Kutseharidus on tööandjate tähelepanu all
Hiljuti Tallinnas peetud kutsehariduse konverentsist ei jäänud kõrvale tööandjad. Aasta tagasi Pärnus toimunud samateemalisel konverentsil, mida korraldas Pärnumaa KHK koos tööandjate keskliiduga, kõneles liidu tegevjuht Toomas Tamsar spetsialistide puudusest. See on aktuaalne praegugi, nagu ka mure kutsehariduse maine pärast.
Paljudes valdkondades pole spetsialiste. See mure on isegi suurem kui lihttöö tegijate puudus, lausus kutsehariduse konverentsil tööandjaid esindanud Circle K Eesti peadirektor ning tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo.
2018. a sügisel valminud tööandjate manifestis on oluline teema haridus. Rõhutatakse, et hariduse pakkumine peab arvestama tööturu vajadustega. Tööandjad toetavad riiklikku tellimust kõikidele haridusastmetele. Ettevõtjad toetavad ka kõrghariduse tasuliseks muutmise mõtet. See paneks inimesed rohkem mõtlema, miks nad valitud eriala õpivad ja milline on selle väljund. Tööandjad näevad ühe lahendusena võimalust, et õppelaen kustutatakse kooli edukalt lõpetanud noortel.
Töötee rakendusest oleks abi
Haridussüsteemi paindlikkuse seisukohalt on kõige olulisem, et inimesed saaksid aru, kus mingi valiku tegemisel järgmine haridustee jätkamise võimalus avaneb. Miks mitte luua selline rakendus, kust saab teada, milline rada tuleb läbi käia – olgu ülikool, magistriõpe, praktika töökohal vm –, et jõuda soovitud ametikohale, pakkus Realo. Tema sõnul kiputakse meil unustama, et ka kõige lihtsamatel töökohtadel on vaja tänapäeval palju teadmisi, saamaks uue tehnoloogiaga hakkama. „Me toetame praktilist, kohanduvat ja innovaatilist kutseharidust,“ lausus tööandjate esindaja oma liidu nimel.
Ehkki on riike, kus kutseõpet korraldavadki tööandjad, pole meie tööandjatel huvi pidada oma meeskonnas teoreetilist õpet andvaid inimesi. „Me tahaks olla õppes kaasas praktilise poolega. Kindlasti saab praegust mudelit edasi arendada ja kaasata ettevõtjaid praegusest rohkem praktilisse õppesse, et luua terviklik õppeprogramm,“ lausus Realo.
Tartumaa KHK direktori Tõnis Lukase sõnul on noorte õppurite kutsekooli saamine nii kooli kui ka tööandjate ühine mure ja tema arvates peaksid nad kutsehariduse ja -kooli propageerimisel koos tegutsema. Realo pakkus välja, et edendada tuleks töövarjupäevi, mis on saanud noorte seas väga populaarseks. Tema arvates on hajunud arusaam, miks neid päevi tehakse. Noortele tuleb rohkem selgitada selle ettevõtmise mõtet. Kui töövarjupäeval suunata õpilased õigetesse ettevõtetesse, leppida kokku, mida seal räägitakse ja mismoodi tutvustatakse õppimisvõimalust ning seda, kuidas jõuda ametikohale, mida noor on tulnud varjutama, on see samuti kutsehariduse propageerimine.
Õpitu praktikasse
Kuigi Eesti hariduse kvaliteet on liidu silmis üldiselt hea, väljakutseid jagub. Üks ettepanek on siduda põhikooliprogramm praegusest paremini tööjõuvajadusega. Realo tõi näite ka sellest, et kuigi noored saavad väga hea faktidel baseeruva hariduse, näeb ta tööandjana, kui keeruline on neil õpitut rakendada. Näiteks ei suuda mitu aastat gümnaasiumis keemiat õppinud noored kasutada kõige lihtsamaid puhastusvahendeid ennast kahjustamata või saamata aru, millise jälje võib jätta söövitav aine. Rääkimata sellest, et neid ei saa panna võileibu tegema, kui tuleb lõigata leiba või saia. Tihtipeale võib selle töö käigus „näppe kaduma minna“.
Tema sõnul peab töövõtteid ja hoiakuid kasvatama juba põhikoolis, et seal õppides saaks noortele selgeks, milliseid töid nad tegema hakkavad, mida peavad omandama selleks, et teha õigeid valikuid ja olla tööjõuturul edukad. Ja ka seda, mismoodi õpitakse ümber, sest tehnoloogia areneb kiiresti.
Lisaks tööoskuste omandamisele räägitakse üha rohkem isikuomadustest ning elukutse õppimisel õigete hoiakute omaksvõtmisest ja sotsiaalsest valmidusest tööks. Realo hinnangul saab seda suures osas kujundada tööandja kas enne kooli, õpingute ajal või nende järel.
