Kui astud õpilasele kaks sammu lähemale, tuleb tema sulle kolm sammu vastu

26. apr. 2019 Sirje Pärismaa toimetaja - Kui astud õpilasele kaks sammu lähemale, tuleb tema sulle kolm sammu vastu kommenteerimine on välja lülitatud
Sander Tamm ja Annelii Traks 18. aprillil Vanemuise kontserdimajas toimunud Tartu Karlova kooli 144. aastapäeva kontserdil. Foto: erakogu

Juubelilaulupeo eelproovid käivad täistuuridel, laulurahva meeleolu on suurest pingest hoolimata ülev ja ootusärev. Tartu Karlova kooli koorikooli all tegutsev Tartu poistekoor on ettelaulmistelt noppinud maksimumpunktid ja valmistub enne suurt pidu veel Peterburi kontserttuuriks. Kuidas nutiajastu poisse laulma saada? Poistelaulu saladusi lahkavad kahe põlvkonna dirigendid: koorikooli juhataja ja laulupidude üldjuht Annelii Traks ning esimest aastat Tartu poistekoori dirigendi ametis Sander Tamm.

Aasta 1992 on teie mõlema elus märgilise tähendusega. Annelii alustas siis Tartu poistekooriga tööd, Sander nägi aga alles ilmavalgust. Kuivõrd tunnetate kolleegidena põlvkondade erinevust?

Sander Tamm: Olen Karlova kooli ja poistekoori vilistlane. Kui tuli pakkumine dirigendiks asuda, teadsin, kuhu tulen. Mina küll ei näe erinevust, pigem on meie puhul toetav aspekt. Olen ju dirigendiameti jaoks väga noor, vajangi märkamist ja tuge.

Annelii Traks: Ka mina ei tunneta erinevust. Minagi olin hästi noor, kui siia tööle tulin, ja kõrval olid vanemad kolleegid. Mind võeti endaga võrdsena. Muide, olen sama vana kui Tartu poistekoor.

Olete mõlemad pealtnäha ambitsioonikad inimesed. Kuidas teineteist iseloomustate?

Annelii Traks: Kui teen tööd, siis mulle meeldib seda teha, ju see jääb ka silma. Sandriga oleme hästi erinevad. Mina olen pikk ja rahulik, Sander on kiire. Tohutult kihvt, et oleme erinevad natuurid, täiendame üksteist! Lastele mõjub see väga hästi, Sandri positiivsus ja nooruslik entusiasm on hästi tore.

Sander Tamm: Võin Anneliid kirjeldada juba sellest ajast, kui Karlova kooli sisse astusin. Undel Kokk ja Annelii kuulasid meid, olid hästi toetavad. Olin suures õhinas. Toetus jätkus ka kooriproovides. Seal oli Annelii väga konkreetne. See iseloomustabki suure tähega õpetajat, et pigistab sinust välja selle, milleks ise end võimeliseks ei pea.

Suur kontrast oli reisidel näha oma õpetajat dressides vabas õhkkonnas ja veenduda, et ta polegi nii kuri, vaid täitsa inimene! Selline äratundmine on lastele väga oluline.

Nüüd on lisandunud kollegiaalsus. Esimest korda oma tööajaloos tunnen, et mind ei panda tanki, Annelii oskab olukordi leevendada.

Mina olen kiire ja kannatamatu. Anneliilt saan õppida tasakaalukust, ka suheldes lastevanematega. Hiinas töötades nägin, kuidas seal aetakse taga harmooniat ja tasakaalu. Annelii on selle ehtne kehastus, ainus inimene tutvuskonnas, kes elab tasakaalukat elu. Ei rahmelda, tal on kõik läbi mõeldud.

Töötasite Hiinas kolm aastat. Kuidas sinna sattusite?

Sander Tamm: Mul oli soov minna Inglismaale ja näha sealseid poistekoore, mille järgi siin Eestis joondume. Elasingi kogu ülikooliaja tahtmisega viia end ametialaselt nii heale tasemele, kuid mul õnnestus oma ambitsioon rahuldada hoopis Hiinas. Sain kutse avada seal poistekoori kool, investorid olid Hiinast ja Inglismaalt. Kui avasime kooli, tuli 5000 last kandideerima, võtsime vastu 32.

Annelii Traks: Mulle meeldib, et Sander tõi Hiinast kaasa õpetaja ja õpilaste erilise suhtlemisstiili. Seal austatakse õpilasi väga. Meie kipume unustama, et oleme võrdsed partnerid. Püüan Sandrilt seda õppida. Aastakümneid töötades võtad ju õpetaja hoiaku. Kardame liialt, et õpetaja ei või õpilasele liiga lähedale minna. Tegelikult on nii, et astud kaks sammu lähemale ja õpilane tuleb omakorda kolm sammu vastu. Ei pea hoidma distantsi.

