Eesti keele õpetaja on ka IT-kunn

Kätlin Kask õpetab Tartu kutsehariduskeskuses eesti keelt ja kirjandust IT-erialade õpilastele ja on oma tüdrukute-poiste paremaks mõistmiseks ka ise infotehnoloogia kursused läbinud.

Kui Kätlin Kask kuue aasta eest Tartu kutsehariduskeskusse töövestlusele tuli, oli ta imestunud, et lapsepõlvest meeles katkiste põrandaplaatide ja lõhkilõigatud diivanitega räämas maja asemel ootas teda kaasaegne õppekompleks.

„Tulin ja nägin, kui ilus siin on,“ meenutab Kätlin Kask. Ülikooli õpetajakoolitus oli seljataga ja praktika ajal mõistis Kask, et just õpetajatöö on see, mida talle teha meeldib. Õppejõud olid entusiastlikud ja nakatasid oma energiaga tudengeid. Kase kursusel õppis eri elualade inimesi ja neidki, kes juba teadsid, mis on õpetamine. Tänu sellele andis magistrantuuriaeg vaatepunkti tulevasele tööle mitme nurga alt.

Kuid kutsekoolis seisis Kask ikkagi küsimuse ees: kuidas õpetada eesti keelt neile, kes on tulnud ametit õppima ja peavad kutse omandamist prioriteediks?

„Olen selle ajaga rohkem arenenud, kui oskasin ette kujutada,“ räägib Kask. „Olen muutunud leidlikumaks, vastupidavamaks, püsivamaks.

Üldainete õpetamisel peab õpetaja otsima mooduseid, kuidas teha õpitav eluliseks, siduda tänapäeva ja päriseluga. Kui õpilane leiab niidiotsa, lakkab ta olemast kaitsepositsioonil ja muutub vastuvõtlikuks sellele, mida üritan talle pähe istutada.“

Soojenduseks pole aega, rühmad vahetuvad tihti, üks periood kestab kümme nädalat ja juba ongi järgmised õpilased platsis. Oluline on, kuidas õpetaja end kõige esimeses tunnis presenteerib ja selgitab, mida ja milleks tehakse. Kui oskad vastata õpilase miks-küsimusele, siis ta rahuneb.

Eesmärk paika

„Iga tundi alustan selgitusega, mis on tänane eesmärk, ütlen, et meil on 90 minutiga vaja mitu teemat läbida ning kui jõuame eesmärgini, saame tunni lõpus ka midagi lahedat teha,“ räägib Kask. „Mis sobib ühele rühmale, ei sobi teisele. Mind köidabki pidev areng, nii ei lähe sa laisaks. Olen mõelnud, et kui ma ei suuda enam sõnastada, miks end siin hästi tunnen, pean vahetama töökohta.“

Kätlin Kask õpetab nii IT-erialade õpilasi kui ka tulevasi sekretäre ja bürootöötajaid.

Infotehnoloogia õpilastele meeldib väga kasutada õppetöös nutitelefoni, sellega saavad nad ülesande lennates tehtud. Digivahendid on ka õpetajat palju arendanud, iga päev õpib ta midagi uut.

„Kõlab klišeena, aga täpselt nii see on,“ sõnab Kask. Ta on ise võtnud mitmeid kursusi ja õppis isegi TÜ programmeerimiskursusel – et oskaks oma ainet siduda ja saaks tüdrukute-poiste mõttekäikudest paremini aru.

Gümnaasiumi järel kutsekooli õppima asunute õppekavas kirjandust ei ole, nemad õpivad eesti keele korrektset kasutamist igapäevatöös. Sekretäridele kulub see eriti marjaks ära. Kätlin Kask on tihedas koostöös erialaõpetajatega viinud end kurssi terminoloogiaga ning uurib dokumendihalduse õpikuid.

„Millegipärast arvavad paljud, et see, mis on kirjas reklaamplakatil või menüüs, peab olema tõsi, aga tegelikult nii ei ole. Minu ülesanne ongi õpetada märkama keelt ja keelevigu enda ümber,“ räägib Kask. Ta saadab tundides õpilasi ka linna peale. Bakalaureuseastmes etnoloogiat ja folkloristikat õppinule on välitööd südamelähedased.

