Kuidas õpetada noori nii, et ei oleks põhjust neid kiruda?

17. mai 2019 Kristi Krilovs haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ koordinaator - Kommenteeri artiklit
Kristi Krilovs.

Kuidas õpetada noori nii, et ei oleks põhjust neid kiruda? Noorte elus hakkamasaamise teema nii praegusel kui ka tuleviku tööturul kerkib teatud aja tagant ikka ja jälle. Tööandjad ja -võtjad ei leia ühist keelt, raskematel juhtudel kaovad tööuusikud nelja tuule poole juba pärast esimesi tööpäevi. Aina rohkem viidatakse vajadusele muuta haridust seoses keerukusega prognoosida tuleviku ameteid. Kuidas saavad koolid neid uute ja moodsate põlvkondade noori paremini hallata, et hundid oleksid söönud ja lambad terved? Saladus on lihtne – noored on muutusteks valmis, lähme aga kaasa ja motiveerime neid tegevuspõhise õppe ja eduelamustega!

Ühel koolijuhtidele suunatud seminaril juhtis 2018. aasta noor ettevõtja Robin Saluoks oma kogemusest rääkides tähelepanu sellele, et kooli roll on tekitada huvi iseseisva õppimise vastu. Olen nõus. Ilma huvita näeme klassis käsipõsakil aknast välja või salaja telefoni piiluvaid noori, kes sulgevad abituuriumi järel kooliukse, teadmata, mida nad üldse elult tahavad. Ühiskonna areng on toonud kaasa tempo ja ütlus „iga asi omal ajal“ on saanud juba homseks uue tähenduse. Jättes näiteks erialavalikute tutvustamise ning tööelus vajalike universaalsete oskuste ja hoiakute kujundamise ainult abituuriumisse, kutse- või kõrgkooli, oleme juba hiljaks jäänud, sest esimest taskuraha soovitakse teenida kooli kõrvalt ja suvevaheajal ning tulevikuotsuste tegemist eeldatakse juba põhikoolis. Meie, täiskasvanud, saame lisaks headele teadmistele pakkuda kooliajal võimalikult mitmekesiseid kogemusi ja oskusi ning toetada seeläbi noorte huvi ja motivatsiooni. Isiklik eesmärk ja huvi motiveerivad tegutsema paremini kui ainult kohustus.

Parim viis tappa initsiatiivi ja huvi on igavus

Ühiskonna muutused sunnivad meid pidevalt ja kiiresti kohanema, kuid needsamad muutused annavad ka teatud eelised. Näiteks tööandjate väärtustatud nn tulevikuoskused, sh initsiatiiv, probleemide lahendamise oskus, loovus ja ettevõtlik hoiak on praeguste generatsioonide õpilastel paljuski juba sünnist saadik olemas. Noored elavad innovatsiooni ja edukate eeskujude keskel ning on juba oma olemuselt energiat täis maailmamuutjad. Igavus ja raamid aga tapavad nende huvi ja initsiatiivi ning seetõttu on suurepärane, et haridussüsteem annab õpetajatele rohkem vabadust astuda aeg-ajalt teadmiste andmiseks raamidest välja. Näiteks matemaatika kolmemees võib olla hea ettevõtja, projektijuht või esineja, müüa koolilaadal maha kogu kauba (halvemal juhul kooli inventari pealekauba!), kuid päriselu olukorda panekuta ei pruugi tema eeldused avalduda ning kool võib jääda hoopis pooleli. Seega saab koolis teadmisi tegevuspõhiselt edasi andes märgata ja toetada õpilaste tugevusi ning motiveerida kasvõi matemaatikat õppima, seostades seda igapäevaeluga. Need noored on hiljem koolile ülimalt tänulikud, kui esimesel töökohal juba õpitut uhkusega rakendada saavad.

Eduelamused kui väärtuslik õppetund

Haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ iga-aastase edulugude konkursi projektidest näeme, et õpilased on võimelisemad rohkemaks, kui vahel arvame. Nad suudavad juba kooliajal kogukonda panustada. Kui kool vajab hoovi ronimisrada, mänguväljakut, välijõusaali või ootab parandamist kohalik sild, saavad õpilased kogu projekti elluviimisega, muidugi täiskasvanute suunamisel, edukalt hakkama ja tulevikus võib nende seast tulla nii mõnigi ehitaja, remondimees, projektijuht, sportlane, finantsjuht. Kui alevikus puudub kultuuriprogramm või raadiokanal – palun väga, tuleb vaid anda vastutus noortele ja lisaks kultuurielamustele on garanteeritud nii mõnigi tulevane näitleja, lavastaja, muusik, kostüümikunstnik, raadiohääl, ürituste korraldaja või kohaliku elu organiseerija. Mingi probleem ei ole noorte jaoks pisikese koduküla n-ö maailmakaardile tuua ehk turismiväärtusi kaardistada ja tutvustada, isegi (või eriti) kui see eeldab uue tehnoloogilise lahenduse tekitamist. Tehnika on nende igapäevaelu. Kui kogukond seisab ristteel, võib neis peades olla nii mõnigi väärt idee ja tahtmine see ettevõtluse kaudu ellu rakendada. Aktiivsed ja asjalikud noored purevad päriselu pähkleid suurima rõõmuga, kui tegevus tundub vajalik ja põnev ning pakub eduelamust. Uhkus isetehtu üle on väärtuslik õppetund.

Edulugu ei tähenda ainult konkursi finaali jõudnud lugu. Iga edulugu ehk õnnestunud projekt on selles osalenud õpilaste ja õpetajate edulugu, eduelamus ja saadud kogemus. Mida lapsed edulugude abil õpivad? Kitsaskohtadele lahenduste leidmist ja uute ideede genereerimist, eesmärkide seadmist, vastutuse võtmist ja kohusetunnet, suhtlemist võõraste ja koostööpartneritega, meeskonna- ja koostööd, enda ja teiste juhtimist ning emotsioonide haldamist, probleemide-konfliktide lahendamist (ja neid tuleb esmakordsetes situatsioonides ette oi kui palju), eri ameteid ning kodukandi ettevõtlusvõimalusi, algatamise ja initsiatiivi olulisust kui võimalust oma unistusi ellu rakendada, midagi paremaks muuta, avastavad enda tugevusi ning huvisid.

Ida-Virumaalt alguse saanud haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ metoodika alusel tegutsevas 120 haridusasutuses üle Eesti on kümmekonna aasta jooksul märgatud laste kiiremat iseseisvumist, suuremat huvi uute teemade vastu, õpilaste kriitilise eneseanalüüsi võimekuse suurenemist ning õpetajate ja õpilaste erakordselt usalduslikku suhet. Need kõik on vajalikud oskused segaste ametitega tuleviku töörutul, aga ka juba praegu ning aitavad ka teoreetilisi teadmisi rakendada.

Õpetajatelt eeldab ettevõtlike noorte kujundamine ja toetamine aktiivsust, koostöövalmidust ja avarat pilku, leidmaks võimalusi siduda õppetöö praktikaga ning kokkupuutekohti igapäevaeluga. Kogukonnalt eeldab see avatust ning mõistmist, et pühendades aega ja kannatlikkust kooligruppidega tegelemisele, investeerime oma kodukanti.

Edulugude konkursile saab töid esitada 21. juunini.

Loe ka www.evkool.ee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!