Noorena arvavad koorijuhid, et kurjuse ja rangusega saavutad rohkem. Sander on erandlik, oli kohe valmis inimlikult suhtlema. Ta oskab murdeealised poisid oma paati saada.

Sander Tamm: Hea tulemus laval ei realiseeru ainult suure harjutamisega, ka isiklikud suhted peavad olema väga head. See on kõrgem tase, kui kollektiiv töötab ühise eesmärgi nimel. Hea näide on Tõnu Kaljuste – hoiab distantsi, aga samas huvitub inimeste igapäevaelust.

Algul mõtlesin, kui palju peaksin iseennast murdma, et juurutada siin teatud tööstiili. Olulised on põhiväärtused: koostöö, sõnapidamine. Need on poistekoori kogu aeg edasi kandnud. Moodused, kuidas poistelt need „välja nõuda“, on minul teistsugused.

Kas raskem on poisse koori saada või siin hoida?

Sander Tamm: Vägisi ei hoia kedagi kinni. Gümnaasiumis tulevad uued võimalused ja saan sellest aru. Mulle meeldib töös analüütilisus ja tundub, et poistele ka sobib. Analüüsime ka elulisi olukordi. Äsja said nad teada gümnaasiumi sisseastumise tulemused. Tuleb needki kooriproovis läbi analüüsida ja lohutada või rõõmustada.

Pole vaja poistele öelda, mis on õige ja mis vale, pigem valgustada eri tahke, et nad saaksid otsustada. Ema-isaga on ju teine suhe, nad kardavad, et laps teeb vigu. Minuga saavad poisid neutraalsemal pinnal arutleda. Inimlik pool on hästi tähtis. See toob ka laval paremaid tulemusi.

Kuidas poisse igal aastal lauluradadele kutsute?

Sander Tamm: Koorikoolil on oluline hoida suhteid lasteaedadega ja luua sümbiootiline partnerlus. Meil on usin kontserttegevus, ansamblid, koorid esinevad lasteaedade tähtsündmustel. Kuna Karloval gümnaasiumiosa enam pole, tuleb aktiviseerida linna gümnaasiume, et siia tuleksid talendikad noormehed, kes oskavad nooti lugeda ja kohaneksid meie režiimiga. Ka poisid ise ütlevad, et on lahe, kui samade huvidega inimesed on koos. Tugevad spordipoisid leiavad, et sellist elamust trennist ei saa.

Annelii Traks: Juba paarkümmend aastat käime lasteaedades lapsi kuulamas. Ilma ei saakski. Ei maksa heituda, kui mõnel aastal on laululapsi vähem.

Küllap meelitab siia seegi, et lapsed käivad konkurssidel ja kontsertreisidel ning saavad maailma näha. Koormus algul ehmatab vanemaid, aga kui nad näevad tulemust, siis rahunevad.

Tartu poistekooril on tihe koostöö filharmoonia kammerkooriga, osalete Vanemuise ooperites. Ees on Peterburi kontserttuur, kus musitseerite koos maailmas nime teinud Glinka koorikolledži poistekooriga. Miks seda kõike teete?

Sander Tamm: Millise poosi võtad õpetajana: kas oled kõiketeadja või suunaja? Minu meelest on vahva, kui ka prooviperiood on eriline, sest neid hetki, kui oled laval, on üsna vähe, kuigi meil on 30 kontserti aastas.

Kutsume kooli inimesi väljastpoolt. Inspireeriv oli kohtumine aasta muusiku Risto Joostiga, saime vabas vormis vestelda Euroopa mastaabis staariga.

Osalesime filharmoonia kammerkoori proovis. Analüüsisime enne teosed läbi, istusime nootidega proovis ja ootasime, millal rasked hetked tulevad ja kuidas neid lahendatakse. Meil oli võimalus istuda kammerkoori keskel. Nii vahva, kui kaheksanda klassi poisi silmist näed õhinat!

Hiljuti andis kammerkoor meile personaalse kontserdi. Pärast laulsime koos laulupeo laule. Suvel esitasime nendega koos Kreegi „Reekviemi“. Aastal 2021 saab filharmoonia kammerkoor 40 ja meie koor 60. Juba planeerime ühistegevust juubelihooajaks.

Muide, poiste sõnavarasse on tulnud uued terminid! Ka see on nende kohtumiste mõte, et sõnavara ja teadvus avardub.

Peterburi läheme viieks päevaks, meil on kuus kontserti kolme programmiga. Vaatame, kuidas läheb. Siis saame suuremaid plaane seada. See seab kollektiivile suuremaid nõudmisi. Olen lükanud palli veerema, tunnen vahel süümepiinu.

