Mitte revolutsioon, vaid evolutsioon

26. apr. 2019 Annika Poldre toimetaja - 3 kommentaari
„Rahu, ainult rahu, revolutsiooni pole vaja,“ sõnas Marju Lauristin haridusvisiooni kommenteerides. „On vaja teha selgeks, mis meil juba on, leida ühine alus, millest edasi minna, ja tekitada uus tasand, kust edasi liikuda.“ Foto: HTM

Hariduse visioon aastaks 2035 ja pööripäev kutsehariduses on tänavu kevadel olnud koolielu aktuaalsed teemad, kus on pööratud suurt tähelepanu ka tehnoloogiaharidusele.

„Me ei tee strateegiat, meie panime paika kesksed ideed. Päris strateegiat kõigi detailidega, kõigi meetmete, mõõdikute ja muuga hakkab tegema haridus- ja teadusministeerium,“ ütles professor Marju Lauristin, kui kõneles kutsehariduskonverentsil haridusstrateegia visioonidokumendi heaolu ja sidususe osast.

„Kindel on see, et oleme muutuste ajas ja meil tuleb hüpata mingis mõttes uude ajastusse,“ sõnas Lauristin sissejuhatuseks tehnoloogia valdkonnale. Sest kõik probleemid, mis on seotud hariduse ja ühiskonna heaoluga, on seotud selle muutusega, mis toimub ühiskonnas – ja see on tehnoloogiline murrang.

Tehnoloogia mõjutab meie kõigi igapäevaelu aina rohkem. Kas või praegust sotsiaalmeedia mõju ei osatud 15 aastat tagasi ette näha. Nüüdseks on saanud tähtsaks märksõnaks tehisintellekt, s.o mõtlevad masinad. Kas haridus annab inimesele kindlust suhtlemisel tarkade masinatega? Kas muutub inimene masinaks või suudab ta masinat juhtida? Vastust tuleb otsida nii tehnilistest oskustest kui ka mõtlemisest.

Tehnika arengus ennustatakse, et aastaks 2045 jõuab tehisaju võrdseks inimajuga või hakkab inimaju võimalusi isegi ületama. Selleks peab olema valmis põlvkond, kes on aastaks 2035 jõudnud gümnaasiumi.

OECD-lt võttis haridusstrateegia heaolu ja sidususe töörühm põhimõtte, et haridus nõuab inimestelt vaimset ja kõlbelist tulevikuvalmidust. Haridus peab andma inimesele ka valmisoleku tulevikuga toime tulla. Samas peab haridus seda valmidust looma. Küsimus on, kuidas seda kõike teha.

Visioon 2035 näitab, mida tähendab tehnoloogia areng haridussüsteemis. „Kuigi tehnoloogia arenguga kaasnevad riskid, on sellel suur potentsiaal lahendada maailma ees seisvaid olulisi väljakutseid, alates kliimamuutustest kuni sotsiaalsete probleemideni,“ sedastas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan kutsehariduse konverentsil.

Valmis muutusteks

Praegusest veelgi suuremaks läheb tulevikus erinevus nende inimeste võimaluste vahel, kes on muutusteks ettevalmistatud, ning nende vahel, kes arvavad, et muutused neid ei puuduta, sest nemad tikusvad tasapisi pensioni poole. Muutusteks peavad valmis olema kõik. Targad masinad tulevad meie igapäevaellu ja peame olema valmis mitte ainult nendega suhtlema, vaid nende tegevusest ka aru saama. Ülitarga tehnoloogia suur väljakutse on, mille poolest inimene masinast erineb. Mida peab inimene praegusest rohkem teadma ja oskama selleks, et keskkonnas, kus masinad imiteerivad inimeseks olemist, säilitada inimeseks olemise privileeg? Kogu hariduse jaoks kujuneb oluliseks küsimus, kuidas siduda inimese vastutust oskusliku ja osava toimetamisega ülikeerukas tehnokeskkonnas.

Heaolu on järjest enam seotud inimese endaks olemisega. Lauristini sõnul on Eesti ühiskonnal sellega seoses suuri probleeme, sest meil on kalduvus anda masinale üle võimalikult palju ülesandeid, mõtlemata sellele, mis jääb inimese teha.

Muutustega koos kerkivad uued probleemid, mis on seotud vaimse tervise ja suhtlemisoskusega. Kuna uues maailmas on stressi rohkem kui praegu, saavad tähtsateks riskivalmidus ja pingetaluvus. Lahtises, avatud töömaailmas on riskivalmidus äärmiselt tähtis, rõhutas Lauristin.

OECD hiljuti avaldatud kutsehariduse raportis nimetati põhipädevuseks ka konfliktide lahendamise oskust, millega praegu koolis veel ei tegelda.

Heaolu on järjest enam seotud mitte niivõrd materiaalsega, kuivõrd inimeseks olemisega. Esile tulevad uued asjaolud, nagu vaimne tervis, füsioloogilised ja suhtlusprobleemid ja ka digiautism, mille korral inimene ei oska lugeda teise inimese emotsioone, näoilmeid ega kehakeelt. „Kes on harjunud lugema tviite ja sõnumeid, ei oska teise inimese näost välja lugeda, mis juhtub, kui nad ütlevad midagi sellist, mis interneti kommentaarides on tavaline,“ tõi Lauristin näite.

