Ammu teada tõde – positiivne praktiline kogemus motiveerib võõrkeelt õppima

10. mai 2019 Lily Ilvest, Rocca al Mare kooli abiturient; Mare Teichmann, emeriitprofessor - Ammu teada tõde – positiivne praktiline kogemus motiveerib võõrkeelt õppima kommenteerimine on välja lülitatud

Vahel on mõistlik tuletada meelde ammu teada tõdesid ja kummutada müüte, sest ka iseenesestmõistetav võib vahel ununeda. Seetõttu võib selle üle kordamine, mis on ka täna nii, nagu oli eile ja üleeile, võõrkeeleõpet puudutavate otsuste tegemisel kasuks tulla.

Esimene müüt: õpilased valivad võõrkeele, mida nad koolis õppima hakkavad, lähtudes vanemate ja/või sõprade soovitusest.

Rocca al Mare kooli 7.–9. klassi ning gümnaasiumi 298 õpilase seas korraldatud uuring näitas, et 58,9% õpilastest otsustas, millist võõrkeelt koolis õppima hakata, lähtuvalt iseenda huvist, mitte niivõrd vanemate või sõprade soovitusest või sellest, mis võõrkeel tundus lihtsana.

Koolis ei saa õpilane just ülearu palju ise valida. Me laseme õpilasel valida referaadi teema, otsustada, mida teha grupiprojektide jaoks, jms. On ammu tuntud tõde, et otsustamisega kaasneb vastutus. Kui õpilase valikute üle otsustab keegi teine, siis see keegi teine ka vastutab.

Teine müüt: õpimotivatsiooni võõrkeele õppimiseks on raske luua.

Õpilased, kellele keeleoskus on väljaspool kooli kasuks tulnud, olid oluliselt motiveeritumad võõrkeelt õppima. Võõrkeele kasutamisel positiivset praktilist kogemust omavad õpilased tunnevad võõrkeele vastu oluliselt enam huvi, soovivad saada enam C-võõrkeele valikuvariante, hindavad võõrkeeletunde huvitavaks, peavad võõrkeeletunnis kaasatöötamist ja kodutööde tegemist oluliselt vajalikumaks kui õpilased, kel sellist kogemust pole.

Koolis ei ole lihtne luua motivatsiooni võõrkeelt õppida, sest õpimotivatsiooni tekitamisel on mitmeid tegureid, sh õpilase hoiakud, eesmärgid ja võimekus, õpetaja professionaalsus jms. Õpilasele keele kasutamise positiivse kogemuse loomine on üks võimalus võõrkeele õppimise motivatsiooni tõsta.

Kolmas müüt: distsipliini on võõrkeeletundides raske hoida.

Statistiliselt oluline tugev korrelatiivne seos ilmnes C-võõrkeele tundide huvitavaks hindamise ja kodutööde olulisuse ning tunnis kaasatöötamise olulisuse vahel. Kusjuures enamik õpilasi pidas võõrkeele õppimisel ülekaalukalt kõige olulisemaks suhtlemist (54,6%) ja vestlemist (31,5%). Vähem tähtsaks pidasid õpilased grammatikat, kirjutamist, vastava maa kultuuri tundmist. Õpilased soovisid, et suhtlemisele pühendatud võõrkeeletundides kasutatavad mängulised situatsioonid pärineksid reaalsest elust.

Hariduse vallas on teadlased viimastel aastatel huvitunud taas „õpilase huvist“. Korraldatud on uuringuid, et analüüsida, kuidas motiveerida võõrkeelt õppima, kasutades selleks õpilase huvi. On leitud, et õpilase huvi on väga võimas õpimotivaator ning on mitmeid didaktilisi meetodeid selle tekitamiseks tunnis. Näiteks probleemõpe ja rollimängud, mis arvestavad õpilaste soovi kasutada võõrkeelt elulistes olukordades.

Õpilane teab ise, mida tal eluks vaja läheb. Kool peaks lubama tal rohkem ise otsustada. Positiivne kogemus võõrkeelega muudab õpilase vaadet, mis tõstab tema motivatsiooni seda keelt õppida.