele ettevõtluses.

Loomulikult ei saa haridusmaailm võtta endale kogu vastutust selle eest, et koolist väljuvad ettevõtlikud inimesed loovad maailma vaid sealt saadud teadmiste ja oskuste najal. Kool soovib perega seda vastutust jagada, sest meie ühistegevuses moodustuvad mustrid, see on eelmise põlvkonna pärand järgmisele. Vaid meeskonnatööna on võimalik kujundada lastes oskust oma tegevust pikas perspektiivis planeerida, selle mõju teadvustada ja leida eesmärgini jõudmise teid.

Ainekavad ja õppematerjalid leiab Innove kodulehel ettevõtlusõppe rubriigis https://www.innove.ee/eurotoetused/taotlejale/ettevotlusope/.

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.