Emakeeleõpetajad on Vantaa eesti laste päikeselaigus

31. mai 2019 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Kes õpib võõrsil elades hoolega emakeelt, sillutab endalegi tee ülikooli. Fotod: Mari-Liis Hendrikson

Kuussada eesti last kasutab Vantaa linnas Soome riigi pakutud võimalust õppida igal nädalal kaks tundi emakeelt. Poolsada tublimat õppurit käisid maikuus koos viie õpetajaga preemiareisil Eestis. Lapsed tegid tutvust ERM-i, Peipsi-äärsete külade ja teiste paikadega ning kiitsid taevani eesti toitu.

„Seekordne õppekäik läks väga ladusalt,“ vahendas muljeid õpetaja Koidu Oja. „Küllap oli põhjus selles, et reisi korraldasid viis eesti keele õpetajat. Koostöös on teadagi sünergia. Muidugi ei saaks sõitu korraldada Eesti riigi ja Vantaa linna toeta. Pisut tuli ka õpilaste vanematelt koguda.“

Laste sõnul meeldis neile absoluutselt kõik, aga kõige tähtsam oli olla koos ja leida uusi sõpru eesti noorte hulgast, kes õpivad emakeelt hoopiski mõnes teises Vantaa linna koolis.

Vastu võeti õppereisile tulnuid kõikjal väga hästi. Vantaa lapsed kiitsid taevani eesti toitu. Kiidusõnu jätkus nii koolitoidule kui ka koolile üldiselt. Külastati Palamuse kooli tunde, kus tehti esitlus Soome koolist.

Meelde jäid Eesti Rahva Muuseum ja kämpingutes ööbimine, külakesed Peipsi sibulateel oma sätitud õuede ja sirgete peenardega.

Peipsi-äärsetes külades avanes täiesti uus maailm. Kes on vanausulised venelased ja miks on sibulapeenrad pea põlvekõrgused, sai kõigile reisilistele tänu giid Triinu Akkermannile selgeks. Giidi korraldatud maastikumäng Alatskivi lossiõuel ühendas eri koolides õppivad noored sõbralikeks seltskondadeks. Mängu lõppedes õhkas üks noormeestest, et tema tulevased pulmad võiksid toimuda Alatskivi lossis.

Paljude laste jaoks on seesugune paaripäevane kodust eemal olemine uus kogemus ja õppimine. Soomes mitmepäevaseid klassireise ei tehta.

„Reisi üks eesmärke ongi luua Vantaal elavate noorte võrgustik,“ rääkis Koidu Oja. „Suuresti tänu tekkinud suhetele soovivad noored jätkata keeleõpinguid ka pärast põhikooli lõppu, mis pillutab nad keskkooli ja ametikoolidesse teise linna.“

Kivirähk ja Tammsaare

Eesti keele tunnid toimuvad umbes 50 koolis. Õpetajaid on viis ja igaüks sõidab kümne kooli vahet. Ühe päeva jooksul käib iga õpetaja tunde andmas kuni kolmes koolis. Tund kestab 2 x 45 minutit, klassis on keskmiselt 15 eri vanuses ja tasemega õpilast.

„Niisiis on rühmad vägagi heterogeensed, töö käib mitme õpiku ja töövihikuga, sekka keeleõppemänge ja muud interaktiivset,“ kirjeldas Koidu Oja. „Õppematerjalidega aitab HTM-i rahvuskaaslaste programm ja Vantaa linn. Õpetajad on tööle saanud tiheda konkursi järel ja palka maksab Vantaa linn. Iga-aastane preemiareiski toimub tänu rahvuskaaslaste programmi rahastusele. Suur tänu selle eest Eesti riigile.“

Eesti keele ja kultuuri tunnid on hommikuti kella 8–10 või pärast koolipäeva 12–17. Tunnis õpitakse olulisi eesti õigekirjateemasid. Olulisi seetõttu, et kahe nädalatunniga kõike ei jõua. Ka päevakajalist eesti kultuuri ja kirjandusega seotud infot loetakse ja arutatakse.

„Eesti teatrisse me kuigi tihti ei jõua, aga uued eesti lasteraamatud on loetud ja filmid vaadatud,“ rõõmustas Koidu Oja. „Selle talve lemmikuks kujunes loodushoiust pajatav film „Eia jõulud Tondikakul“. Raamatutest võib mainida Kivirähki „Tilda ja tolmuinglit“ ning Ilmar Tomuski naljakaid ja õpetlikke lugusid. Suuremad püüdsid aru saada „Tõe ja õiguse“ ajast.“

Laste lemmikute seas on ka Kristiina Kassi raamatud ning klassikast „Sipsik“ ja Lutsu „Kevade“ ning isegi Tammsaare, samuti Leelo Tungla „Seltsimees laps“.

