Sõnal sabast: Praht

22. apr. 2019 Priit Põhjala - Kommenteeri artiklit
Priit Põhjala.

Väiksena, neelates seiklusjutte, kus oli sageli pistmist ka laevade ja meresõiduga, imestasin päris tihti, kuidas puutub siin asjasse praht. Näiteks „prahtlaev“ või – nagu kirjakeeles õige – „prahilaev“. Kas see on sihuke vana auklik küna, mis tuleks peatse huku ennetamiseks ise kiiremas korras ja planeeritult põhja lasta? Või on see hoopis laev, millega veetakse prügi? Ja „prahtima“, kas see tähendab siis laeva prügiga täitmist?

Aimasin muidugi, et ju see „praht“ laeva- ja mereasjanduses ikka midagi muud märgib, aga edasilugemisahin ei lubanud küsimusse kohe selgust tuua, ja nii ta koos paljude teiste sõnadega õhku rippuma ja edasist klaarumist ootama jäi.

Ja loomulikult ei tähistagi „praht“ sõnas „prahilaev“ rämpsu või prügi, vaid hoopis kaupa, koormat või lasti. Ka väljendid nagu „prahikiri“, „prahiraha“, „prahihinnad“ ja „hästitasuv praht“ muutuvad selle teadmise valguses ju lausa mõistlikuks! Samuti „prahtima“, mis tähendab laeva kaubaveoks rentimist või mereveolepingu sõlmimist. „Soowin prahtida kohe purjelaewa 3–5000 pd. kandejõuga üheks reisuks Sõrwe rannast Soome,“ nagu antakse teada ühes 1923. aasta kuulutuses.

„Praht“ laevalasti tähenduses on laensõna ja laenu allikaks on keskalamsaksa vracht, mis tähistabki lasti, koormat, ka tasu koorma eest (võrdle veel näiteks saksa Fracht’i ja hollandi vracht’iga). Eelmises sõnaloos oli juttu (alam)saksa laenude juures harilikust mugandusest ff > hv, ja paiguti on nende sõnade puhul samamoodi tavapärane vr-i või fr-i muutumine pr-iks: vrouwe, Frau > „proua“, vri > „prii“, vrisch > „priske“, vrōkost > „pruukost“, Fräulein > „preili“ ja nii edasi.

„Prahil“ prügi tähenduses on vist aga sootuks teine algupära; „Eesti etümoloogiasõnaraamatu“ oletusel on tegu häälikuliselt ajendatud tüvega, mis võib vastata soome sõnale rahtu ‘raas, kübe’. Niisiis on eri keelte sõnad, üks eesti ja üks saksa oma, eesti keeles homonüümidena kokku saanud ja vähemasti ühe lapse peas ajutise nõutuse põhjustanud – aga seda ikka juhtub.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!