Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi tulemused

24. mai 2019 Katrin Poom-Valickis žürii esinaine - Kommenteeri artiklit

Kasvatusteaduslike teadustööde konkursi laureaadid TLÜ aatriumis koos Poom-Valickise ja Indrek Reimandiga. Foto: Piret Räni

Seekordne teadusagentuuri, HTM-i ning akadeemilise pedagoogika seltsi kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss oli juba kahekümne kaheksas.

2019. aasta konkursile esitati 54 tööd, mida on 11 enam kui 2018. aastal. Magistritööde kategoorias esitati kokku 20 tööd, võõrkeeles publitseeritud artiklite kategoorias 16, doktoritööde kategoorias kaheksa ning didaktilis-rakenduslike tööde kategoorias kümme tööd.

Magistritööd

Selles kategoorias pälvis I preemia Tallinna ülikooli vilistlase Piret Oppi töö „Õpetajate psühholoogiliste baasvajaduste alase teadlikkuse tõstmise programmi mõju õpilaste tunnetatud psühholoogilistele baasvajadustele“. Töö ei andnud pelgalt ülevaadet isemääramisteooriast ja õpilaste psühholoogiliste baasvajaduste toetamise võimalustest, vaid selle käigus ka sekkuti, mille eesmärk oli näidata õpetajatele, kuidas teooriat praktikas rakendada ning selgitada seejärel välja sekkumise mõju nii õpetajate tööle kui ka õpilaste autonoomsele motivatsioonile.

Kuna magistritööde kategoorias oli tugevaid töid palju, otsustati lõpuks välja anda kaks II preemiat. Tartu ülikooli vilistlase Kärt Kao töö „Lastevanemate tegevused koduõppes ja nende arvamused koduõppe eelistest, kitsaskohtadest ja arendusvõimalustest“ keskendus suhteliselt vähe uuritud koduõppe teemale ning seda just lastevanemate vaatevinklist lähtuvalt. Töös kirjeldati koduõpet praktiseerivate lapsevanemate ettepanekuid koduõppe paremaks korraldamiseks. Teine II preemia läks Tallinna ülikooli vilistlasele Britt Petjärvele töö „Enesejuhitud õppimise toetamine võimekususkumuste mõjutamisega inseneeria valdkonna üliõpilaste näitel“ eest. Selles uuriti Tallinna tehnikakõrgkooli üliõpilaste võimekususkumusi ning võimalusi neid lühiajalist sekkumisprogrammi rakendades mõjutada. Mõtteviisi muutus võimekuse arendatavusest toetab enim just kehvemini edasi jõudvaid üliõpilasi pingutust nõudvate ülesannetega hakkamasaamisel.

Võõrkeeles publitseeritud teadustööd ja artiklid

Nende kvaliteedi tagab juba rahvusvaheliste teadusajakirjade eelretsenseerimise kadalipp. Kuna artiklite tase oli väga ühtlane, otsustati sel korral jätta välja andmata I preemia ning välja anda kolm II preemiat. Preemia vääriliseks hinnati Merle Taimalu, Piret Luige ja Reelika Suviste (TÜ) teadusartikkel „Perceptions of technological, pedagogical and content knowledge (TPACK) among pre-service teachers in Estonia“, mis ilmus ajakirjas Education and Information Technologies. Artikli fookuses on tulevaste õpetajate hinnang oma teadmistele kolmes valdkonnas: aine sisu, pedagoogilised teadmised ja tehnoloogia kasutamine.

Teise II preemia sai ka Tartu ja Tallinna ülikooli uurijate Katrin Mägi (TÜ), Eve Kikas (TLÜ) ja Piret Soodla (TLÜ) ühisartikkel „Effortful control, task persistance and reading skills“ ajakirjas Journal of Applied Developmental Psychology. Artikkel uuris laste tahtlikku kontrolli ja püsivust õppeülesannete täitmisel.

Kolmas II preemia läks autorite kollektiivile Henri Tilga (TÜ), Vello Hein (TÜ), Andre Koka (TÜ), Kyra Hamiltoni (Curtini ülikool) ja Martin S. Haggeri (Curtini ja Jyväskylä ülikool), kelle artikkel „The role of teachers’ controlling behaviour in physical education on adolescents’ health-related quality of life: test of a conditional process model“ kirjeldas kehalise kasvatuse õpetaja kontrolliva ja õpilasele autonoomsust pakkuva käitumise mõju õpilaste tervisealasele elukvaliteedile. Artikkel ilmus ajakirjas Educational Psychology.

Õpikud ja didaktilis-rakenduslikud tööd

I preemia vääriliseks hinnati TÜ teadlaste Marten Siiberi, Jaan Miku ja Sven Alleri ühistööna valminud „Kiirlugemise tarkvara“, mis võimaldab kõigil huvilistel tõsta teksti omandamise taset ja kiirust ning arendab kontsentratsioonivõimet ja mälu. Tarkvara on kättesaadav aadressil https://kiirlugemine.keeleressursid.ee/.

II preemia läks õppekomplektile „Muusikamaa lood – muusikaõpetuse komplekt 6. klassile“, mis sisaldab õpikut, töövihikut ja muusikavalikuga CD-d. Muusikalised tegevused ja teemad on õppekomplektis seotud väärtuskasvatuse teemadega ning toredaid võimalusi on leitud õpilase silmaringi avardamiseks. Autorid on TLÜ muusikadidaktika dotsent Maia Muldma ja Keila kooli muusikaõpetaja Kadi Härma.

Doktoritööd. Pärast pikka arutelu otsustas komisjon anda välja vaid ühe preemia ja see läks Tallinna ülikoolis kaitstud doktoritööle „Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis“. Töö autori Maire Tuule uurimus annab esindusliku vaate sellest, kui lapsekeskne on tänapäeva Eestis koolieelne õpe ja õppekava.

Üha rohkem on konkursil rakendus- ja sekkumisuuringuid. Tulevikus võiks eraldi kategooria olla õpetajatele, et toetada õpetaja kui uurija ja reflekteeriva praktiku mõtteviisi.