Kui õppimine teeb muret

Kaheksa-aastane Andres on rõõmus esimese klassi õpilane. Kui temalt küsida, kuidas talle koolis meeldib, vastab ta kohe: „Hästi!“ Poolteist aastat tagasi oli Andrese koolitee edukas algus tõsiselt kahtluse all.

Andrese ema Katre sõnul olid lapse viimased lasteaia-aastad väga keerulised. „Probleemid algasid siis, kui tõsisemalt hakati lugemist-kirjutamist ja arvutamist õppima. Andres ei suutnud teistega sammu pidada, tal oli väga raske õppida. Lõpuks ei tahtnud ta enam lasteaeda minna. Pea iga hommik oli nutt, et ma teda lasteaeda ei viiks. Lapsest oli väga kahju, aga …“

Andrese probleemidest rääkis ema lasteaia õpetajatega, kes soovitasid tal otsida abi Tartu Kroonuaia kooli kompetentsikeskusest. Kuigi ema kahtles, kas see midagi aitab, otsustas ta minna nõustamisele.

„Registreerusin ja õige pea läksimegi lapsega kohale. Olin rohkem närvis kui laps, aga kogu kohtumine oli väga meeldiv. Tundsin, et Kroonuaia koolis minu lapsega tegelenud spetsialistid tõesti tahtsid meid aidata. Sain neilt hulgaliselt nõuandeid, kuidas last kodus arendada,“ meenutab ema.

Sellega mured aga ei lõppenud. Kui algas Andrese koolitee, selgus, et poiss ei suuda ka koolis klassikaaslastega sammu pidada. Ema pöördus koos lapsega veel kord Kroonuaia kooli kompetentsikeskusesse. Seekord anti nõu lisaks lapsevanemale ka õpetajale, kuidas toetada lapse õpioskuste kujunemist.

„Nii meie kodus kui ka õpetaja koolis on neid nõuandeid järginud, kindlasti on Andrese edasijõudmine koolis paranenud. Ja mis kõige tähtsam – Andres tahab koolis käia,“ räägib ema. Ning kuigi vahel tekkis vanematel kahtlus, et riiklik õppekava on Andrese jaoks liiga raske, on Andres siiski tavakooli tavaline õpilane. „Kuna oleme saanud nüüdseks juba mitu korda abi ja tuge, siis vajadusel pöördume Kroonuaia kooli kompetentsikeskusse taas.“

Aastakümneid kogemust

Tartu Kroonuaia kooli kompetentsikeskus alustas ametlikult tegevust 2017. aasta talvel. Tegelikult on Kroonuaia kooli eripedagoogid andnud lapsevanematele ja tavakoolide-lasteaedade õpetajatele nõu aga aastakümneid. Kompetentsikeskuse moodustamisega muutus töö lihtsalt süsteemsemaks ja töökorraldus konkreetsemaks. Nüüd on ka lapsevanematel võimalik otse meie poole pöörduda, registreerides end nõustamisele. Seda võimalust kasutatakse sageli.

Kõige sagedasemad mured, millega Kroonuaia kooli kompetentsikeskusesse pöördutakse, ongi seotud õpiraskustega. Neid saab jaotada ajutisteks või püsivateks. Ajutisi õpiraskusi põhjustavad näiteks lapse pikaajaline puudumine koolist, mitmesugused tervisehäired ja sellest tingitud väsimus, samuti pereprobleemid. Märkimist väärib, et pereprobleeme on viimasel ajal üha sagedamini. Põhilised probleemid on vanemate lahutus ning sellele eelnenud tülid, vanemate liigne tööga hõivatus, ühe või lausa mõlema vanema töötamine välismaal. Seetõttu on laps pidevalt üksi, hirmul ja tihti üsnagi abitus seisus. Tagajärg on stress, mis väljendub nii käitumises kui ka õppimises.

Püsivad õpiraskused on aga seotud ajutegevusega ning avalduvad üldjuhul lapse kõnes, arvutamisoskuse puudulikkuses ja üldises vaimses tegevuses.

Kompetentsikeskuses alustame nõustamist lapse probleemide väljaselgitamisega. Nõustamisele ootame alati last koos vanemaga ning probleemide mitmed põhjused võivad selguda juba sissejuhatavas vestluses. Näiteks selgub üsna kiiresti, milline on vanemate side lapsega, ning üsna tihti on tulnud tõdeda, et vanemad ei tea ega tunne oma last ja tema probleeme. Üsna sageli ei oska vanem öelda, millal laps rääkima hakkas, kas tema kõne areng on olnud eakohane, millised mured last vaevavad. Sageli saame õnneks tõdeda, et tegemist on ajutise õpiraskusega.

