Kolm Järvit ERSO ees: Neeme, Paavo, Kristjan

10. mai 2019 Maarja Kasema - Kolm Järvit ERSO ees: Neeme, Paavo, Kristjan kommenteerimine on välja lülitatud
Sel suvel juhatavad esmakordselt kõik kolm Järvit – Neeme, Paavo ja Kristjan – lühikeste vahedega ERSO ees täispikki kontserte. Foto: Kaupo Kikkas

Hiljuti tähistati maailma muusikaringkondades suurelt Neeme Järvi 80. sünnipäeva ning ühe mainekaima, Londonis väljaantava klassikalise muusika ajakirja Gramophone 2018. aasta jaanuarikuu esikaanelugu keskendus Järvide dirigendidünastiale. Eelolev suvi saab olema eriline, kuna esmakordselt juhatavad kõik kolm Järvit – Neeme, Paavo ja Kristjan – lühikeste vahedega ERSO ees täispikki kontserte.

Kolm dirigendiks saamise lugu

Neeme Järvi (s 07.06.1937): Minust 13 aastat vanem vend Vallo oli dirigendina väga aktiivne. Ta oli algul löökpillimängija ja seejärel hakkas dirigendiks – täpselt nagu mina. Ma tegin kõik tema eeskuju järgi – mu ema oli tugeva karakteriga daam ja tema ütles alati: „Vallo tegi nii. Ka sina pead nii tegema!“ Vallo oli Estonia teatris dirigent ning just tema algatusel sattusin esimest korda dirigeerima – juhatasin Estonias avamängu Straussi operetile „Öö Veneetsias“.“ Edasi tuli juba Leningradi konservatoorium, õpingud Jevgeni Mravinski ja Nikolai Rabinovitši juhendamisel ning koostöö Estonia teatri, ERSO, Peterburi filharmoonikute jpt-ga.

Paavo Järvi (s 30.12.1962): Ma ei ole kunagi tahtnud midagi muud teha – olen alati tahtnud olla selline nagu mu isa. Ma ei tahtnudki dirigendiks saada, kuid vaatasin oma isa ja tema tegemistes oli alati nii palju rõõmu, et ma tahtsin ka sellist elu. Edasi tulid õpingud New Yorgi Juilliardi koolis, Philadelphias Curtise muusikainstituudis, samuti Salzburgi Mozarteumis ning Leonard Bernsteini ja Michael Tilson Thomase juhendamisel Los Angelese filharmoonilises instituudis ning seejärel koostöö Skandinaavia maade, Kanada orkestrite jpt-ga.

Kristjan Järvi (s 13.06.1972): Minu põhimõte oli teha mida iganes, kuid mitte dirigeerida. Mõtlesin, et Vallo, Neeme, Paavo … Kristjan. Ei, kolmest tõenäoliselt piisab. Tundus, et nii paljud ühest perest ei peaks sama asjaga tegelema. Ning kui ma Ameerikasse sattusin, mõtlesin: „Vau, siin on nii palju võimalusi.“ See, et minust sai dirigent, oli pigem ime, milles on tähtis roll minu Manhattani muusikakooli klaveriõpetajal Nina Svetlanoval. Edasi tulid dirigeerimisõpingud Michigani ülikoolis Ann Arboris ning Absolute Ensemble’i asutamine.

Tsitaadid ajakirjast Gramophone, 1/2018

  • KRISTJAN JÄRVI: ŠEHEREZADE
  • 24. mail kell 19, Estonia kontserdisaalis
  • ELINA NECHAYEVA, sopran; ERSO, dirigent KRISTJAN JÄRVI.

Vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi 175. sünniaastapäevale pühendatud kontserdil kõlavad tema tuntuim orkestriteos, sümfooniline süit „Šeherezade“ ning ooperiaariad. Esmakordselt Eestis tuleb ettekandele Igor Stravinski „Matuselaul“, mis on kirjutatud tema õpetaja, aastal 1908 lahkunud Rimski-Korsakovi mälestuseks. Pärast esiettekannet kaduma läinud noodid leiti Peterburi Rimski-Korsakovi nime kandva konservatooriumi arhiivist alles 2015. aastal ning teost on paari aasta jooksul maailmas juba palju kordi esitatud.

Kristjan Järvit on nimetatud 21. sajandi artisti arhetüübiks, kes tegutseb ilma silmaklappide ja piirideta, ning üheks osavamaks ja uuenduslikumaks kavade koostajaks. Oma ideede elluviimiseks on Kristjan Järvil väljundeid üle kogu maailma: ta on New Yorgis resideeriva klassikale, hip-hop’ile ja džässile pühendunud Absolute Ensemble’i asutajaliige ja dirigent ning Läänemere maade muusikuid ühendava orkestri Baltic Sea Philharmonic dirigent.

