Haridusuudiseid välismaalt

10. mai 2019 - Haridusuudiseid välismaalt kommenteerimine on välja lülitatud

Direktori üheksa ametit

BBC kirjutab, et peale juhtimise peavad direktorid tegema koolis ka hulganisti muid töid, millest osa on üsna ootamatud. Näiteks kui laps oksendab, on loomulik, et kõrvalseisja põranda puhastab, isegi kui selleks on direktor.

Kooli eelarve tasakaalus hoidmiseks või juhul, kui sobivat teenusepakkujat ei leitud, on direktorid valanud betoonpõrandaid, tegelnud toitlustamisküsimustega, olnud plaatijad, pakkunud pereteraapiat, otsinud peredele elukohti, teinud sotsiaaltööga, olnud lastele mängukaaslased …

Uskumatu: Saksamaal esineb kirjaoskamatust!

2010. aastal korraldati esimest korda Saksamaal uuring, et selgitada välja, kui paljud täiskasvanud ei oska piisavalt lugeda ega kirjutada. Tulemus ehmatas teadlasi: 7,5 miljonit täiskasvanut ei mõista pikemaid kirjalikke tekste.

Eelmisel aastal saadi tulemuseks 6,2 miljonit täiskasvanut, kusjuures paljud neist on kooli lõpetanud ja käivad tööl, vahendab Der Spiegel. Vaid 22% ei ole ühtegi kooli lõpetanud. 2016. aastast käivitati projekt kirjaoskuse parandamiseks eelarvega 180 miljonit eurot. Projekt kestab 2026. aastani.

Saksa tiiger lausa magab

Der Spiegel kirjutab Saksamaa üldhariduskoolide digitaliseerimisest. Interneti kvaliteedi kohta küsiti 1232 koolilt. Selgus, et kaks kooli kolmest ei ole internetiga rahul, teenus on aeglane ja ebastabiilne. Igas kolmandas koolis on vähemalt üks klass, kus õpilased saavad tahvelarvuteid või muid sarnaseid vahendeid õppetööks kasutada. 19% koolidest andis kõikidele õpetajatele kasutamiseks tööarvuti. Kui digitaliseerumine viimase viie aasta tempos jätkub, on igas koolis arvutiklass alles 2034. aastal.

Kakskeelne õpe aitab saavutada paremaid õppetulemusi

Der Spiegel kirjutab, et kakskeelne õpe aitab saavutada paremaid tulemusi matemaatikas. Baierimaal katsetati kakskeelse õppe mudelit 21 koolis, osa võttis üle 900 õpilase. Vaheldumisi anti tunde saksa või inglise keeles, sisu ei tõlgitud. Teises ja kolmandas klassis olid kakskeelset õpet saanud õpilaste tulemused paremad matemaatikas ja saksa keeles, mida selgitati kognitiivsete võimete paranemisega, sest õpilane pidi kogu aeg kiiresti valima, kas kuuleb ja saab aru emakeelest või teisest keelest.

Väike palk ajab streikima

Poolas streikis aprillis mitu nädalat 70% koolidest, sest õpetajad nõudsid 30% kõrgemat töötasu, vahendab Der Spiegel. Abiturientide lõpueksamite tõttu peatati streik ajutiselt. Uuesti hakatakse protestima sügisel. Septembrini oodatakse valitsuselt probleemile lahendust. Poola haridusministeeriumi andmetel teenib kõrgharidusega õpetaja maksimaalselt 880 eurot kuus, mis jääb alla Poola keskmisele palgale. Küsitluste andmetel teenivad paljud õpetajad tunduvalt vähem kui nimetatud 880 eurot.

21-aastaselt magistriks

Kuidas saada turboõpilaseks? Der Spiegel kirjutab noormehest, kes lõpetas magistriõpingud 21-aastaselt. Ülikooli loenguid külastama hakkas ta juba 15-aastaselt. Matemaatikas andis talle suuna kätte õpetaja, kes hiljem pakkus välja, et kooliga samal ajal on tal võimalik käia mõnes ülikooli loengus. Nii alustas ta ülikooliteed ühenädalase füüsika projektinädala raames. Ta tunnistab, et vahel oli raske, näiteks kukkus ta kahel eksamil esimesel korral läbi ning nooruse tõttu ei saanud algul pidudel käia.

T-särk-kleidiga emad kooli territooriumile ei pääse

Kas lapsevanematele tuleks kehtestada riietumisstandardid, kui nad viibivad kooli territooriumil, arutleb BBC. Näiteks USA-s kehtestas James Madisoni keskkool reeglid, milliseid rõivaid lapsevanemad kooli tulles kanda ei või päev pärast seda, kui last tuli kooli registreerima naine, kes kandis rätikut ja T-särk-kleiti Nüüdsest on kooli territooriumil keelatud muu hulgas kanda magamisriideid, lokirulle, legginseid ja rätikuid. Reegleid põhjendatakse sellega, et lapsevanemad peaksid olema lastele eeskujuks.

Kogunud ÕIE TÄHTLA


Comments are closed.