Vahel palub ta õpilastel teha internetiavarusest kuvatõmmiseid, et analüüsida keelekasutust. Või teevad õpilased pilte kodusest raamatukogust ja uurivad vanematelt, miks midagi koju ostetud on. Otsides leiavad nad endalegi lugemisvara.

Kutsekooli õppekavas on eesti keele ja kirjanduse tunde kõvasti vähem kui gümnaasiumis.

„Õnneks on meil lõimingut hästi palju ja eesti keelt õpitakse ka koos erialaainetega,“ lausub Kask. „Aga tavatundide läbiviimine nõuab õpetajalt palju leidlikkust. Ratsutame läbi kirjanduse ja üritame vähestesse tundidesse mahutada materjali antiikajast valgustuseni. Üsna raske ülesanne.“

Kätlin Kask on kokku pannud ka valikaine – riigieksamiks valmistumine. Alates esimesest tunnist sunnibki ta õpilasi mõtlema sellele, et kes tahab riigieksami teha, peab õppetöö algusest peale kõvasti tööd tegema. Õpetajal on pakkuda selleks ka eraldi materjale.

IT-akadeemia

Kätlin Kask ootab koos kolleegidega põnevusega sügist, mil alustab tööd IT-akadeemia. Tegu on kolme kutsekooli (Tartu KHK, Ida-Virumaa KHK ja Tallinna polütehnikum) ning HITSA, ülikoolide, IT-ettevõtete ja teiste partneritega koostöös sündinud katseprojektiga. Õppegrupid alustavad kõigis koolides. Loodetavasti tuleb sellest tõsine alternatiiv gümnaasiumile, sest üldõpingute maht ja tase annavad kindluse riigieksameid tegema minna. IT-akadeemia programm kestab neli aastat, tarkvara arendaja erialale võetakse vastu põhikoolilõpetanuid, aga ka vähemalt 22-aastaseid põhihariduseta noori, kel on põhiharidusele vastav kompetentsus.

Kätlin Kask on kokku pannud akadeemia eesti keele ja kirjanduse õppekava.

Esimesel kahel aastal on fookuses üldained, et luua tugev baas eesti keeles, inglise keeles, matemaatikas. Siis tulevad erialaained ja viimasel aastal on praktika. Matemaatikat jagub ka kolmandasse õppeaastasse.

„Tempo on kiire,“ sõnab Kask. „Saan oma ainet põhjalikumalt õpetada, rohkem arutleda. Minu tundides on suur rõhk tulevikupädevuste – meeskonnatöö ja eneseväljendusoskuse – arendamisel. Ootan väga sügist.“

Vastuvõtt on juba alanud. Õppima asujatel tuleb sooritada katsed.

Õpilased ütlevad Kätlin Kasele, et tema tunnist saab alati energialaksu.

Enesekehtestamisega polegi noorel õpetajal probleeme olnud.

„Kui vaja, olen karm, aga õiglane. Kui tulen tundi, siis on mind terve ruum täis. Vajutan play-nuppu ja hakkan rääkima,“ kirjeldab ta. „Õpilane peab tähele panema. Ütlen, et mina olen vaeva näinud ja tunni ette valmistanud, tema austagu mind ja kuulaku. Oleme paika pannud, et me ei tekita üksteisele probleeme. Oleme ju kõik tulnud siia oma eesmärgiga. Elame harmoonias.“

Poisid lähevad vahel tunnis lärmakaks. Nemad arvavad, et sosistavad, aga meeste sosin on midagi muud kui naiste oma.

Kuid Kätlin Kask pole kunagi kellegi peale karjunud. Küll on ta vahel öelnud, et kellele klassis ei meeldi, võib ära minna. Kui lähed ära, järgnevad sanktsioonid: vestlus ja lisaülesanded. Niisama minema ei kõnnita.

„Noortel keevad vahel emotsioonid üle pea. Gruppides on omavahelisi pingeid, õpilaste taust on ju erinev, saan sellest aru,“ ütleb Kask.