Püsivad õpiraskused tuvastatakse ideaaljuhul juba lasteaias ning laps saab abi sobitus-, tasandus- või arendusrühmas. Keskuses anname nõu laste vanematele ja õpetajatele lapse kooliks ettevalmistamisel ning sobiva õpikeskkonna ja õppevormi leidmisel.

Varajane märkamine

Varajane märkamine on äärmiselt oluline, kuna eelkoolieas abita jäänud lastel tekib koolieas palju probleeme: neil on vähene koolivalmidus, raskused lugemisel, kirjutamisel, eneseväljenduses, kõne mõistmisel ja keskendumisel, nende õpimotivatsioon on vähene või puudub üldse jne. Nad ei suuda püsida ülejäänud klassiga samas tempos, on kartlikud, neil esineb koolihirm ja suhtlemisraskused nii täiskasvanute kui ka eakaaslastega. Näiteks lülituvad nad töösse aeglaselt ja otsivad põhjusi sellega mitte alustada, tegelik põhjus on aga selles, et nad ei saa aru, mida peavad tegema. Õpiraskuste tõttu võib välja kujuneda püsiv käitumishäire – laps hakkab koolist põhjuseta puuduma, valetama ja hulkuma. Kompetentsikeskuses puutume selliste probleemidega kahjuks üsna tihti kokku. Õpiraskusega õpilane vajab eelkõige õpetajalt, aga ka lapsevanematelt tuge, toetust ja tunnustamist.

Kui lapsel on õpiraskused, siis

• ole tema jaoks olemas,
• ära kritiseeri, vaid toeta teda,
• loo lapsele turvaline keskkond,
• • tunnusta ka väikseid kordaminekuid,
• ole kannatlik, õpiraskusega laps vajab rohkem mõtlemisaega kui tema eakaaslane,
• ära ole lapse jaoks kontroll, vaid tema partner, abistaja ja toetaja,
• hoia kontakti lapse vanema/õpetajatega.

Neid universaalseid soovitusi tasub silmas pidada nii lapse õpetajal kui ka vanematel. Tihti tuleb vanematele üllatusena, et liigne koormamine huvitegevusega teeb lapsele kasu asemel kahju.

Kompetentsikeskuses nõustamisel ei piirdu me siiski vaid üldiste nõuannetega. Selgitame välja abi vajava õpilase teadmised ja oskused, mille põhjal saab anda just talle mõeldud soovitusi võimetekohaseks õppeks. Nõustajateks on Tartu Kroonuaia kooli kogenud spetsialistid – õpetajad-eripedagoogid.

Nõustamise eesmärk on leida igale lapsele õige õppemetoodika ning õppekava. Lasteaedadele ja koolidele anname nõu selle kohta, millised õppemeetodid sobivad kõige paremini konkreetsele lapsele. Nii mõnedki lapsed on käinud nõustamisel korduvalt – algul lasteaias ja hiljem kooli minnes. Lapsevanemate tagasiside on olnud valdavalt positiivne. Kui õpetajad antud soovitusi järgivad, on laste õpitulemused paranenud. Ja mis meie jaoks eriti oluline: taastunud on laste koolirõõm ja õpihuvi. Oleme Kroonuaia koolis veendunud, et koolis saab olla õnnelik vaid laps, kelle jaoks on õpe jõukohane!

Tartu Kroonuaia kooli kompetentsikeskus jagab teadmisi hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks ka tavakoolide õpetajatele. Väga oluline on koostöö Tartu ülikooli eripedagoogika osakonnaga. Viime üliõpilastele läbi avatud tunde ja juhendame tulevaste eripedagoogide praktikat.

Tartus on loodud kompetentsikeskuste võrgustik

Tartus on loodud kompetentsikeskused, et jagada igapäevatöö käigus kogunenud teadmisi ja kogemusi HEV-laste kasvatust ja haridust toetavatele inimestele ja asutustele. Kel on mure laste toetamisega hariduse omandamisel, on oodatud keskuste poole pöörduma:

• Tartu Kroonuaia kool (õpiraskustega ja LÕK-i alusel õppivad õpilased);
• Tartu Herbert Masingu kool (autismispektri, aktiivsus- ja tähelepanu-, meeleolu- ja ärevushäirega õpilased);
• Tartu Maarja kool (toimetuleku- ja hooldusõppel õpilased);
• Tartu Pääsupesa lasteaed;
• Tartu Rõõmupesa lasteaed;
• Tartu hariduse tugiteenuste keskus.

Vt lähemalt www.tartu.ee/et/tugiteenused#kompetentsikeskused.