Selgunud on Eesti kirjanike liidu tõlkijate sektsiooni III noortele tõlkehuvilistele suunatud ilukirjanduse tõlkevõistluse tulemused

29. apr. 2019 Eesti kirjanike liit - Kommenteeri artiklit

Selle aasta tõlkesuunad olid inglise-eesti (Chimamanda Ngozi Adichie, „How Did You Feel About It?“), rootsi-eesti (Fredrik Lindström, „Eftermiddagar i parken“), soome-eesti (Tuuve Aro, „Ennen sadetta“), eesti-vene (Janar Ala, „Sült“) ja eesti-seto (Mart Kivastik, „Jaama 12“). Kokku laekus 132 tööd: inglise keelest 70, rootsi keelest 26, soome keelest 14, vene keelest 15 ja seto keelest 7. 

Inglise-eesti suuna žürii koosseisus Doris Kareva, Triin Tael ja Aet Varik otsustas anda 1. koha Seio Saksale, 2. koha Reti Maria Vahtrikule, 3. koha Henrik Habichtile.

Rootsi-eesti suuna žürii koosseisus Kadi-Riin Haasma ja Anu Saluäär otstas anda 1. koha Brita Kaasikule, 2. koha Madli Keermanile ja 3. koha Lagle-Marie Tammele.

Soome-eesti suuna žürii koosseisus Mihkel Mõisnik ja Hille Lagerspetz otsustas välja jagada kolm 2. kohta, mida jagavad Katrin Joala, Johanna Lisette Viskar ja Merilyn Palmiste.

Eesti-vene suuna žürii koosseisus Veronika Einberg ja Igor Kotjuh otsustas anda 1. koha Kadri Jürissaarele, 2. koha Anita Soovikule, 3. koha Yaroslav Stadnichenkole.

Eesti-seto suuna žürii koosseisus Silvi Palm, Õie Sarv ja Rein Järvelill otsustas anda 1. koha Mariko Fasterile, 2. koha Jade Lummole, 3. koha Helena Kesonenile.

Tõlkevõistluse omapäraks võib lugeda tõika, et žüriid ei määranud mitte üksnes auhindu, vaid andsid kokku 94 paremale tõlketööle personaalset tagasisidet. Lisaks toimuvad keelte kaupa tagasisideseminarid, mida viivad läbi žüriide liikmed ja millest on oodatud osa võtma kõik võistlejad. 2019. aasta võistluse eestvedaja Heli Alliku sõnul olid pea kõik tõlgitavad konkursitekstid seotud väikeste keeltega, mida õpetatakse vaid vähestes gümnaasiumites, või siis päris eksperimentaalsete tõlkesuundadega. Seda rohkem tegi heameelt tööde rohkus ja osavõtjate tase. Nagu tõdes rootsi-eesti žürii liige Kadi-Riin Haasma: „Olime mõne koha peal sunnitud möönma, et noored olid leidlikumad, kui me isegi ehk oleks olnud.“ Laekunud tööd pakkusid lootustandvaid avastusi väga erinevatest aspektidest. Eesti-seto keele žürii liige Silvi Palm kommenteeris: „Oli häid ja üllatavaid sõnaleide. Põnev oli tõlkeid võrrelda, näha Setomaa eri nurkadele iseloomulikku keelt. Mitme töö puhul rõõmustas, et osati hästi kasutada nii peenendus- kui rõhumärki, ühe töö puhul ka kõrget õ-tähte.“ „Väga tore kogemus on see olnud,“ võttis ettevõtmise kokku inglise-eesti žürii liige Aet Varik. Loodetavasti jätkub konkurss juba uute keeltega ka järgmisel aastal.

Tänavune, järjekorras kolmas tõlkevõistlus toimus EKL-i tõlkijate sektsiooni ja ajalehe Postimees koostöös. Toetas Eesti kultuurkapital.

Auhinnad antakse üle 18. mail kell 17 Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1, III korrus).


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!