Õpetajaile teevad rõõmu viisakad pered ja õpilased. Aga seegi, et Soomes on lapsel võimalus mitmekultuurilises keskkonnas kasvada sallivaks ja mõistvaks.

„Mis siis, et mõnes peres on 15 last või koos elavad mehed, see ei sega kedagi oma õnne poole liikumast,“ lausus Oja. „Rohkem koostööd soovin ka õpetajatele. Kolleegi kritiseerimine õpetab ka õpilastele, et käib pidev võistlus.“

Kas eesti emad-isad ikka tahavad, et lapsed emakeelt õpiksid?

„Alati võiksid asjad veel paremini olla,“ vastas Koidu Oja. „Eks igaüks maabub Soome oma tausta ja tõekspidamistega. Aga eestlane hakkab siin paratamatult muutuma ja mõne aja pärast ei olda enam nõus kõige sellega, kuidas asjad Eestis käivad. Juhtub sedagi, et soovitakse tagasi pöörduda. Ka see on hea, sest kõige parem on ikka oma pere juures. Kõige kurvem on, kui inimesel on igal pool halb ja rännak jätkub: ei ole võimalik kodus olla ja võõrsil ka ei meeldi. Võib-olla oleks pidanud seda peret, kelle laps Soomes kohe vargile läheb, tema kodumaal aitama ja ta ei oleks pidanudki kohvrit pakkima.“

Enamasti on õpetajad õnneks oma armsate eesti laste päikeselaigus, kinnitab Koidu Oja ja tunnustab tublisid vanemaid, kes saadavad oma lapsed eesti keele tundi. Kohusetunde kujundamisel on perel väga tähtis roll. Just pere toetab eestluse hoidmist Suur-Eestis. Õpetajad suunavad oma tundides peresid laulupeole minema ja ostma eestikeelseid raamatuid. Kodutöödes uuritakse pere ajalugu ja pärimust.


Minu maailm

Igal aastal osalevad lapsed esseevõistlusel. Sel korral oli teema „Minu maailm“. Sellesse maailma mahtus sporti, raamatuid, fantaasiat ja loodushoidu. Ka raamatu- ja filmimaailm olid esindatud.

Kasper, 5. kl:

Minu vanaemal on palju naljakaid lugusid oma maaelust. Näiteks see, kuidas talle kunagi kits kooli järele tuli. Tean ka, et minu vanaema on Siberis olnud. Vanaema lood on vorminud tema maailma.

Grethel, 3. kl:

Minu maailmas hoolitakse kõikidest. Kõik inimesed oleksid lahked, mitte kurjad. Pered hooliks oma lastest rohkem ja ei annaks neid lastekodusse. Kodudes aitaksid lapsed oma vanemaid. Vargaid ja röövleid ei oleks. Inimesed ei läheks purjus peaga rooli, sest võib juhtuda avarii. Noored ei alustaks joomist ega suitsetamist noores eas. Keegi ei viska oma prügi loodusesse. Haiglates oleks haigetel lastel ja täiskasvanutel tegemist. Tahan, et kõikidel oleksid sõbrad.

Rayan, 3. kl:

Soome president Sauli Niinistö sööb liha vaid nädalavahetustel. Meie president mõtleb tervisele ja küllap ka kogu maailmale. Sellele peaks mõtlema iga maailma inimene, et raisates ja mõtlematult süües ning tegutsedes pole tulevikus enam midagi alles. Minu maailm võib hukkuda.

Greete, 9. kl:

Lugema õppimine oli suurim kingitus. Ma ei kujuta ette oma elu raamatuteta. Raamatuid lugedes lülitan ma ennast välja reaalsest maailmast. Ma elaksin nagu kellegi teise maailmas, harides ja arendades oma väljavaateid ja laiendades silmaringi. Olen õppinud raamatutest palju. Näiteks, et inimene võib töötada päikesetõusust loojanguni, aga see ei tähenda, et ta saab õnnelikuks. Kui sulgesin Tammsaare „Tõe ja õiguse“ kaane, mõistsin, et oma elus tahan lihtsalt aeg-ajalt osata nautida päikesetõusu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!