Lugedes loetut mõistma

26. apr. 2019 Maris Juhkam Tallinna ülikooli doktorant, Tartu katoliku hariduskeskuse eripedagoog - Lugedes loetut mõistma kommenteerimine on välja lülitatud
Programmi „Me loeme“ õppetegevus. Foto: Maris Juhkam

Kindlasti on paljudele tuttavad lauluread „Kui loed, siis on vaja a-d ja i-d. Kui laulad, siis on vaja do-re-mi-d“. Kas see on ikka nii lihtne? Enamasti on kõigil kooliteed alustavatel lastel suur soov õppida ja targaks saada. Alguses ongi paljudel tore a-d ja i-d kokku lugeda. Kuid juba paari kuu pärast võib nii mõnelgi sära silmist kaduda.

Nagu teada, õpitakse ja omandatakse teadmisi paljuski tekstide kaudu. Seega on hariduse omandamise tingimus hea lugemisoskus. Esmalt peab laps omandama lugemistehnilised oskused, lugema õigesti ja ladusalt. Mõnikord võib ekslikult arvata, et kui laps loeb veatult ja kiiresti, ongi kõik hästi. Kuid see esmapilgul silmapaistev oskus – õige ja ladus lugemine – on küll eeldus, kuid pole õppimiseks ja teadmiste omandamiseks piisav. Lisaks headele lugemistehnilistele oskustele on vaja loetut ka mõista. Mitte kõik ladusad lugejad ei tule sellega ühtviisi hästi toime. Halvimal juhul võib õpilase „hea lugemisoskus“ talle isegi karuteene teha, sest teksti mittemõistmine võib jääda märkamata ning vajalik tugi saamata. Kuni ühel hetkel tuleb kurb tõsiasi ilmsiks.

Kuidas aga õpetada last loetut mõistma? Sageli esitavad õpetajad pärast teksti lugemist lastele küsimusi ning sel viisil analüüsitakse teksti sisu ja kontrollitakse, kas õpilane ikka on loetut mõistnud. Aga mis saab siis, kui õpetaja ei küsi küsimusi ega suuna ja laps jääb tekstiga üksi? Alati ju pole õpetajat kõrval seismas.

Lugemisstrateegiad

Võtmeteguriks on lugemisstrateegiate õpetamine. Õpilast aitab, kui ta teab, kuidas juhtida oma lugemisprotsessi juba enne lugema hakkamist, lugemise ajal ning pärast lugemist. Kuid teadmisest üksi ei piisa. Õpilane peab lugemisstrateegiate kasutamist ka sihipäraselt harjutama ning õppima iseenda toimetulekut ja endale seatud eesmärke hindama. Eriti oluline on õpetada lugemisstrateegiaid õpiraskustega lastele, kellele teksti mõistmine kõige suuremaid raskusi valmistab ning kes lugemise ajal sageli passiivsed on ega püüagi teksti mõista.

Aastal 2017 katsetati Tallinna ülikoolis esmakordselt sekkumisprogrammi „Me loeme“, mis keskendus lugemisstrateegiate õpetamisele. Osales 12 õpetajat. Sekkumisprogrammis tegeldi nelja strateegia õpetamisega, mis toetavad teksti mõistmist: ennustamine, selgitamine, küsimuste esitamine ja kokkuvõtete tegemine. Lisaks lugemisstrateegiate õpetamisele arendati programmis ennastjuhtiva õppimise oskusi: oma tegevuse planeerimist, eesmärkide seadmist, oma tegevuse hindamist. Olulisel kohal oli ka rühmatööoskuste arendamine.

2019. aasta jaanuaris alustati Tallinna ülikooli haridusinnovatsioonikeskuses sekkumisprogrammiga „Me loeme“, mida nüüd pakutakse koolidele teenuspaketina. Programmi arendamist toetavad Eesti riik ja Euroopa sotsiaalfond tegevuse „Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna ülikoolis ja Tartu ülikoolis“ alategevuse „Kompetentsikeskuste arendamine Tallinna ülikoolis ja Tartu ülikoolis“ raames.

