Eesti otsib nurmenukku

3. mai 2019 Marianne Kaldra, kodanikuteaduse projekti ekspert, Eestimaa Looduse Fond; Silvia Lotman, looduskaitse ekspert, Eestimaa Looduse Fond - Kommenteeri artiklit
Foto: Wikimedia commons

Sel maikuul toimub midagi väga põnevat – üle-eestiline kodanikuteaduse algatus „Eesti otsib nurmenukke“, millega on oodatud liituma kõik huvilised. Põnevat tegevust leiab selles igale klassile ja õpetajale. Kampaania eesmärk on koguda teadustööks andmeid, kaardistades ja uurides paljudele tuntud kevadlille, harilikku nurmenukku. Eestimaa looduse fond ning Teeme Ära on algatuse ellu kutsunud, et anda võimalikult paljudele võimalus tulla loodusesse ning olla kodanikuteadlase rollis.

Miks tulla nurmenukke vaatlema?

„Eesti otsib nurmenukke“ eesmärk on koguda üle Eesti andmeid, mida kasutatakse Tartu ülikooli botaanika osakonna teadustöös. Kogutud andmetega saab ülevaate nurmenuku ja temaga seotud liikide käekäigust Eestis – saab hinnata, millised piirkonnad on looduslikult terviklikud ning millistes muutub olukord halvemaks.

Kuigi kõige lihtsam ja loogilisem on nurmenukke vaadelda seoses loodusõpetuse või bioloogiatunni teemadega, julgustame nii klassi- kui ka aineõpetajaid teistes koolitundides kasutama võimalust avada õppekava läbivaid teemasid just selle algatuse abil. Järgnevalt mõned ideed, kuidas „Eesti otsib nurmenukku“ vaatlused õppeainetega siduda.

Keskkond ja jätkusuutlik areng – nurmenuku vaatluses osalemine annab õpilastele võimaluse osaleda teadusprojektis, mille tulemused aitavad kujundada kogu riigi looduskaitsepoliitikat, õpilastega väljaminemist saab siduda ka teiste keskkonnasäästu jututeemade ja keskkonnasõbralike harjumustega: näiteks kaasa võetud prügikott aitab koguda kokku vaatluspäeval leitud prügi ja siduda vestlust varasemalt tuttavamate keskkonnateemadega.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – loodusesse minnes saab õpilastele anda ülesande tulla välja ideedega, kuidas tehtavat enda algatusvõime abil toetada: näiteks rääkida käigust oma tuttavatele, soovitada sotsiaalmeedia kaudu nurmenukke vaadeldes teadusprojektis osaleda. Aga ka arutada, mida õpilased ise teeksid, milliseid algatusi korraldaksid, et teadusprojektides kaasa lüüa.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Andmete edastamine ülikooli teadlastele veebikeskkonna www.nurmenukk.ee kaudu annab võimaluse avada teabeühiskonna teemat. Nutiseadmete abil saab kokku panna videoid või fotoesitlusi vaatluspäevast ning jagada neid sotsiaalmeedias, õpilasi võib julgustada infot juurde otsima. Näiteks võimaldab eElurikkuse taimede levikuatlas vaadata tuntud ja tundmatute liikide levikut Eestis (https://elurikkus.ee/plant-atlas/quad).

Tervis ja ohutus. Õpilastega välja minnes on hea võimalus rääkida nii ohutult liiklemisest kui ka looduses orienteerumisest, tervislikust toitumisest ning ravimtaimedest ja nurmenukkude ohutust kasutamisest. Kõige tervislikum on nurmenuku noor leht või õiega vars puhtast loodusest otse suhu pista ning tunda rõõmu tabletivabalt C-vitamiini manustamise üle. Kaasa võetud nurmenukuõitest võib koolis või kodus valmistada teed või kasutada neid kas või tordi kaunistamiseks.

Loovus. Nurmenukul on rahvapärimuses ja rahvameditsiinis auväärt koht. Seda ilmestavad mitmed rahvakeelsed nimetused, nagu kuldvõti, kanavarvas, piimalill, kulupüks jne. Väidetavalt on neid sadu. Õpilased saavad pakkuda, kuidas nurmenuku kohta teisiti öelda ehk ise rahvapärimust luua. Pärast vaatlust saavad õpilased nurmenukust inspireeritud loovülesandeid täita: joonistada, luuletada, maalida, meisterdada taaskasutatavast (õuest leitud) materjalist emadepäevaks nurmenuku, mõelda välja niitude mitmekesisust ja tolmeldamist käsitlev laua- või arvutimäng.

Kuidas klassiga nurmenukke vaadelda?

Vaatlus ei võta kaua aega. Eesmärk on vaadata ühes vaatluskohas võimalusel vähemalt saja taime õit ning selleks kulub umbes pool tundi. Kui aega on vähe, otsige ettevalmistusena nurmenuku kasvukoht välja. Eriti toreda kogemuse saab vaatlusest siiski siis, kui aega on rohkem ja tõsist teadustööd premeeritakse kena piknikuga keset nurme. Kui teie kodukandis on nurmenukke palju ja aega jätkub, tasub vaadelda mitmes kohas. Mida rohkem andmeid, seda parem.

Eelteadmisi nurmenukust pole vaja rohkem kui vaid taim väljanägemise järgi looduses ära tunda. Vaatlus on jõukohane kõigile: tuleb piiluda õie sisse ning aru saada, kas tegu on S- või L-tüüpi õiega. S-tüübi puhul paistavad õies tolmukad, L-tüübil on näha vaid ühte torukest – emakakaela. Hakka ükshaaval taimede õisi vaatama, vaata õie sisse ning märgi üles, kas tegu on S- või L-tüüpi õiega. Vaatluse saab kirja panna paberankeedile või täita nutiseadmega otse õues aadressil www.nurmenukk.ee.

Vaadelda saab ka võistkonniti. Kõige tragimad vaatluste saatjad saavad magusad auhinnad, suurimatele huvilistele on teadlastel pakkuda lisaülesandeid vaatluseks, millest gümnaasiumiõpilane võib kirjutada iseseisva töö.

Rohkem infot ja vaatluse juhendid nii kirjalikult kui ka videona on veebilehel www.nurmenukk.ee. Algatuse korraldajatega saab ühendust aadressil info@nurmenukk.ee ning sotsiaalmeedia kasutajad on oodatud jagama nurmenuku pilte ja infot märksõnade #EestiOtsibNurmenukke ja #nurmenukk abil. Nüüd on aeg minna õue ja uurida, kus kasvavad nurmenukud ning kui kaugel nende õitsema puhkemine olla võiks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!