Tööandjad mõistavad, kui vajalik kutseharidus on. Ka noored, kes saavad aru, mis neist võib saada, aduvad kutsehariduse vajalikkust. Kuid lapsevanemad teavad kutseharidusest vähe. Nemad loovad lastele idealistliku kujutluse, et kui minna põhikoolist gümnaasiumi ja seejärel ülikooli magistriks õppima, siis ootab lõpetamise järel ees imeline tulevik. „Ilma elukogemuseta ärijuhtimist õppinud magistrikraadiga noorega pole tööjõuturul midagi peale hakata, sest ta teab kõike natuke ja tegelikult mitte midagi,“ sõnas Realo, kes peab võtmeküsimuseks seda, kuidas propageerida kutseharidust noorte, aga ennekõike lapsevanemate seas.
Spetsialistid kooli
Tööandjaid teeb murelikuks kutsekooliõpetajate vanus. „Koolidesse on vaja juurde nooremaid inimesi, sest paljud õpetajad on juba pensionieas või pensionieelikud,“ lausus Realo. Üks lahendus oleks saada kutsekoolidesse kui mitte täiskohaga, siis näiteks üksikuid loenguid pidama oma eriala tugevaid spetsialiste. „Tutvustama seda, mida nad on ise õppinud, edastama hoiakuid ja kirjeldama, mis on õpitavas ametis hakkamasaamise eelduseks,“ loetles Realo.
Viljandi kutseõppekeskuse direktori Tarmo Looduse sõnul otsitaksegi juba väljastpoolt kooliseinu tippspetsialiste ja nad tulevad missioonitundest päris rõõmsalt kooli oma kogemusi edasi andma. Kuid arvestades praeguste õpetajate keskmist vanust, on Looduse meelest varsti vaja pedagoogide leidmiseks juba lausa riiklikku programmi.
Hariduse väärtustamisel on palju seotud meie kõigi hoiakutega, arvas Realo, kuid pidas vajalikuks rääkida ka õpetajate palgast. „Minult küsiti ühel konverentsil, kas see on õige, et õpetaja saab sama suurt palka nagu Statoili teenindusjaama teenindaja,“ rääkis Realo, kes küsimusele vastas eitavalt ja lisas, et sellise näite puhul on ühiskonnas midagi valesti.
Oskusteta inimesed jäävad kõrvale
Tööjõu nappuse lahenduseks saavad olla nutikamate seadmete kasutamine ja üleminek vähem tööjõudu nõudvatele protsessidele. Kuid ka siis on vaja õige kvalifikatsiooniga inimesi tööprotsesse juhtima. Neid pole tööandjatel praegu võtta. „Ilma hariduseta või madala haridustasemega inimeste elu on tulevikus väga raske ja nende elatustase ei vasta nende ootustele,“ arvas Realo.
Töökäte puudusest hoolimata on meil oskusteta inimesi, kes ei suuda konkureerida tööjõuturul vabadele kohtadele, mida on kõigi jaoks piisavalt. Realo arvas, et kui rohkem propageerida kutseharidust, saaks neid inimesi tööturule kaasata.
Täiskasvanutel on vaja omandada ka uusi erialasid, et tööturul püsima jääda. Täiskasvanute õpe peaks olema haridussüsteemi osa selliselt, et igal inimesel oleks igal ajal võimalik leida oma koht süsteemis ja näha, millised võimalused teda ees ootavad. Tööandjad tahavad täiskasvanute hariduse korraldamisel kaasa rääkida. „Sest toimiva süsteemita ei ole meil praegu ega tulevikus sobivat tööjõudu,“ sõnas Realo.
Kutseharidus arvudes
- Eestis on 32 kutseõppeasutust. Kutseharidust saab omandada ka kuues rakenduskõrgkoolis.
- Kutseõppes õpib 23 387 õppijat, neist 10 027 omandavad kutsekeskharidust. 40% kutseõppijaist on vanuses 25+.
- Kutseõppeasutustes töötab 2001 õpetajat.
Mida teeb küll töötukassa? See küsimus huvitab väga!
Noor mees, omades rakenduslikku kõrgharidust ja lõpetamata akadeemilist haridust(tasuline kuna teist kõrgharidust meil ju tasuta ei saa ja lõpetamiseks lõppes raha otsa), ei leia tööd mujal kui ainult laotöölisena ja seda juba pikemat aega.Töötas ka välismaal, kuid perekondlikel põhjustel tuli koju tagasi ja ikka seesama laotöö.Kas töötukassa ei saa anda olemasoleva hariduse alusel täiendõpet?On ju muutunud mitmed seadused ja, et tööle hakata, on vaja ju täiendavat teavet. Ei suuda mõista, miks seda ei ole võimalik ka näiteks anda tööandja?
Kui inimesel on kõrgharidus st ta on arenemisvõimeline, valdab keeli ja oleks ju igati kiiremini tööturule naasev oma senise hariduse baasil.
Seni on töötukassa ainult töötuks registreerimise koht ja sellega piirdubki kogu tegevus.
Kas kehtib veel seadus, et kui pole töötanud vähemalt 6 kuud EV-s töötuabiraha ei saa? Milleks ja keda me siis tagasi kutsume?