  • NEEME JÄRVI: SUUR SUVINE KOHTUMINE. SÕBRAD
  • 5. juulil kell 20, Alexela kontserdimajas
  • KALLE RANDALU, klaver; ELINA NECHAYEVA, sopran; ERSO, dirigent NEEME JÄRVI.

ERSO ja maestro Neeme Järvi ootavad kõiki üle maailma Tallinnasse kokku tulnud muusikasõpru XVII üldlaulupeo „Minu arm“ eelõhtul Alexela kontserdimajja. Kontsert on osa Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku programmist ning selle eesmärk on tänada ettevõtjaid, poliitikuid ja kultuuritegelasi, kelle tegevus on aidanud Eestil areneda dünaamilise majanduse ning ärksa kultuurikeskkonnaga euroopalikuks riigiks. Kokkutuleku patroonid on president Toomas Hendrik Ilves ja dirigent Neeme Järvi.

Eesti esimesest üldlaulupeost möödub 2019. aastal 150 aastat, muusikalist kõrgharidust hakati Eestis andma täpselt sada aastat tagasi. Need teetähised on kindlad nurgakivid, millele on toetunud Eesti muusikute ja eesti muusika edulood üle kogu maailma.

Neeme Järvit iseloomustab kõige paremini ehk tema enda ütlus: „Ma armastan kogu aeg, iga päev. Hommikust õhtuni armastan ma muusikat.“ Just see piiritu muusikaarmastus on teinud temast superdirigendi, kes oma pika ja ülieduka karjääri jooksul on olnud seotud paljude orkestritega nii siin- kui ka sealpool ookeani. Alates hooajast 2010/11 on ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent ning kannab 2017. aastast ka auväärset eluaegse aupeadirigendi tiitlit. Ta on Orchestre de la Suisse Romande’i, Haagi Residentie-orkestri, Detroiti sümfooniaorkestri ja Göteborgi sümfooniaorkestri emeriitpeadirigent ning Šoti Kuningliku Rahvusorkestri audirigent. Tema kui ühe enim plaadistava muusiku diskograafiasse kuulub ligi 500 salvestist firmadele Chandos, Deutsche Grammophon, BIS, EMI jpt.

  • PAAVO JÄRVI: ALPISÜMFOONIA
  • 16. augustil kell 20, Noblessneri valukojas
  • THEODOR SINK, tšello; ERSO, dirigent PAAVO JÄRVI.

Äsja renoveeritud Noblessneri valukoja avastuskeskus on oma avarusega ideaalne paik Richard Straussi erakordselt suurele orkestrikoosseisule kirjutatud „Alpisümfoonia“ esitamiseks ja nautimiseks. See muusikaloo üks hiiglastest viib kuulajad imelisele jalutuskäigule Alpidesse, alates maalilise koidiku ja lõppedes värvika päikeseloojanguga. Just Straussi „Alpisümfoonia“ oli teos, mis salvestati aastal 1981 maailma esimesele CD-le. Selle ajaloolise plaadi esituskoosseis oli sündmuse vääriline – Berliini filharmoonikud ja nende legendaarne peadirigent Herbert von Karajan.

Kontserdi esimeses pooles kõlab Sibeliuse sümfooniline poeem „Tapiola“ ja Sumera viimaste teoste hulka kuuluv võimas tšellokontsert, mille esiettekannet 20 aastat tagasi Hollandis juhatas samuti Paavo Järvi, kes on nimetanud Sumerat  üheks oma lemmikheliloojatest. Teose soolopartii esitab ERSO tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink.

Muusikute muusik – just sellist kuulsust omab Paavo Järvi maailma muusikaringkondades. Tema interpretatsioonidest rääkides tuuakse sageli esile erilist võimet tuua orkestrites välja täiesti uudne ja senikuulmata kvaliteet. Praeguseks juba 15 hooaega Saksamaal Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie ja neli hooaega Jaapani NHK sümfooniaorkestri peadirigendina tegutsenud Paavo Järvist saab eelolevast sügisest ka Zürichi Tonhalle-orkestri peadirigent. Lisaks seob teda tihe koostöö Eesti Festivaliorkestriga, samuti oma endiste orkestrite, Orchestre de Paris’, Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestri ja Cincinnati sümfooniaorkestriga. ERSO-ga on ta välja andnud arvukalt plaate ning Sibeliuse kantaatide salvestis tõi Eestisse ka esimese Grammy-auhinna.


Comments are closed.