Tugev tugivõrgustik

Aasta-aastalt tuleb juurde ka erivajadustega lapsi. Tartu KHK-s on tugikeskus, mis tegeleb nii erivajadustega kui ka probleemsete õpilastega. Õpetajaile antakse enamasti ette teada, kui gruppi on tulemas selliseid õpilasi.

„Töö hindamisel tean siis arvestada näiteks, et selle on kirjutanud düsgraafik,“ sõnab Kask. „Vestlen õpilasega ja küsin, kas ta saab logopeedilt abi, kas talle on minu tunnis midagi keerulist ja mida ma võiksin teisiti teha.“

Vahel on olnud ka nii, et õpilasele ei meeldi mingi tunnis käsitletav teema. Näiteks läks küberkiusamise teema autistlikule õpilasele väga südamesse. Kaaslased ei tea ju sellistel juhtudel, milles on asi, ja õpetaja peab suutma olukorda hallata. IT-tundides, kus nad omaette nokitsevad, ei pruugigi õpetaja aru saada, et midagi on teistmoodi kui tavaliselt.

„Tugikeskus aitab nii õpetajaid kui ka õpilasi. Abita ei jää meil küll keegi,“ ütleb Kask.

Kutsekoolis ongi tugivõrgustik tugev. Kui õpilane ei saa hakkama või eriala talle ikkagi ei meeldi, on tal võimalik proovida midagi uut. Saab lõpuks paberi ikkagi kätte. Seega ei vasta tõele tihtipeale kuuldud loosung, nagu oleks kutseharidus tupiktee.

„Õpetaja on nagu vesi ja õpilased nagu kivikesed,“ võrdleb Kask. „Vesi uuristab viimaks kivisse lohukese. Kui leiad õpilastes õiged punktid üles, siis see õnnestubki ja krobelise pealispinna all avaneb ilu. Peab olema püsivust.“

Kätlin Kasele meeldib kutsekooli kiire tempo. Õpilased tegelevad korraga mitme asjaga: eriala- ja üldaineõpingud, kutsevõistlused, praktika, sertifikaadieksamid. Ja nii mõtleb õpetajagi, et mis siis temagi … Peab ise ka midagi uut looma. Kask on teinud e-õppematerjale, et olla selles rutus sees ega mitte manduda.

„Kui lõpetasin oma esimese tunni, oli särk seljas märg. Hirm oli suurem, kui asi väärt,“ meenutab Kask. „Kutsekool on samasugune nagu iga teine kool. Ainult selle vahega, et fookus on erialaõppel ja õpilasel on korraga palju teha. Pead olema õpetajana suuteline kogu aeg ümber lülituma.“

Kätlin Kask soovitab õpetajaile, kes kardavad kutsekooli ega taha seda ka oma õpilastele soovitada, tulla siia kas või natukeseks ajaks õpetama, et näha, kuidas sobitada üldharidusaineid erialaga. Õpetaja ise areneb selles protsessis palju.

„Saan natuke programmeerimisest ja riistvarast aru, olen eesti keele õpetajate seas tuntud IT-kunn,“ muheleb Kask. Kui kolleegid hakkama ei saa, siis küsivad tema käest abi. Pusimise peale on ta mõnestki probleemist jagu saanud.

„Tunnen end kasulikuna mitte ainult seepärast, et oskan koma õigesse kohta panna,“ sõnab Kask.

Ülikoolis ütles juhendaja tulevastele õpetajatele, et september neelab nad alla ja mai sülitab välja. Kask on esimeste tööaastatega kogenud, et nii ongi. Kuid ta ei kurda ja teebki kõike, kuni on huvitav ja ise areneb.

Kätlin Kask

Sündinud 6. oktoobril 1988 Tartus

Hariduskäik

• 2011–2013 Tartu ülikool, magistrikraad (eesti keel ja kirjandus, õpetajakoolitus)
• 2008–2011 Tartu ülikool, bakalaureusekraad (etnoloogia, folkloristika)
• 1996–2008 Ülenurme gümnaasium

Töö

• Alates 2013. aasta augustist Tartu kutsehariduskeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja