Eralasteaia Naba õpetajad käisid ideekorjel Soomes, Horvaatias ja Lätis

2. mai 2019 Liisa Otsak projektijuht - Eralasteaia Naba õpetajad käisid ideekorjel Soomes, Horvaatias ja Lätis kommenteerimine on välja lülitatud
Mežmalina lasteaia õuerühm mängimas mängu, kus lapsed pidid kahest metsa alt leitud oksast etteöeldud looma või eseme tegema (nt sarvedega põder, auto kojameeste liikumine).

Töövarjuprojekt „Eralasteaed Naba Euroopasse õppima“ viis Pirital asuva Naba eralasteaia õpetajad Soome, Horvaatiasse ja Lätti õpirändele. Erasmus+ programmi toel oli neljal õpetajal võimalus olla nädal aega töövarjuks ühes Euroopa lasteaias: Johanna-Maarja veetis 2018. aasta märtsis nädala Soomes Martinniemi lasteaias, Merilin külastas sama aasta oktoobris Horvaatias Petar Pani lasteaeda ning Katrin sõitis 2019. aasta veebruaris külla Lätti lõunanaabritele Mežmalina lasteaeda. Kuna viimane asub nii lähedal, oli boonusena võimalik kaasa minna veel neljandalgi Naba õpetajal, Greete-Lisettel.

Õpirändeprojekt kutsuti ellu selleks, et toetada Naba eralasteaia õpetajate professionaalset enesearengut ja tõsta seeläbi õpetamise kvaliteeti. Töövarjunädalatel said osalejad koguda uusi ideid ja inspiratsiooni igapäevatöö tarbeks, avardada silmaringi, tutvuda teiste riikide alushariduse süsteemiga ning samas jagada oma kogemusi väliskolleegidega.

Martinniemi lasteaias

Kui õpetaja Johanna 2018. aasta märtsis Oulu linna jõudis, ootasid teda ees lõputud lumeväljad ja kõrged hanged. Johanna veetis põneva nädala Oulust 50-minutilise bussisõidu kaugusel Martinniemi lasteaias, kus ta lõi kaasa eri rühmade tegemistes. Lisaks tavapärastele vanuse järgi jaotatud rühmadele on lasteaias ka teistsuguseid. „Üks rühm on lastele, keda on vaja vaid kaks korda nädalas hommikupoolikuks lasteaeda tuua. Lapsi on seal igas vanuses ja iga päev on erinev seltskond. Nendega tegeletakse umbes neli tundi, siis tulevad lapsevanemad lastele järele. Ühel päeval nädalas on hommik koos lapsevanematega,“ meenutab Johanna. „Lasteaias on ka teine eriline rühm, mille lapsed viibivad lasteaias kolm tundi ja on kogu selle aja õues. Söövad, mängivad ja õpivad värskes õhus.“

Peale õuesõppe on Martinniemi lasteaed tuntud IT-lahenduste kasutamise poolest. Nii sai ühel hommikul Johanna koos lastega mängida suurel puutetundlikul ekraanil arendavaid mänge: teha sudokusid, puslesid, mängida doominot, kujundite äratundmist, õppida poeskäiku, rahatähtede tundmist jt.

Martinniemi lasteaias ei ole eraldi muusika- ja liikumisõpetajat (rühmaõpetajad viivad ise neid tegevusi läbi), küll aga on eraldi õpetaja õuetegevuste jaoks. Samuti töötab lasteaias eripedagoog, kes tegeleb kõigi laste omapära ja erivajadustega. Kui keegi lastest vajab spetsiifilisemat abi, kutsutakse riigi poolt spetsialist ning lapsevanem saab otse temaga koostööd teha. On hea, et abi saadakse lasteaias, mitte ei pea vanemad lapsega kuskile minema.