Esiplaanil sotsiaalsed pädevused

Üha rohkem hakatakse tulevikus pöörama tähelepanu pädevustele. Tööelu pädevuseks kujuneb väga vajalik oskus oma karjääri muuta. See saab vältimatuks uues, õmblusteta hariduskeskkonnas. Tehnoloogia annab pädevust sulanduda õppetöös teistesse valdkondadesse, muuta tehnoloogiliste vahendite abil õppeaineid huvitavamaks. Heli Aru-Chabilani sõnul peaksid uued tehnoloogiad jõudma haridusse nii eraldi oskustena kui ka lõimituna teistesse ainetesse ja haridustegevustesse.

Esiplaanile tõusevad sotsiaalsed pädevused, mida rõhutavad ka tööandjad. Need on vastutustunne, meeskonnatöö, eneseväljendus- ja dialoogioskus jne. Need pädevused seostuvad enesejuhtimisoskustega, mida võib nimetada pädevuste kogusummaks. Karjääripädevused on seotud nii õppimise kui ka enesejuhtimisega. Kogu tulevikuhariduse põhisambaks kujuneb enesejuhtimine, mis ilmneb kõigis ettevõtmistes: koolitunnis, praktilises õppes jm. See on inimese oskus valida ressursse, planeerida oma aega. Tunnetada oma tegevuses head ja kurja ning oma tegevuse mõju teistele. See kõik muutub hariduses erakordselt tähtsaks. Nagu ka andmepädevus, s.o oskus andmeid leida, lugeda ja kasutada. Andmekeskne mõtlemisviis muutub väga oluliseks ja sellega koos ka algoritmiline mõtlemine.

Näiteks on igal tarbijal õigus teada, kuidas tema andmeid kasutades tekitatakse profiile. Meie üldhariduses puudub allikas, kust iga tarbija saab selle kohta vajalikke algteadmisi. Mitte ainult kutse- või kõrgharidus, vaid kogu haridus lasteaiast peale orienteerub ümber ja põhiteadmisteks saavad need, mis praegu tunduvad kuuluvat kõrgharidusse, ennustas Lauristin.

Tulevikuhariduses, kus on personaalsed ja moodulipõhised õpirajad, mis sõltuvad inimese valikutest, peab õpetaja valdama andmeanalüütikat. Selle oskuseta ta edaspidi toime ei tule.

Inimene peab olema valmis sisemiselt muutuma ja selle juures on väga tähtis hea kujutlusvõime. Kuid lisaks digiautismile kummitab meid kujutlusvõime puudus. Mida rohkem haridust formaliseeritakse, mida masinlikumaks muutub meie keskkond, seda enam läheb inimesel vaja enda kujutlusvõimet, oskust loovalt mõelda ning võimet oma tegevuse tulemust ette näha.

Tähelepanu pöörati visioonis ka kutsestandardite vajalikkusele, mida peavad tööandjad oluliseks. Kui tulevikus on kogu õppeprotsess paindlik ja valikupõhine, peaksid ka kutsepädevuses sisalduvad oskused ja nõuded olema antud selliste elementidena, mida on inimesel endal võimalik kokku panna. Kõigile, kes tööd tahavad teha, peaks olema kättesaadav nn kutseportaal, kus on meile juba tuttava valijakompassi sarnane kutsekompass. Sellesse paneb inimene kirja oma anded ja oskused ja saab portaalist vastuseks kutsed, mis talle võivad sobida, ja viited, kus ta saab juurde õppida seda, mis tal sobiva kutse omandamiseks veel on puudu.

Aga haridus pole ainult tööga seotud, inimene võiks olla võimeline hariduse kaudu saama ka oskuse olla õnnelik, olla harmoonilistes suhetes iseenda ja maailmaga. See on hariduse ja heaolu visiooni üks osa.

„Eesti haridus ei vaja revolutsiooni, vaid rahulikku evolutsiooni,“ lausus professor Marju Lauristin konverentsil „Tark ja tegus Eesti 2035“, kõneldes Eesti tulevikuhariduse visioonist, mille heaolu ja sidususe ekspertrühma ta juhtis.


3 kommentaari teemale “Mitte revolutsioon, vaid evolutsioon”

  1. Anne ütleb:

    Kui nüüd ikkagi peetaks meeles, et pingetaluvus ei tähenda kogu aeg pinge all olemist. Võibolla peaks hoopis loovat laiskust rohkem propageerima?

  2. Sepp ütleb:

    Kutseharidus ei peaks sisaldama aineid, mida pole kutseks ilmtingimata vajalikud. Kutseõppeasutuse eesmärk peaks olema ainult korraliku kvalifikatsiooniga ja mõtlemisvõimega töötaja koolitamine. Kes tahab edasi kõrgkooli minna, sellel peaks olema võimalus tasulisteks ettevalmistuskursusteks. Kõrgkool peaks valdavalt olema tasuline. Ka on tõenäoliselt nende arv Eestis üleliia suur.Riigi poolt rahastatud õppimisel peavad lõpetajad kindlasti töötama 5 aastat Eestis suunamise järgi.

  3. KT ütleb:

    Ja kuidas see mõtlemisvõime siis saavutatakse või kas see peaks olema põhimõtteliselt erinev sellest, mida on vaja kõrgkoolis õppimiseks 🙂

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!