Rõõm on, kui saab tantsida, tantsida, tantsida!

13. aprillil toimus 21. korda õpetajate rahvatantsufestival. Seekord kogunes 19 tantsurühma üle Eesti – kokku 221 tantsijat ja nende juhendajad – Tallinnasse Jakob Westholmi gümnaasiumi, kelle korraldatud festival kandis nime „Rõõmupiknik“.

Westholmi gümnaasiumi saal meenutaski suurt piknikuplatsi, kus maha laotatud kirjutel kaltsuvaipadel ja patjadel istusid oma etteastet oodates Eesti eri paikade rahvarõivais tantsijad. Festivali läbiv märksõna oli rõõm: rõõm tantsimisest, muusikast, heast seltskonnast, kevadest.

Toreda traditsiooni algatas 1998. aastal rahvatantsuõpetaja Urve Kilk, Kohtla-
Nõmmel tegutseva Kupparite naisrühma juhendaja. Ta meenutab, et sel ajal oli tal Kohtla-Järve 1. keskkoolis tantsurühm, kes just siis tähistas oma 30. sünnipäeva. „Mõtlesime, et nii tähtsa juubeli puhul võiks teha midagi suuremat. Mul tuli mõte kutsuda külla tantsijad teistest Eesti paikadest ja nii saigi 1998. aasta detsembris Kohtla-Järve kultuurimajas esimene õpetajate rahvatantsufestival teoks. Tookord osales alla kümne rühma, teisel festivalil Viljandis veel vähem. Kolmas festival oli Võrus, kus meid oli juba rohkem, ja edasi on läinud tõusvas joones. Kõik need aastad on kohal olnud Viljandi Paalalinna kooli tantsurühm Kelluke, tänavu juba 21. korda.“

Staažikas rahvatantsupedagoog usub, et rahvatantsu harrastavad õpetajad on väärt, et tulla kord aastas oma kodukooli seinte vahelt välja, näidata oma kunsti teistele omasugustele, saada osa kolleegide esinemislustist ning ühiselt pidutsedes elada välja koolitööga kogunenud pinged.

„Igasuguseid võistu tantsimisi on palju, aga õpetajatele, kes on suured pabistajad, need ei sobi“ räägib Urve Kilk naerdes. „Sellel festivalil tantsime oma lõbuks. Õhkkond on igal aastal olnud selline, mis mõjub kõigile sütitavalt ja lõõgastavalt ning annab elujõudu ja rõõmu. Need on kokkusaamised, mis inspireerivad jälle ja jälle tulema.“

Urve Kilk, kes on Kohtla-Nõmmel rahvatantsu õpetanud 1960. aastatest, räägib uhkusega, et rühma praegused tantsijad on lapsest saati tema juures tantsinud. Seekordsel festivalil astus õpetaja ka ise koos oma õpilastega laval üles, pälvides publiku marulise aplausi.

Tänavuse festivali korraldaja, Jakob Westholmi gümnaasiumi naisrühma Astra juhendaja, rahvatantsuõpetaja Merle Lättekivi tunnistab, et festivali korraldamine on suur vastutus, sest festival ei piirdu ainult kontserdiga, vaid sisaldab muudki põnevat. Seekord oli kõigil õpetajatel võimalus osaleda töötubades, külastada tantsupeo muuseumi ja lustida õhtusel simmanil.

Kontserdil esitasid kõik rahvatantsurühmad ühe tantsu. Tantsiti nii uuemaid kui ka vanemaid tantse. Vanematest tantsudest olid kavas näiteks Helju Mikkeli „Linamäng“, Kai Leete „Kodupaik“, Salme ja Ott Valgemäe „Kalamehe mõrsja“, Heino Aassalu „Tiideratas, taaderatas“. Palju tantse oli kodu teemal, teiste seas Mait Agu „Kedrates“, mille esitasid Westholmi kooli õpetajad.

Oli rahulikke, mõtlikke, hoogsaid, mängulisi ja väga vaimukaid tantse – publik elas kõigile etteastetele suure poolehoiuga kaasa.

Merle Lättekivi kinnitab, et tantsimist saab võrrelda lugema õppimisega. „Lugema õppimiseks tuleb kõigepealt tähed selgeks saada, alles siis saab hakata sõnu kokku lugema. Rahvatantsuga on samamoodi: kõigepealt õpitakse ära sammud, siis kombinatsioonid ja edasi saab juba tantsija laval lennata ja tantsimist nautida ega pea enam mõtlema sammude peale, sest see kõik on tema sees.“

Seda, et õpetajad tantsimist nautisid, oli näha.

Et festivalil osaleb rühmi üle Eesti, peetakse õpetajate rahvatantsupidu igal aastal eri paigas: eelmine korraldaja annab järgmisele teatepulga üle.

Traditsiooni kohaselt andiski Jakob Westholmi gümnaasiumi tantsurühma juhendaja Merle Lättemäe pärast kontserti festivali sümboliks oleva reha üle järgmisele korraldajale, Haapsalu põhikooli õpetajate tantsurühma N Õpsid juhendajale Liia Leesile.

Järgmisel kevadel kohtutakse ja tantsitakse juba Haapsalus.