Tunnustati hõimurahva keele õpetajaid

12. apr. 2019 Annika Poldre toimetaja - Tunnustati hõimurahva keele õpetajaid kommenteerimine on välja lülitatud

Soome suursaatkonnas kuulutati möödunud nädalal välja aasta soome keele õpetaja. Tänavu pälvis selle tiitli Kaja Toikka Ida-Virumaalt. Aasta uueks tulijaks sai Pärnu Ülejõe põhikooli soome keele õpetaja Agnes Tambet. Aasta soome keelt edendavaks kooliks nimetati Tallinna ühisgümnaasium.

Üle Eesti esitati 15 aasta soome keele õpetaja kandidaati. Valiku tegid Soome Instituut ja Eesti soome keele õpetajate selts. Korraldajate sõnul oli otsust raske teha, sest kõik kandidaadid olid väga head.

Kaja Toikka, kes õpetab soome keelt Kohtla-Järve gümnaasiumis ja Kiviõli 1. keskkoolis ning koolituskeskustes, teenis tunnustuse, kuna võtab lisaks oma põhitööle aktiivselt osa soome keele õpetajate seminaridest nii kuulaja kui ka korraldajana. Tema õpilased osalevad aktiivselt soome keele ja kultuuriga seotud üritustel, nagu Aleksis Kivi päev, soome keele päev jt. Ta korraldas 2006. aastal Ida-Virumaal Aleksis Kivi päeva ja mullu osales selle läbiviimisel Ahtme gümnaasiumis. Ta on avaldanud ingerikeelseid ja virumurdelisi raamatuid.

Koduvallast Lüganuselt Tallinna pedagoogikaülikooli soome keelt õppima minnes ei teadnud Toikka, missugust tööd selle haridusega tegema hakkab. „Kui ise täpselt ei tea, siis elu juhib,“ arvas ta, kui suundus Kohtla-Järvele inglise keelt õpetama. 2006. aastal lisandus inglise keelele, mida ta praegugi Kiviõli 1. keskkoolis õpetab, soome keel.

Toikka rääkis, et alguses oli õppematerjaliga raskusi, kuid nüüd on olukord hea, õpikuid on ilmunud nii Eestis kui ka Soomes ja internetiski on palju väärt materjali, mida ta meelsasti kasutab.

Kogemus kolme keelega

Toikka õpetab sugulasrahva keelt nii eesti kui ka vene lastele, kes õpivad koos. Erineva emakeelega õpilastele võõrkeele õpetamine käib ühtemoodi, soome keelt on vene keele kõnelejaile lihtsamgi õpetada kui eesti keelt, ütleb ta oma kogemusest, sest on muulastele ka eesti keelt õpetanud. Põhjuse arvab ta olevat selles, et soome keeles on kõik reeglipärane nagu vene keeleski, erandeid on palju vähem kui eesti keeles. Inglise keel on Toikka sõnul noori aga nii palju mõjutanud, et eesti õpilastel on kadumas läänemeresoome keele taju.

Soome keelt õpivad noored tema juhendamisel alates 10. klassist valikainena. See valik tehakse õpetaja sõnul lootuses, et eesti keele sarnasus teeb sellega lähedase keele õppimise lihtsamaks. Kolme aastaga omandavad noored soome keele nii, et saavutavad kõrgema algtaseme A2, millega saab igapäevaelus hakkama. Tublimad jõuavad ka B1-tasemele. Tema õpilased on osalenud üleriigilisel soome keele olümpiaadilgi.

Neli aastat on õpetaja Toikka viinud oma õpilasi päevaks Helsingisse. See on keele- ja kultuurireis, mille ajakavasse mahub ka kesklinna muuseumide külastus.

Toikka käe all soome keele omandanud noortest on osa läinud Soome, mõned tagasi tulnud, mõned sinna jäänud. Meeldivaks üllatuseks oli, et üks endine õpilane läks Tallinna ülikooli soome keelt õppima.

Õpetaja Toikkat on varemgi tähele pandud: 2007. aastal valiti ta aasta õpetajaks. Teda tuntakse ka looduse ja rahvakultuuri hoidjana ja 2014. aastal valiti ta Purtse hiie sõbraks.

Kaja Toikka tunnustamisel tõsteti esile ka tema aktiivsust Virumaa elu edendajana. Lüganuse küla seltsi liikmena püüab ta praegu hea seista elukeskkonna säilitamise eest koduvallas, kus tahetakse kaevandada nii põlevkivi kui ka paekivi ning raske on leida keskteed kaevandajate soovide ja kohalike inimeste elukeskkonna säilitamise vahel.