Annelii Traks: On midagi erilist, kui filharmoonia kammerkoor tuleb oma kiire elutempo juures koolimajja. Sandril tuleb järjest ideid. Kohtumised ilmestavad noorte nägemust sellest, mis on muusika, ja on tohutult rikastavad.

Miks on laulupeoaasta dirigendile eriline?

Annelii Traks: Eks ta toob natuke sundrepertuaari. Dirigentidel, kes on seotud üleriigiliste kooride ja proovidega, on hea, kui kõrval on keegi, kes saab vahepeal üksi terve nädala hakkama. Mul oli tänavu kindel tunne.

Sander Tamm: Eestist eemal elades nautisin tohutult patriootilisust. Hiinas algab koolipäev hümniga, laulad kaasa, heiskad lipu. Sel on natuke nagu palveefekt.

Laulupidu on aasta tippsündmus. Nii lahe on elada kolleegidele kaasa. Noored dirigendid, kes noorte laulupeol olid esimest korda puldis, on saanud jälle võimaluse.

Mis on teie laulupidude lemmiklaul?

Annelii Traks: Unustamatu mulje jättis, kuidas viimasel laulupeol tegi Elo Üleoja „Ta lendab mesipuu poole“. See oli ilus.

Sander Tamm: Mulle meeldib Siiri Sisaski „Mis maa see on“. Tohutult võimas, kõnetav tekst.

Millised on teie esimesed laulupeomälestused?

Annelii Traks: 1970. aastal käisin teise klassi õpilasena tantsupeol. Laulupeol olin esimest korda 1972. aastal Tartu 5. keskkooli lastekooriga.

Sander Tamm: Laulsin 2004. aastal Tartu laulupeol „Ema süda“ soolot. Kartsin rohkem, kui oli põhjust. Polnud nii õudne.

Kui Karlova gümnaasium suleti ja loodi koorikool, oli õhus traagikat: kuidas asjad sujuvad, kui oma koolis pole enam vanemaid õpilasi. Kuidas nüüd lood on?

Annelii Traks: Eks traagikat on ikka, oleme ju seotud gümnaasiumide tunniplaanidega ja peame aru saama, et alati ei saa lapsed tulla. Aga samas on positiivne, et kui õpilane tuleb teisest majast meile proovi, on ta juba valmistunud.

Eelmine poistekoori dirigent Undel Kokk oli koori ees 44 aastat. Kas praegusaja projektipõhine elu võimaldab pikka karjääri?

Sander Tamm: Kui ameti vastu võtsin, teadsin, et ei tule siia paariks aastaks. Tegin peas kümne aasta plaani. Oleme linna allasutus, see loob päris palju võimalusi. Tartu on oodanud noort dirigenti, keegi pole ju Tallinnast tagasi tulnud. Tartus on ülikoolivaimu, mida mujal pole.

Annelii Traks: Tulin üheks aastaks Tallinnast siia, vanaema põetama. Arvasin, et lähen tagasi, aga jäingi. Hakkasin ka mudilastega tööd tegema. Kui nad lõpetavad gümnaasiumi, meenutan ikka, kuidas algul ei ulatanud neil jalad toolil istudes mahagi. Meie näeme neid kauem kui teised õpetajad, oleme koos kooliaja algusest lõpuni.


Sander Tamm

  • Sündinud 1992 Pärnus. Lõpetanud Tartu Karlova gümnaasiumis 9. klassi, Elleri-nimelise muusikakooli, Otsa-nimelise muusikakooli, EMTA.
  • Töötanud Virumaa poistekoori ja TLÜ kammerkoori peadirigendina, kammerkoori Crede dirigendina, filharmoonia kammerkoori koormeistrina, Eesti rahvusmeeskoori külalisdirigendina, Hiinas Hangzhou Boyś Choiri kunstilise juhi ja peadirigendina ning erakooli muusikaosakonna juhatajana. Alates 2018 Tartu poistekoori dirigent ning EStuudio tantsu- ja koorikooli dirigent ja hääleseadja.
  • Olnud üliõpilaslaulupeo Gaudeamus dirigent ja Virumaa laulupeo poiste- ja naiskooride liigijuht.

Annelii Traks

  • Sündinud 1961. aastal Saksamaal Weimaris. Lõpetanud Tartu 5. keskkooli, Elleri-nimelise muusikakooli ja Tallinna riikliku konservatooriumi.
  • Töötanud Tallinna Westholmi gümnaasiumis. Alates 1992 Tartu Karlova gümnaasiumi (praegu Karlova kool) muusikaõpetaja ja koorijuht, 1996–2013 muusika õppealajuhataja. Alates 2014 Karlova kooli koorikooli juhataja. Olnud üld- ja noorte laulupidudel mudilaskooride dirigent ja mudilaskooride üldjuht, tänavusel peol lastekooride liigijuht.

Comments are closed.