Tahtmine on taevariik …

26. apr. 2019 Heiki Raudla peatoimetaja - 1 Kommentaar
Heiki Raudla.

Lugedes visioonidokumenti „Tark ja tegus Eesti 2035“ tekib tuline soov elada selle mainitud issanda aastani ja näha oma silmaga, kuidas Eesti ühiskonna ja inimeste heaolu on kasvanud, Eesti majanduse konkurentsivõime suurenenud, teadus on paljudes valdkondades tipptasemel, õpetajad on kõrgelt kvalifitseeritud ning koolid on kõik võrdselt heal tasemel. Kuidas õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate vahel toimib konstruktiivne koostöö ja õpilane kulgeb paindlikult mööda individuaalset „õmblusteta“ õpiteed.

Tõsi, visioon, eesmärgid peavadki olema suurejoonelised, et nende poole püüelda, ja kui kõiki eesmärke ei saavuta, siis pole ka hullu – hullem on see, kui eesmärke polegi. Latti tuleb kõrgel hoida, nagu öeldakse.

Teisalt on nii Eestis kui ka mujal maailmas maad võtmas kõiksugu ilusate visioonide ja kontseptsioonide kirjutamine ja roosamanna lubamine põhimõttel, et võidab see, kes lubab kõige helgemat tulevikku. Hiljuti kuulsin ühest firmast, kes müüs pileteid kuule, aga hiljem selgus, et see firma läks pankrotti. Nii me ei saagi kunagi teada, kas see firma meid ka tõesti kosmosesse oleks lennutanud. Hea mees, kes lubabki. Tekkinud on olukord, kus lubaduse andja ei mõtlegi oma lubadust kunagi täita. Kui seni on rohkem räägitud tõejärgsest ajastust faktidega manipuleerimise kontekstis, siis tegelikult käib meil juba ammu suur tulevikuga manipuleerimine. Ja kombeks on kogu aeg rõhutada, et maailm meie ümber muutub pöörase kiirusega.

Üks võimalus on seada ähmaseid eesmärke ja anda lubadusi, mille vettpidavust on pärast raske kontrollida, ja öelda siis, et küll see maailm ikka muutub kogu aeg nii pöörase kiirusega. Siis vist ei pea ka eesmärkide täitmata jätmist analüüsima.

Sellel nädalal avas tänavuse riigieksamite perioodi eesti keele eksam. Ka visioonidokumendis on eesti keelel kindel koht. Selle järgi kasutavad Eesti elanikud 2035. aastal omavaheliseks suhtluseks ning õppe-, asjaajamis-, teabe- ja töökeelena peamiselt eesti keelt. „Üleminek ühtsele Eesti koolile ja lasteaiale vähendab rahvuspõhist segregatsiooni ja suurendab laste tulevast konkurentsivõimet,“ seisab dokumendis. See on väärt eesmärk, mille täitmist on võimalik kontrollida. Tegutseme kõik selle nimel.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Tahtmine on taevariik …”

  1. Kristiina Paju ütleb:

    Hea Heiki,

    olen Teiega 100% nõus. Liiga visioonidele tulevikku luua ei saa, eesmärgina head, aga oluline on näha alternatiivseid tulevikke ja ka neid halbu stsenaariume. Seetõttu on kahju, et Eestis tuleviku-uuringute valdkond on nii kitsas ja Instituuti ka enam pole. Viisin aprilli lõpus õpetajatele läbi tulevikutöötoa ja oli ilmne, et selliseid töötube ja dialoogi erinevatest tulevikest on inimestele väga vaja. Ja mitte ainult selleks, et visioone luua, vaid, et aru saada kuidas süsteemid töötavad, kuidas üks muutus mõjutab teist ja kuidas erinevad ühiskonna osad teineteist mõjutavad ja olla ette valmistunud ka sellest, et meie visioon ei täitu. Ja oleks olemas see plaan B, mille kohaselt soovitud tulevikuni eri teed pidi jõuda.

    Ma ei ole jõudnud veel visioonidokumenti sirvida, aga tuleviku-uurija silmade läbi see tulevikuperspektiiv on liiga kitsas, visioon on vajalik, aga ainult pimesi selle poole püüelda ei ole mõistlik, vaid näha erinevaid teeradu soovitud tulemuste või väärtuste alalhoidmise poole.

Leave a Reply to Kristiina Paju

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!