Lisaks kõigele loetletule tegutseb ta maakonnas giidina ning on korraldanud soome keele õpetajatele Ida-Virumaal ringsõite ja tutvustanud oma kodukanti.

Aasta uus tulija

2018. aasta uue tulija tunnustuse pälvis Agnes Tambet, kes alustas soome keele õpetamist Pärnu Ülejõe põhikoolis möödunud aastal. Ta on silma paistnud aktiivse õpetajana, kelle puhul toodi esile, et napi ajaga on ta suutnud ära teha suure töö soome keele ja kultuuri populariseerimisel.

Soomes 1990-ndatel kolm aastat noorsootöö juhtimist õppinud Tambet alustas Soomest naastes Pärnus giidina ning teeb seda tööd praegugi. Kooli sattus hotellinduses, turismis ja äris haldurina töötanud Tambet mullu märtsis, kui teda kutsuti Pärnu Ülejõe põhikooli asendusõpetajaks. Ja kui juuni algul avanes võimalus sellele kohale kandideerida, siis kandidaadina osutus ta valituks. Sügisel asus ta õpetama 8.–9. klassile soome keelt B-keelena. Nelja klassi peale kokku on tal 77 õpilast.

„Olen keelefänn,“ ütleb Tambet. Teadmata, et hakkab kunagi õpetajaks, on ta kogunud Eestis ilmunud soome keele õpikuid, mida nüüd saab kasutada. Kuna eelkäijast jäid ka põhjalikud töökavad, on tema sõnul keelt õpetada lihtne. Asunud kooli tööle, liitus ta kohe Eesti soome keele õpetajate seltsiga ning on seal aktiivne liige. „Minu arvates on väga oluline olla kutseühingus,“ ütleb Tambet, kes kuulub ka Pärnu giidide ühingusse.

Viikingi vapiga kool

Sel aastal valiti taas ka soome keelt edendav kool. Selle tiitliga tunnustati Tallinna ühisgümnaasiumi, kelle vapil on viikingi laev kui vihje Põhjamaade suunale. Soome keelt õpetatakse koolis alates 6. klassist ja B-keelena 2016. aastast. Sel õppeaastal õpib Tallinna ühisgümnaasiumis soome keelt 277 õpilast. Koolis tähistatakse Soome iseseisvuspäeva, osaletakse olümpiaadidel jt Soomega seotud ettevõtmistes. Kool on soome keele õpetamisel teistele teenäitajaks ja selle eest öeldi tänusõnu õpetajatele Karola Velbergile, Helina Puksmannile ja Kai Yallopile ning direktor Mehis Peverile.

Aasta soome keele õpetajat valitakse alates 1997. aastast. Valimist korraldab Soome Instituut koostöös Soome suursaatkonna, Eesti soome keele õpetajate seltsi ja Soome-Eesti kaubanduskojaga. Tunnustamist toetas ka haridus- ja teadusministeerium.


Soome keele olümpiaad

Täna, 12. aprillil toimub Tartus 22. korda soome keele olümpiaad, mis on alguse saanud Soome Instituudi algatusest. Agricola nime kandva olümpiaadi eelvoorus osales 14 kooli üle Eesti, sh Võrumaa kutsehariduskeskus. Lõppvooru kutsuti 29 õpilast 12 koolist. Ühest koolist pääses lõppvooru maksimaalselt kuus õpilast, täpsustas TÜ soomeugri osakonna soome keele ja kultuuri assistent Margit Kuusk. Olümpiaadi korraldab TÜ teaduskool. Põhiliselt osalevad olümpiaadil gümnaasiumiõpilased, kuid viimastel aastatel on kaasatud ka 9. klasse ning osalema oodatakse ka kutsekoolide kuni 20-aastaseid õppureid.

Soome keele olümpiaadi korraldatakse samadel alustel nagu teisigi aineolümpiaade, rääkis Kuusk. Tingimuseks on, et osavõtja ei tohi olla Soomes koolis käinud ega soome keel olla emakeel. Lisaks olümpiaadiülesannete täitmisele on õpilastele kultuuriprogramm ning soome tudengid korraldavad neile Soome mänge. Ettevõtmist toetab Soome Instituut, kellega on tegijail väga hea koostöö.


Comments are closed.