Kutsehariduses on pööripäev

5. apr. 2019 Annika Poldre toimetaja - Kutsehariduses on pööripäev kommenteerimine on välja lülitatud
Kutsehariduse konverentsi juhtis ajakirjanik Johannes Tralla. Fotod: Tallinna Polütehnikum

Tallinnas toimus kutsehariduse konverents „Kas käes on pööripäev?“. Seal tutvustati OECD värskelt valminud raportit Eesti kutsehariduse hetkeseisust ja kõneldi tulevikusuundumustest.

Eesti kutsehariduse OECD raportist andsid ülevaate OECD hariduse ja oskuste direktoraadi juht Montserrat Gomendio ja analüütik Pauline Musset. „Eesti on tõusnud viimaste aastate jooksul kutsehariduses kiirelt tipptegijate sekka. Näha on soov oma tööd veelgi parandada ja loodame, et meie ettepanekud on abiks,“ sõnas Gomendio.

OECD on koostanud viimase kümne aasta jooksul 50 hariduse ülevaadet 30 riigis ja nende sõnul pole kusagil pakkuda ühesugust lahendust. Eesti raporti järeldused ja soovitused koguti ajavahemiku 2010–2018 kohta. Koostajad kasutasid Innove taustaraportit ja analüüsi, külastasid kutsekoole ja soovitused valmisid koolirahvaga koostöös.

Tugevused ja probleemid

Eesti on PISA testide tulemuste põhjal tubli, 16–63-aastaste oskuste tase on kõrge, aga probleem on täiskasvanutega, kes ei osale koolitustel.

Eesti kutsehariduse tugevus on hästi ettevalmistatud õpetajad, neil on head eriala- ja pedagoogilised teadmised. Tööandjad on kaasatud kvalifikatsioonisüsteemi loomisse, olemas on kutseoskuste eksamite sooritamise põhimõtted. Kutsestandardid on selged. Juurutatud on tööpõhine õpe ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku hästi arendatud.

Kuid töötajatel pole piisavalt oskusi. Kutsehariduse staatus on madal, kutsekoolide õppurid ei saa sujuvalt minna akadeemilist haridust omandama. Otsus minna kutsekooli tuleb raskelt. Raport soovitab lahutada kesk- ja põhihariduse koolid, luua riigigümnaasiumid ning suurendada kutse- ja üldkeskhariduskoolide koostööd. Eesti probleem on ka suur väljalangus koolist.

Raport soovitab suurendada koolide finantsmotivatsiooni ja tulemusepõhist rahastamist, hinnata väljalanguse põhjusi ning parandada õpilaste kirja- ja arvutamisoskuse taset. Mõnes riigis pakutakse väheste oskustega inimestele lisatuge, korraldades isikustatud õpet. Väljalangust saab soovitajate sõnul vähendada ka õpipoisiõpet laiendades. Tööstusettevõtteid tuleb julgustada õpipoisiõpet rakendama ning pakkuda neile motivatsiooniks finantstuge.

Kutseharidus näib tupikteena, sest ei nähta edasiõppimise võimalusi. Pärast kutsekooli on aga võimalik ühe lisa-aasta jooksul valmistuda bakalaureuseõppeks. Raport soovitab töötada välja mitmekesise strateegia üleminekuks kutseharidusest kõrgharidusse.

Nõrk on karjäärinõustamine. Õpilastel pole piisavalt infot, kuidas haridusteed jätkata. OECD soovitab teha kutsenõustamine põhikoolis kohustuslikuks. Ka tööturu info peaks olema selgem ja arusaadavam ning õpilased peaksid saama käia töökohtadel tööga tutvumas.

Tehtud on palju

HTM-i kantsleri Mart Laidmetsa sõnul hakati raportis soovitatud muutusi ellu rakendama juba üle kahe aasta tagasi. Näiteks on loomisel uued õppekavad, milles on arvestatud õppijate soovi jätkata haridusteed kõrgkoolis. Kogu kutsehariduses on Laidmetsa sõnul pööripäev. Küsimus on selles, kuidas osapoolte huvid ja võimalused kokku viia.

HTM-i asekantsler Ivar Sikk rääkis, et kutsehariduse korrastamisse on palju investeeritud, koolide koostöö tööandjatega paraneb. Ettevalmistamisel on uue haridusstrateegia koostamine kuni aastani 2035 ning see ja OECD aruanne annavad hea aluse edasiminekuks.

„Peaksime ka haridustasemete vahel leidma rohkem võimalusi koostööks,“ lausus Sikk. Väga paljud inimesed on väheste oskustega, osa on üle- või alakvalifitseeritud ning osa vajab enda meelest täiendõpet. „See tähendab, et palju on tööturul neid, kellega on vaja tegelda,“ nentis Sikk. Tähelepanu tuleb pöörata nii koolist välja kukkunud noortele kui ka väheste oskustega inimestele.

Kantsler möönis, et senisest rohkem tuleb teha koostööd tööandjatega ja leida lahendusi tugevdamaks töökohapõhist õpet. Kesk- ja kutseharidust andvate koolide koostööks on lahendused olemas. Nii kutse- kui ka kõrgkoolidest väljalanguse puhul on küsimus, kas tegelda tagajärgedega või keskenduda põhikoolis rohkem õpimotivatsioonile. Lahendus on seotud karjäärinõustamisega, mille mahtu peab suurendama. Selleks on vaja raha ja laiemat programmi. Karjäärinõustamisel on vaja tugevdada töötukassa ja kutsekoolide koostööd, et väljalangus väheneks.