Õppetegevuse planeerimine käib lasteaias jooksvalt. Johanna muljetab: „Korra nädalas saab rühmameeskond kokku ja paneb nädalateema paika vastavalt laste hiljutistele huvidele. Kui lapsed küsivad ja uurivad orava kohta, räägitakse ja õpetataksegi kõike selle kaudu. Kuu kaupa pannakse paika vaid üldisemad eesmärgid ‒ näiteks tähtede või numbrite õppimine.“

Zagrebis Petar Pani lasteaias

Merilin külastas Zagrebi linnas Petar Pani lasteaeda, kus kuue maja peale on kokku 440 last. Merilinil oli õnn külastada mitmeid rühmi ja maju. Juba esimesel päeval sai ta suure hämmastuse osaliseks, kui sõimerühmas, mille nimekirjas oli kokku 18 ühe-kaheaastast last, oli ainult ÜKS õpetaja, kes pidi nende kõigiga hakkama saama. Horvaatias ongi tavaks, et korraga on rühmas tööl üks õpetaja. Abiõpetajaid pole, välja arvatud juhul, kui rühmas on erivajadusega laps. Sellisel juhul on iga erivajadusega lapse kohta rühmas lisaks üks täiskasvanu.

Petar Pani lasteaias pannakse erilist rõhku inglise keele õpetamisele ning digivahendite kasutamisele õppetöös. Kahel päeval nädalas toimub õppetöö inglise keeles paralleelselt horvaatia keelega. „Näiteks, kui õpetaja kutsub horvaatia keeles käsi pesema, kordab ta seda inglise keeles. Samuti toimub hommikuring ning kõik muud õppetegevused. Inglise keele õppimisel on neil kasutusel Storytellingumetoodika. See tähendab, et nad kasutavad inglise keele õppimisel palju pildi järgi jutustamist, mängivad lugu läbi, dramatiseerivad. Jutustuste juures on alati ka liigutused,“ selgitab Merilin. Digiteema populaarsust ilmestab õppetegevus, mille käigus lapsed kasutasid programmeerimist.

Päevarütm Petar Pani lasteaias oli üsna sarnane Eesti lasteaiapäevaga, kuid silma jäi üks erinevus: kui Eestis lähevad lapsed pärast õppetegevusi õue vabamängu mängima, siis Horvaatias on tavaks, et ka õuesoleku aja on õpetaja ära planeerinud.

Priekulis Mežmaliņa lasteaias

Katrin ja Greete-Lisette veetsid sisutiheda ja meeleoluka nädala Priekulis Mežmaliņa lasteaias, kus tegevusi leidus lõõgastavast naerujoogast maitsvate pirukate küpsetamiseni. Mežmalina lasteaia seitsmest rühmast on kaks õuerühmad, kusjuures suviti ilusa ilmaga magavad lapsed õues ka lõunaund. Lasteaia kõrval asuvas pargis on koos peredega rajatud lastele mõnus õuekeskus ronimis- ja mänguväljakutega.

Üldiselt on Läti alushariduse süsteem üsna sarnane Eesti omaga. Alates 5. eluaastast on aga lasteaiaharidus kõigile lastele kohustuslik. Mežmaliņa lasteaias jäi eripärana silma, et seal töötab kaks muusikaõpetajat: üks on spetsialiseerunud muusikalisele liikumisele ja laulmisele ning teine eri muusikainstrumentide õpetamisele.

Ühe põnevama kogemusena kirjeldavad Katrin ja Greete-Lisette 3‒4-aastaste laste biodanza tundi: „Tegemist on spetsiaalselt välja töötatud programmiga, mis aitab lastel leevendada stressi, avardada nende loovust ja väljendusoskust ning loomulikult panna neid rõõmu tundma liikumisest. Iga tund lõpeb joonistamisega ‒ laps saab joonistada seda, kes ta tänases tunnis oli. Meil olid teemaks indiaanlased ja kauboid. Kogu sellel kontseptsioonil on terapeutiline efekt lapse arengule.“

Praeguseks on kõik õpetajad õpirändelt tagasi ning Naba lasteaed rikkam kolmest riigist kogutud kogemuste ja põnevate ideede võrra, mis Naba laste igapäeva värvikirevamaks muudavad. Põhjalikumalt on töövarjunädalate kohta võimalik lugeda projekti blogis http://nabaeuroopas.blogpot.com.