Nüüd osaleb sekkumisprogrammis juba 17 õpetajat. Lisaks programmi põhimõtete ja läbiviimise tutvustamisele tegeldi sel korral programmis toimunud koolituspäevadel tekstide mõistmise ja kohandamise teemadega. Kuigi programmi rakendama asunud õpetajad said kõik vajalikud materjalid, sh eri raskusastmetele kohandatud tekstid, programmi meeskonnalt, on äärmiselt oluline tõsta ka õpetajate teadlikkust tekstide valikul, koostamisel ja analüüsimisel.

Abi eripedagoogilt

Sekkumisprogrammis osalenud ja osalevate õpetajate tagasiside on valdavalt positiivne. Väljakutse on olnud õpiraskustega, sh lugemisraskustega laste kaasamine. Programmi tegevused on intensiivsed ja kui õpilasi on klassis palju, on õpetajal keeruline kõiki raskustes õpilasi piisavalt toetada. Võimalik, et mõnikord jääb puudu ka teadmistest ja oskustest. Siinkohal võiks suureks abiks olla koolides töötavad eripedagoogid, kes vajadusel õpetajat nõustavad ning õpiraskustega lastega tegelevad. Levinud toetamismeede on õpiabitunnid, kuid üha sagedamini töötab eripedagoog lastega ka väljaspool oma kabinetti – klassiruumis, koos õpetajaga. On ju vaja toetada õpilasi keskkonnas, kus neil kõige enam raskusi on ning kus nad suurema osa oma koolipäevast veedavad. Liigsel eraldamisel võib tekkida olukord, kus õpiraskustega õpilane kasutab eripedagoogi õpetatud enese abistamise võtteid küll õpiabitunnis, kuid mitte klassiruumis, kus me tegelikult nende rakendamist ootame. Eripedagoogi ja õpetaja vahetul koostööl on teisigi plusse. Näiteks saab õpetaja sel viisil rohkem teadmisi erimetoodika rakendamisest (näeb eripedagoogi tegevust, mitte ei kuule ainult nõuandeid ja soovitusi) ning oskab ka ise seeläbi tõhusamalt õpilasi toetada. Loomulikult on ka õpilasi, olukordi ja teemasid, kelle või mille puhul on otstarbekam rakendada individuaaltunde või õpiabitunde eraldi grupis.

2020. aasta jaanuaris on plaanis alustada kolmandat korda sekkumisprogrammiga „Me loeme“ ning sedapuhku programmi kohandada ning rakendada seda õpetaja ja eripedagoogi koostöös. Sekkumisega alustavad eripedagoog ja õpetaja koos, kuid vastavalt vajadusele saab eripedagoog õpiraskustega õpilastega intensiivsemalt tegelda ning osaliselt näiteks eraldi õpiabitundides programmi tegevusi läbi viia. Suur osa sekkumisest toimub siiski ühes klassiruumis. Selline ühine õpetamine soodustab eripedagoogi ja õpetaja koostööd ning ka õpiraskustega lapsed saavad klassitingimustes piisavalt toetust lugemisstrateegiate õppimisel. Loomulikult toimuvad programmis osalevatele õpetajatele ja eripedagoogidele koolitused, kus programmi rakendamise põhimõtteid täpsemalt tutvustatakse.

2020. aasta jaanuaris ootame osalema eelkõige 3. klassi õpilastega tegelevaid õpetajaid ning eripedagooge. Kuna programm viiakse läbi koostöös, siis on oluline, et ühest koolist osaleksid nii õpetaja kui ka eripedagoog. Programmieelsete tegevustega alustatakse 2019. aasta sügisel, seega ootame juba praegu huvilisi endast märku andma.

  • Täpsem info https://www.tlu.ee/hti/opioskuste-programmid#programm-me-loeme.
  • Lisainfo: piret.soodla@tlu.ee, maris.juhkam@ut.ee.
  • Programmi meeskond: Piret Soodla (TLÜ dotsent), Kristi Simso (TLÜ doktorant, eripedagoog), Kaja Mädamürk (TLÜ nooremteadur), Eliis Härma (TLÜ HIK-i assistent ja magistrant), Maris Juhkam (TLÜ doktorant, eripedagoog).