Ettevalmistamisel on kord, et kutsekooli saaks lõpetada ka kvalifikatsiooni või kutsetunnistuseta. Uues rahastusmudelis on arvestatud rahastamisel ka väljalangusega. Töökohapõhise õppe osatähtsus on kasvanud. Kutsekoolilõpetanu edasiõppimise puhul on küsimus, kuidas parandada üldharidus- ja kutsekoolide koostööd. Arvatakse, et kutsekoolist saadud keskharidusest ei piisa edasiõppimiseks, kuid õppekavasid vaadatakse üle ja edasiõppimise soov ei tohi saada noortel kutsehariduse valikul takistuseks.

Mida arvati raportist

Haapsalu KHK direktor Ingrid Danilov: „Väga palju oli soovitustes seda, mis juba on töös. Tõenäoliselt tuleb aruannet hoolsamalt lugeda, siis leiab soovitusi, mis tekitavad uusi mõtteid.“ Pärnumaa KHK direktor Riina Müürsepp: „Midagi üllatavat ei olnud. Pigem oli raport ootuspärane Arvan, et sellest ajast, kui nad koole külastasid, oleme me päris palju edasi liikunud.“


Ida-Virumaa KHK 2. kursuse kokad Julia Bodnja ja Danila Gladkihh olid kaks kaheksast õpilasest, kes päev varem olid kõik suupisted valmistanud. Foto: Annika Poldre

Kutseõppijatega koostöös

Konverentsi ettevalmistuses ja korraldamises osalesid mitme kutsekooli õpilased. Tartu kunstikoolis kujundati konverentsi logo, elektroonilised ja pabermaterjalid. Tallinna polütehnikumi õppurid tegid videoülekande, trükised ja kaelakaardid. Räpina aianduskoolis valmisid lilleseaded. Tartu Elleri-nimelise muusikakooli õpilased kujundasid helisignatuuri ja nende sissemängitud muusika lõi meeleolu vaheaegadel. Kuressaare ametikooli, Tallinna teeninduskooli ja Tallinna ehituskooli õppurid meisterdasid konverentsi meened, maitsvaid suupisteid valmistasid ning teenindasid Ida-Virumaa KHK noored.


OECD esindajate kommentaarid

Montserrat Comendio: Palju reforme on juba töös, see on muljetavaldav, kuid on veel mõned väljakutsed, esiteks suur väljalangus koolist. Tööandjatele on väljakutseks töövarjud ja õpipoisiõpe. Ma näen, et tööandjad soovivad teha koostööd koolidega, sest neid ei rahulda tööturul puudulike oskustega inimesed.

Pauline Musset: Näeme tugevat soovi edeneda. Tähtis on meetmete stabiilsus, hea on alustada katseprojektidega nagu näiteks noortele õpipoisiõpe. Katsetades selgub, kas laiendada tehtut teistele valdkondadele ja piirkondadele. Soovituste ellurakendamiseks kulub tavaliselt 4–5 aastat, sõltub rahastamisest, tööjõu vajadusest jm. Oluline on teha seda, mis rahuldab tööandjaid ja noori.

MC: Eestis on kutsehariduses tehtud hulk reforme, et muuta see atraktiivsemaks ja meelitada noori ligi. See on õige tee. Siiski tuleb aru saada, miks huvituvad kutseharidusest nii vähesed.

On suur väljakutse, kuidas kaasata tööandjaid, et noored saaksid vajalikke oskusi ja teadmisi ning et Eesti saaks üle lõhest, mis valitseb inimeste oskuste ja tööturu vajaduste vahel. Kuna majandus areneb kiiresti, siis lõhe ei üllata, kuid majandus nõuab häid ja väga mitmesuguseid oskusi. Haridussüsteem pole suutnud neile nõudmistele vastata, et sellist lõhet vältida. See on suurim väljakutse.

Rääkides ettevõtjate motivatsioonist teha kooliga koostööd, arvatakse, et õpipoisiõpe sobib ainult neile riikidele, kus on paljude töötajatega ettevõtted. Me ei arva nii. Õpipoisiõpe on väga efektiivne ka näiteks Šveitsis. Ajendid on väikeettevõttele väga tähtsad, aga küsimus on ka inimeste ja lahenduste leidmises: kuidas organiseerida töötajate aega, et juhendada noori. Mõned väikeettevõtted koolitavad ise inimesi. Kui teised sama valdkonna ettevõtted seda ei tee, siis on oht, et koolituse saanu võib mujale üle minna. Üks lahendus oleks leppida ettevõtete vahel kokku ühistes põhimõtetes, millega kõik peaksid kaasa minema. Et kui töötaja on saanud ettevalmistuse ühes ettevõttes, ei ole sellest midagi, kui ta läheb üle teise, juhul kui koolitus on ühesugune. Küsimus on väljaõppes ja ühesugustes standardites.

PM: Käisime Tallinna ja Tartu kutsekoolides. Neis on väga head tingimused, nüüdisaegne taristu ja õpikeskkond. Me soovitasime, et kõik põhikooliõpilased külastaksid kutsekooli vähemasti korra, enne kui otsustavad, kas jätkavad kesk- või kutsekoolis. Konverentsil nähtud kutsekooliõpilaste videoklipid olid väga huvitavad. Näiteks teadsid kutseharidusest need, kelle vanemad olid samas süsteemis õppinud. Kuid kõik õpilased peaksid teadma kutseharidusest rohkem.

MC: Tähtis on, et põhikooliõpilased külastaksid koole ja teaksid, mis seal toimub, mõistaksid selle hariduse sisu. Et nad teaksid, mis saab neist edasi, kui nad valivad kutsehariduse. Millised palgatasemed ja karjäärivõimalused neid ootavad. Inimesed ei peaks vaatama kutse- ja kõrgkooli peale kui viimasele ja lõplikule võimalusele. Elukestev õpe kehtib kõigile ja me valime elu jooksul mitu korda.